Elu pärast teenistust

[Kriku]

Kui siin kuskil juba on selline teema, siis palun targematel viidata. Eripensionite kohta on, aga see võiks minu arust ka jääda eraldi.

Et mida head teevad kaadrikaitseväelased pärast erruminekut?

Esimene näide: http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=79881766

[nimetu]

Panen esialgu artikli siia, sest seondub väljaõppega tegevteenistuses.
https://www.postimees.ee/6429201/tegevt ... -rahanoude
Probleem on keeruline. KV on aega ja raha kulutanud, et välja õpetada üks spetsialist, kuid aasta hiljem on see inimene otsustanud üldse erasektorisse parema palga ja parema karjäärivõimaluse peale minna. Mõlemast osapoolest võib tegelikult aru saada. Ka osades eraettevõtetes on tegelikult sellised klauslid lepingutes. Näiteks tööandja tellib keevitaja atesteerimise ja keevitaja saab seeläbi paberid. Kui see inimene otsustab lepingus määratud aja jooksul lahkuda, siis maksab ta selle atesteerimise kulud kinni. Antud juhul lasub vastutus töötajal, et ta teaks täpselt mis lepingus kirjas on. Kui ta seda ei teinud, siis see on just tema enda viga. Mina olen enda töölepingud kõik hoolikalt läbi lugenud ja tean hästi mida nad sisaldavad.

Ma usun, et selle juhtumi puhul oleks võimalik KV-ga mingile kokkuleppele jõuda. Selles praktikas endas ma mingit probleemi ei näe, sest see on üsna tavapärane ka mujal ning kaitseb tööandja huve.

[Kriku]

Tõstetud õigemasse teemasse.

Vabandust, aga inimene, kes laseb ennast EKV-s välja õpetada, Saksamaale parema palga peale läheb ja siis 10k koolituskulude hüvitamise nõude peale ajalehes kaebleb, on lihtsalt tropp.

[Lemet]

Probleem on ju tegelikult märksa laiem ja sellest siin ennegi räägitud. Näiteks kürghariduse teemal- et kohaliku maksumaksja baasil Soome arste koolitada on üks jampslik ettevõtmine ja peaks tähendama mineja poolt õppekulude hüvitamist. Või siis tasulist õpet.

[Kapten Trumm]

Viga tundub olevat kommunikatsioonis - ÕV võttis paberid vaikselt vastu, aga kui need jõudsid peastaabi personalisektsiooni, siis tõstis keegi pastaga - aga koolituskulud?
Kui oleks kohe öeldud, siis mida shokeerida?
Aga KV iseenesest käitus õiglaselt - maksumaksja raha pole võimalus saada tasuta koolitust ja lehvida siis minema.
Sama asja võiks nt Soome lehvivate meditsiinitöötajate suhtes ka rakendama hakata.

Meil on tükati kummalisi asju, mida ei öelda. Näiteks mingil sõidukite tüübikoolitusel poetas koolitaja kogemata, et KV veoautodel pole meil liikluskindlustust.
Sõidad mõnele Porschele pagasnikusse - valmistu ka ise rahakotti kergendama. Mina küll peale seda valgustavat teadmist autorooli ei kipu.

[Some]

Minu teada pole võimalik töötajalt koolituskulusid tagasi saada kui koolitus on antud tööandja poolt tööülesannete täimiseks vajalike oskuste omandamiseks. Muidu ei saaks keegi tööandja juurest maksmata lahkuda, sest väljaõpe kaasneb tänapäeval ükskõik mis ametikohaga. Ole siis kelner või koristaja.
Võimalik oleks kasutada konkurentsipiirangut aga siis peaks endine tööandja maksma iga kuu õiglast tasu, mil ekstöötaja ei saa vabalt konkurendi juures töötada. Tavaliselt loetakse õiglaseks tasuks antud ametikoha keskmist palka. Nii et istud kodus ja raha tiksub.
Samas paljud tööandjad topivad neid tingimusi töölepingutesse, kas siis teadmatusest või siis lihtsalt loodavad mitteteadlikku töövõtjat ära hirmutada.

[Kriku]

Oleneb:

§ 34. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe

(1) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul.

(2) Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult;
2) kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud;
3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat;
4) siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.

(3) Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist, välja arvatud, kui töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine.

(4) Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui tööandja ütleb töölepingu enne siduvusaja möödumist üles töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu.

(5) Koolituskulude hüvitamise kokkulepe, mis on sõlmitud alaealisega või tööandja seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks, on tühine.

Võib pikalt vaielda, mis kulud on lisakulutused ja mis mitte. Mitte et see enam kuidagi teemasse puutuks.

[Some]

TLS § 28 lg 2 p 5 kohustab tööandjat tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Nt koolituse raames omandab töötaja eelkõige tööks vajalikke kutseoskusi või on koolitus tingitud tööandja poolt kasutusele võetud uue tehnoloogia kasutuselevõtuga (sh ka nt arvutiprogrammid) kaasnevate töövõtete omandamisest. TLS § 34 lg 5 ei võimalda sõlmida seega koolituskulude hüvitamise kokkulepet tööandja seaduses sätestatud koolituskohustuse täitmiseks.

==========

§ 34. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe

(1) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul.

(2) Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult;
2) kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud;
3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat;
4) siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.

(3) Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist, välja arvatud, kui töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine.

==============
Ehk siis, kui KV ja töövõtja pidid konkreetse koolituse peale konkreetse kirjaliku lepingu tegema, kus kirjas kui kallis koolitus on ja kui mitu aastat seda tagasi peab teenima. Kui tegemis oli miski üldise lepingupunktiga siis selle võib kukele saata. Ehk siis kui KV personaliosakond korrektselt lepingu tegi, siis pidanuks tehnik veel kaks aastat seal kohapeal olema. Iseküss, et mida teha töötajaga, kel pole motivatsiooni tööl käia. Tehniku asemel, oleks vast mõistlik võtta kas või väikelaenu ja see €9700 ära maksta, töö Saksamaal tasuks selle ruttu tagasi.

[Kriku]

PM kirjutab, et ta oli tegevteenistuses ja tööleping seega ei puutu asjasse.

Tehniku asemel, oleks vast mõistlik võtta kas või väikelaenu ja see €9700 ära maksta, töö Saksamaal tasuks selle ruttu tagasi.

Just täpselt, selle summa ja Saksamaa töökoha juures pankrotist soiguda on ikka päris nõme.

---

Liikluskindlustuse küsimus eraldatud: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 25&t=42627

[Kapten Trumm]

Ma ei üritaks seda tehnikut kaitsta, aga olen ka ise mitmel puhul kogenud, et KV asjad on paraku nii, et asjad hiljem "selguvad". Selguvad siis, kui pauk käes on. Seepärast, et ka ülemused ei tea.
Arvan, et siin lugejatest ka 90% ei teadnud, et KV rivisõidukitel pole liikluskindlustust (kuna puudub kohustus). Kui antud juhul see asjaolu ka "selgus", pole see just positiivne noot. Võibolla kui vend oleks teadnud, et selline asi juhtub, poleks avaldust nii kergekäeliselt lauale visanud?

[Kriku]

Ma ei usu, et mõni kaadrikaitseväelane ei tea, kui palju tal teenida tuleb, et kohustustest priiks saada. Veel vähem seda, et mõni ei tea, et selline probleem eksisteerib.

[nimetu]

KV on muide varasematel aastatel sama asjaga mööda pükse saanud. Kingiti sakslaste poolt laevad, õpetati meeskonnad välja ja siis mehed lihtsalt vajusid laiali. No ei saa päris sellist asja lubada.

[kuido20]

PM kirjutab, et ta oli tegevteenistuses ja tööleping seega ei puutu asjasse.

Tehniku asemel, oleks vast mõistlik võtta kas või väikelaenu ja see €9700 ära maksta, töö Saksamaal tasuks selle ruttu tagasi.

Just täpselt, selle summa ja Saksamaa töökoha juures pankrotist soiguda on ikka päris nõme.

See läheb küll EU tööjõu vaba liikumise põhimõtetega vastuollu aga midagi sarnast nagu jalgpallurite ülemineku tasud.
Kui Saksa firma inimese üle ostab siis mõned eurod ka endise Eesti firma või EV Rahandusministeerium kontole.

[endee]

Midagi ju tegelikult valesti pole. Töötaja esitas lahkumisavalduse, see rahuldati tööandja poolt. Hiljem 10k € nõue kogetu eest. Töötaja sai "parema" töökoha, kusjuures aasta(kümne)id hiljem oleks Eestil väärt kogemustepagasiga spetsialist. Kaitseväe nõue 10k € on täiesti normaalne (oma eelarve ja muude kulude suhtes). Oleks siis, et nõue oleks 100k €, siis tasuks ajalehte minna, aga see 10k € on lumme lasta sellisel Saksa ettevõttel, kes vajab taolist spetsialisti.. oleks võinud arvestada sellise "kuluga" juba töötajat üle ostes ja oleks töösuhe algusest saati pingevabam. Ei midagi uut spetsialistide kriisis vaevleva tööturu juures.

[Troll]

Summa ongi normaalne ja vaevalt see "süütu kannataja" ajalehtedesse jõudnud kaebekisa kedagi härdaks teeb. Mulle oli lihtsalt uudiseks, et Kaitseväel sellised mõjutusvahendid töölepingusse sissekirjutatud olid. Tegelikult oleks mingi kolm või viis aastat kohustuslikku teenistust samuti võinud seal sees olla.