Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Kriku]

Mina jällegi 10+ aastat tagasi riigiasutusest tellija esindajana trampisin oma partneritel seljas, et nad tekitaksid endale normaalse QA võimekuse. Edutult

Mitte et see kuidagi teemasse puutuks, aga ei suutnud vakka olla...

[vanahalb]

Need on siis vist mingid väga eesti-spetsiifilised tarkvaratooted?
Seda nimetatakse vist massiefektiks kui mingist tasemest alates on ka tehniline tugi juba mõistliku hinnaga. Sellisel tasemel on suure kliendibaasiga tegijad ja mida arvukamaks klientide hulk muutub, seda odavamaks pakutav läheb. Keskmised või väiksemapoolsed tegijad hääbuvad vaikselt või ostetakse suurte poolt ära. Üks suhteliselt hea variant on ka päris ühemehefirmalt teenust osta, sest enamasti on see hea ja odav kuid oma riskidega: kui vana otsustab millegipärast pillid kotti panna, siis on jama majas.

Eesti IT-lahendustega on minulgi kehvemapoolsed kogemused. Jah - kui midagi müüakse, siis pakutakse kohvi ja magusat kooki ning lubatakse pehmes tugitoolis lösutada ja kui pärast tehnilist tuge paluda siis ma nii optimistlik küll pole, et loodaks samal päeval mingit vastust saada. Seepärast on igati edulisem mingi suurfirma valmispakett välja otsida. Või siis leida müüja, kes pole oma toote/teenuse müügist eriti huvitatud. See viitab üldjuhul asjaolule, et teemasse suhtutakse enesekriitiliselt.

Mitte IT-lahendustest vaid käega katsutavatest asjadest on mul elulähedasemaid näiteid: mingit tehnilist lahendust võidakse toota kõigis valge maailma riikides kuid tõsiseltvõetavaid tegijaid on maailmas vaid 3-4. Tõsiseltvõetavad on nad sellepärast, et sellel, mida müüakse on ka alaline tehniline tugi. Kui küsida mingit spetsiifilist lahendust siis ei hakata seda nn rätsepatööna ja ürgkalli hinna eest välja mõtlema vaid nokutatakse mõistvalt peaga, et ja-jah, meil üks klient Lõuna-Hiinas ja teine Itaalias kasutavad sama lahendust ning kohe saab. Tahaks midagi tellida, siis riiulis on olemas ning tuleb kohe mitu tarnevarianti: tavapärase kogumisrekkaga ja hinnaga €, mingi kaubikumees hakkaks hommikul Lõuna-Saksamaalt suruma ja küsib €€, liinilennukiga ja €€€€ või ajame kohe eralennuki õhku ning kahe tunni pärast on kohal ja maksab €€€€€€. Tellija mure on ainult välja arvutada, et palju tal seisuaeg maksaks ja sellest oleneval et kui kiirelt vaja on. Mõne seadme seisuaeg maksab palju.

Mina näiteks akf 2korda2 filosoofiat päris õigeks ei pea, sest miks peaks üks-kaks klienti "Eesti mõistes pigem väiksema tarkvaratootja" tootearenduse kinni maksma? "Eesti mõistes pigem suuremal" tarkvaratootjal on suurem kliendibaas ja seetõttu saab ta lahendust odavamalt pakkuda. See tõmbab kliente juurde ja lähebki nii nagu siin jutu alguses mainisin.
Veel üks variant väikesest suureks saada on alguses kõvasti investorite raha sisse tampida ja pärast saab selle massi pealt nagunii tagasi. Eestis jällegi mitte väga tavapärane lähenemine, sest ega seda vaba raha kellelgi eriti laialt käes ei ole.

[41Degree]

IT-maailmast kõrvalepõige veel Danske poole. ERR on ära tõlkinud ühe DailyBeast'i artikli, kuidas Andrei Kozlov olla oma otsa leidnud seoses sama rahapesuasjaga. Originaalne ingliskeelne artikkel on vähe pikem ja põhjalikum muidu.
Kommentaariks siis nii palju, et ega nüüd 12 aastat hiljem ei saa kindla peale väita, mis ja kuidas oli, samas arvestades, et tegu on rassiijaga, siis ei imestaks, kui artikli poolt kokku pandud 1+1 ongi 2.

[teeline35]

Riigimeedia on ka üles võtmas uute töötleva tööstuse ettevõtete ehitamise võimatust praeguses eestis.
https://www.err.ee/869001/ak-nadal-suur ... enam-kohta
Kas sellest tolku on ei tea. Uudise juures ka üks üsna rumalat juttu ajav kommentaar. Inimesed võiks oma jutu ja tegude eest rohkem vastutada!

[nimetu]

https://majandus24.postimees.ee/6429552 ... oositehast
Natuke tendentslik pealkiri, sest mingist tselluloositehase rajamisest pole veel juttugi - nõustuti ainult uuringute alustamisega. Muidugi tore kuulda, et see idee pole veel päris ära surnud, kuigi väga palju variante enam laual ei ole. Mingi mitmekümnekilomeetrise veetrassi loomine on ise juba kergelt ulme valdkonnast.

[Kapten Trumm]

Mõnekümne kilomeetrised veetrassid on Suurbritannias igapäevaelu osa, kuna rahvastikku on tohutult, kuid puhta vee allikaid vähevõitu.
Näiteks Helsinki vesi tuleb 120 km kauguselt mööda graniiti ehitatud tunnelit.
Midagi väga erakordset selles pole - lihtsalt Eestis on vett piisavalt ja täna kehtiv suuresti veneaegne tööstusplaneering ja asustuslahendus, kus ilma lähedal asuva veeallikata mingit tehast eikuskile rajada ei lubatud. Ja elanikkond on umbes samasuur, mis 40 aastat tagasi.
80ndatel, kui veel loodeti Tallinna jätkuvat kasvu, räägiti tõsimeeli magevee toomisest Peipsist, kuna olemasolev valgala oleks olnud ebapiisav.

[Castellum]

Näitena New Yorgi veevarustus, mis peab iga päev jootma 9,5 mln inimest:
https://www.nytimes.com/interactive/201 ... k-101.html
Aga vett hakati vedama juba 1840-tel 66 km kauguselt:
https://en.wikipedia.org/wiki/Croton_Aqueduct
Aga Helsingi näide on hea küll, kuidas meil lähikonnas on tegu niivõrd keerulise tehnoehitisega...
https://www.hsy.fi/fi/asukkaalle/kodinv ... fault.aspx
Ja muidugi, ega me iseenda saavutustest ka eriti palju tea:
https://et.wikipedia.org/wiki/Vaskjala% ... iste_kanal
Rääkimata hilisematest Raudoja, Soodla ja Paunküla veehoidlatest ja kuidas vesi sealt jõuab kohale...

[nimetu]

Seda küll, kuid ma pean silmas just ühe ettevõtte jaoks sellise trassi rajamist. On see üldse tasuv?

[Kapten Trumm]

Eks seda peab ettevõtja ise teadma/otsustama.
Muidugi sellist asja nagu selle Estforiga toimub, on raske nimetada mõistlikuks tööstuspoliitikaks, suure veetarbega tööstus peab asuma ikkagi vee ligidal.
Eestis on vingumine ja "kogukond ei taha" praktiliselt iga asjaga, mis pole otseselt kogukonna vajadusteks ehitatud.
See asjaolu lükkabki tehast vaestesse KOV-desse, kes võtavad töökohad tänuga vastu, kuid see ei pruugi terviku kohapealt üldse parim lahendus olla.
Terviku seisukohast peab ka mõtlema, et ettevõtja saaks tegutseda võimalikult efektiivselt, sest asukohariik peab muretsema ka tööstuse jätkusuutlikkuse eest.
(mitte ainult keskkonna-alase, vaid ka majandusliku). Seepärast ei maksa ettevõtteid suruda kohtadesse, mis lisakulusid tekitavad.

[Tapper]

Kuna idaviru on nagunii suht tööstusmaa. Rajagu sinna. Kasutagu mingit kaevandusala vett peaks jätkuma tugev infra raudtee sadam teed ja vesi. Pluss tööjõud mida on seal vaba ja vabanemas kaevanduste sulgemise ja efektiivsemaks muutmisel. Saarde vald kui üks
suurtööstuse vabu, metsane ala võiks jääda rikkumata.

[teeline35]

Saarde vald kui üks
suurtööstuse vabu, metsane ala võiks jääda rikkumata.

Need viimased Saarde valda veel elama jäänud inimesed oleksid rõõmsad kui lähiümbruses tööd ja seega ka leiba leiduks. Rikkumatuid maakohti on jõudsalt juurde tekkimas kuna inimesed lähevad maalt minema kuna pole tööd. Järgneb juba poodide ja koolide, lasteaedade sulgemine. Linnades elavatel jõukamatel elanikel juba on tekkinud soov maale omale maja hankida, aga see rohkem juba suvitamise teema. Kohal käiakse nädalavahetusel ja siis ka mitte igal nädalavahetusel. Kui on eesmärgiks ilma püsielanikonnata maapiirkonnad ning enamuse ajast tühjalt seisvate suvilate rüüstamisega tegelevad jõugud, siis loomulikult on igasugune tööstus maapiirkondades üleliigne!

[plekkpea]

Kuna idaviru on nagunii suht tööstusmaa. Rajagu sinna. Kasutagu mingit kaevandusala vett peaks jätkuma tugev infra raudtee sadam teed ja vesi. Pluss tööjõud mida on seal vaba ja vabanemas kaevanduste sulgemise ja efektiivsemaks muutmisel. .

Pluss üks.

[vanahalb]

Äääh..... ma olen endiselt arvamusel, et tulumaksuvaba ettevõtlus Eesti moodi on idiootsus. Ettevõte peab maksma tulumaksu ja sellest mingi osa siis kohalikule omavalitsusele. Kohe saaks näha et kuidas KOV- d tselluoositehase ehitajaid ja üldse igasuguseid arendajaid moosima hakkavad.
Veel suurem idiootsus on töötegija (üksikisiku) maksustamine nii kõrgete määradega. Tulumaksuvaba miinimum on vist 500 EUR ringis ja kui mõni vanemast kultuurkihist eurooplane kuuleb, et järgmise 100 EUR pealt tuleb 20 % ära anda , kukub ta sealsamas ja jalapealt. Ning kogu jutt töökohtade loomisest kuhugi valda ja selle läbi KOV tulubaasi tõstmisest on sisutühi belletristika. Keegi ei sunni inimest rahvastikuregistris end sellesse linna või valda sisse möllima. Ma ise olen terves Baltikumis ja mingis osas Soomest töötanud, sealjuures mitte lühiajaliste komandeeringutega vaid aastate kaupa järgest. Pole veel põhjust näinud rahvastikuregistris andmeid muuta ja KOV-le määratud tulumaks läheb endiselt kunagisse koduvalda.

Aga ma olen juba vana mees ja igasuguseid otsustajaid valida, mõjutada või õpetada küll ei viitsi. Palju lihtsam on valida endale sobiv ettevõtluskliima ja asja rahulikult võtta.

[teeline35]

https://www.err.ee/869669/autojuhid-tah ... eurot-kuus
Selle tühikargamise asemel võiks viia reaalse elu teooriaga vastavusse. Võitlevad paberitesse mineva palganumbri pärast, aga tegelik raha mida töötajad saavad on palju suurem lisatasude tõttu. Seda raha tööandjad ametlikult maksta ei soovi kuna sotsiaalmaksu tuleks tunduvalt rohkem maksta. Ei saa aru mis põhjusel sotsiaalmaks ei kajastu töötaja palgalehel osana töötasust?

[Kriku]

Odoot, mis lisatasud ei lähe sotsiaalmaksu alla?