https://maailm.postimees.ee/6416438/pro ... 1530278500
Kõige kuulsam selline operatsioon on Adolf Eichmanni Iisraeli toomine. Millegipärast Harelit selle eest kohtu alla ei antud...

Avaldused stiilis, et Eesti vajab sisserändajatest võõrtöölisi ja kogu Euroopa vajab migrante, sest rahvastik vananeb ja muidu ei jätku neid, kes tulevikus pensioni maksaks, on muutunud juba aastaid korrutades aksioomiks ehk väiteks, mille tõesuses pole kahtlust. Aga see, et tõesuses pole kahtlust, ei tähenda, et need avaldused asuks ka moraalselt väljaspool kahtlust.
Seetõttu on arusaadav, kui osa Euroopa poliitikuid läks maruvihaseks, kui Itaalia siseminister Matteo Salvini võrdles kaks nädalat tagasi Aafrikast saabuvaid migrante orjadega. Ent ei maksa takerduda küsimusse, kas Salvini sõnavalik oli euroopalikult korrektne või mitte, vaid tasub vaadata ikka suuremat pilti. Ja tolle suure pildi nägemine ei jäta eurooplastest head muljet.
Nimelt paljastub sisserände soosimise taga puhtakujuline egotsentrism või lihtsamalt öeldes lihtlabane materiaalne omakasupüüdlikkus. Retooriliselt kõlab ju üllalt jutt, et eurooplaste soov on aidata inimesi, kes on jäänud sõjale jalgu või keda kiusatakse taga. Aga tegelikult, kui vaadata retoorikast kaugemale, ei toeta migrantide sisselaskmist niivõrd humanism, vaid eurooplaste mure selle pärast, kes tagaks nende senise hea elujärje säilimise ka siis, kui neist endast enam töötegijat pole.
Seega näeb Euroopa migrante eeskätt tööjõuna – ja ilmselt odava tööjõuna, keda saab pidada eurooplaste silme alt eemal närustes linnaosades –, kes täidaks lakkamatult seda rahamasinat, kust iga kuu laekuks vanadele eurooplastele nende vajaduste rahuldamiseks piisavalt elatusraha. See on nagu äraspidine kolonialism: enam ei käi rikkuse ammutamine asumaadest, vaid rikkuse loojad tuuakse oma kodu lähedale.
Seda, et koloniaalne mõttelaad kestab, tõendab vananevate valgete eurooplaste hoiak, et ikka peab keegi kaugelt pärit värviline nende eest ja nende heaks tööd tegema. Nagu oleks hea elujärje säilimine mingi iga eurooplase enesestmõistetav õigus. Samas ei maksa unustada, kuidas Euroopa hea elujärg toetub just sajanditepikkusele koloniaalpoliitikale. Selle kohta avaldas Cambridge’i ülikooli ja Londoni King’s College’i ajalooõppejõud Richard Drayton juba eelmisel kümnendil lööva artikli «Lääne jõukus rajaneb Aafrika ekspluateerimisel».
Seda kummastavam, et jätkuvalt kostab hääli, nagu Salvinit kritiseerinud Luksemburgi välisministrilt Jean Asselbornilt, mis õigustavad migrantide sissetoomist kõledalt pragmaatilise argumendiga, et Euroopa ju vananeb. Mis tähendab: vajame kiiremas korras meile rahateenijaid.
See kõik, kui vaadata eriti suurt pilti, paljastab, et pikki kümnendeid üksnes enda heaolu kasvatamisele keskendunud Euroopa on jooksnud ummikusse. Euroopa juhid pole küündinud oma tõeliste ülesannete kõrgusele: nad pole suutnud tagada Vana Maailma majandusmudeli jätkusuutlikkust. Nii ei jäägi üle muud kui minna moraalselt küsitavaile tegudele – varjates seda pseudohumanismi viigilehega.
Selle juhtumi puhul üritasid politseinikud lihtsalt päti üle kontrolli saada, et talle rauad külge sättida. Pätt puikles tugevalt vastu ja ei lasknud ennast raudu panna. See on selline suht tüüpiline jõu kasutamine politsei poolt (st tüüpiline just sellise juhuse puhul). Neile õpetataksegi just nimelt jõuvõtteid, mitte mingit peenet kung-fu jama. Seal artiklis välja toodud kommentaar, et "mitte keegi ei vääri peksmist tänaval" ajas küll naerma. Seletagu seda järgmine kord tollele pätile, kes politseile sealsamas tänaval kallale läks.Video: Saksa politseinikud peksid armutult relvastamata mustanahalist
Viis pagulasstaatuses uussisserändajat läbis kogemusnõustaja koolitusprogrammi ning edaspidi hakkavad nad vajadusel nõustama sarnase kultuuritaustaga inimesi, kes on Eestisse elama asunud.
MTÜ Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson ütles BNSile, et kogemusnõustaja koolitusprogrammi läbis viis inimest, neist kaks on pärit Süüriast, üks Afganistanist, üks Sri Lankalt ja üks Venemaalt. Kõik on Eestis saanud pagulasstaatuse. Ta selgitas, et kogemusnõustaja on inimene, kellel on nõustajaga sama kultuuriline taust ning kes on Eestisse elama asudes läbi elanud nõustatavaga sarnased kogemused. «Kogemusnõustaja tajub paremini nõustava vajadusi ja probleeme,» märkis Janson.
MTÜ selgitas oma Facebooki leheküljel, et kogemusnõustaja kasutamisel on palju eeliseid. «Nõustaja sarnased läbielamised tekitavad usaldust ja lõhuvad barjääre; see annab uutele saabujatele positiivse rollimudeli, et uues ühiskonnas toimetulek on võimalik; kaob ära vajadus tõlke ja vahendaja järele; sellega saab jõustada ja rakendada neid inimesi, kelle rändekogemus on juba selja taga ning kellel on endal sisemine motivatsioon aidata ka uusi saabujaid,» kirjutas MTÜ. «Kogemusnõustajal on kergem mõista sarnases olukorras olevat inimest ja tema olukorra nüansse kui teiste teenuste pakkujatel.»
«Kogemusnõustamine saab olema üks meie pakutavatest tugiteenustest,» sõnas Janson. «Oleme juba pikka aega näinud, et sellist teenust on vaja.» Jansoni sõnul hakkavad koolituse läbinud kogemusnõustajad oma teenust pakkuma üle Eesti. «Viis inimest katavad selle teenuse vajadused praeguse seisuga ära.» Kogemusnõustajad hakkavad Jansoni sõnul tegutsema uuest aastast, pärast seda, kui nad on läbinud nõustajapraktika.
Kogemusnõustaja töö on tasustatud tunnitasu alusel, seda rahastavad Euroopa Liit ja siseministeerium.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline