Eesti majandus eile, täna ja homme.

[teeline35]

Puidurafineerimistehasega on kõik
https://www.err.ee/875549/est-for-inves ... rajamisest
Millegipärast ei ole siiamaani midagi kuulda kümne tuhande allkirjaga petitsioonist valitsusele, Emajõe kõige suurema reostaja Tartu linna likvideerimise kohta.
Teine võimalus puidurafineerimistehase vastu allkirja andnud kümnele tuhandele inimesele väänata kaela maks saamata jäänud võimalike tulude asemele. Peale mida hakatakse vahest ka mõtlema millele allkiri antakse ja ka milline vastutus võetakse.

[Dr.Sci]

Puidurafineerimistehasega on kõik
https://www.err.ee/875549/est-for-inves ... rajamisest
Millegipärast ei ole siiamaani midagi kuulda kümne tuhande allkirjaga petitsioonist valitsusele, Emajõe kõige suurema reostaja Tartu linna likvideerimise kohta.
Teine võimalus puidurafineerimistehase vastu allkirja andnud kümnele tuhandele inimesele väänata kaela maks saamata jäänud võimalike tulude asemele. Peale mida hakatakse vahest ka mõtlema millele allkiri antakse ja ka milline vastutus võetakse.

Puidurafineerimistehasele tõmbas vee peale see, et kogu asi üritati läbi suruda läbi riikliku eriplaneeringu. Nüüd, kui planeering tühistati ja seepeale EstFor valge lipu tõstis, jääbki mulje et kohalikega ei planeeritudki väga arvestada.

[teeline35]

Puidurafineerimistehasele tõmbas vee peale see, et kogu asi üritati läbi suruda läbi riikliku eriplaneeringu. Nüüd, kui planeering tühistati ja seepeale EstFor valge lipu tõstis, jääbki mulje et kohalikega ei planeeritudki väga arvestada.

Kas eriplaneeringuga mitte riik uuringute kulud esialgu poleks kinni maksnud?
Põhjus miks nad asjast loobusid oli vast järelejäänud ebasobivad asukohad. Toormaterjal kaugel, vajalikku veehulka lähedalt võtta polnud ja miks mitte ka teede olukord. Ega meil kõrvalised teed üle 40 tonniste autorongide tihedamat liiklust hästi välja kannata. Suures jaos ju ehitatud veel nõuka ajal teistsuguste ehitusnormide järgi.

[mart2]

… Puidurafineerimistehasele tõmbas vee peale see, et kogu asi üritati läbi suruda läbi riikliku eriplaneeringu. Nüüd, kui planeering tühistati ja seepeale EstFor valge lipu tõstis, jääbki mulje et kohalikega ei planeeritudki väga arvestada.

Sellest on olnud juttu nii meedias kui siin foorumis - riiklik eriplaneering ei taga /sunni mingit kindlat ehitamist. Eriplaneering annab võimaluse uuringuteks (sh. keskkonnaalasteks) ning kui kohalikud ikkagi vastu on, siis ehitust ei tule. Riigil on õigus millegi sundvõõrandamiseks seaduses täpselt määratletud eesmärkidel - eraettevõtte rajamine seda ei ole.
Suurem probleem on selles, et millegi pärast ei ole "kõige vastased" huvitatud uuringutest. Ükskõik kus ja ükskõik mille nimel!
Kardavad, et nende argumendid muutuvad ebapädevateks? Emotsioon vs. reaalsed faktid. Sama, mis raiepoliitikas.

EstFor-ga on see lugu, et mingil hetkel muutub äriidee eest võitlemine majanduslikult ebaotstarbekaks, sest nagu eespool öeldud - uuringute tegemine ei taga veel ehitust, kuid maksma peavad hakkama juba mitme uuringu eest! Liiga suur majanduslik risk ja pankade laenuprotsendid tõusevad.
IMHO

[Kriku]

Suurem probleem on selles, et millegi pärast ei ole "kõige vastased" huvitatud uuringutest. Ükskõik kus ja ükskõik mille nimel!

Jah, see häirib ka mind kõige rohkem.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Minu arvates tõmbas puidurafineerimistehasele "vee peale" eelkõige siiski kogu "lahinguplaani" enda primitiivsus - tõsise tahtmise ja/või alternatiivide puudumine.....

Kogu nende "idee" seisneski ju vaid halva sadamateühendusega KaguEestist odavama puidu "väljatõmbamises" - millega oleks paratamatult kaasnenud niigi piiripealse ökoloogilise seisundiga PEIPSI räige sittamine - mille aga tartlased kohe ära tabasid ja mille nad ka raffaalgatusega ära blokkisid.. peale seda oligi kogu "issamaapäästjate geniaalne äriidee" tuksis

Kogu järgnenud tegevus a la "varuvariandid" Virumaal, Pärnumaal jne oligi vaid veesegamine - et siis mingi hetk solvunud ilmega projekt lõpetada - näed, tahtsime head aga see riik/raffas osutus liiga lolliks meie geniaaaaalsuse jaoks

Paras - ja hea, et see veel niigi läits

[Dr.Sci]

… Puidurafineerimistehasele tõmbas vee peale see, et kogu asi üritati läbi suruda läbi riikliku eriplaneeringu. Nüüd, kui planeering tühistati ja seepeale EstFor valge lipu tõstis, jääbki mulje et kohalikega ei planeeritudki väga arvestada.

Sellest on olnud juttu nii meedias kui siin foorumis - riiklik eriplaneering ei taga /sunni mingit kindlat ehitamist. Eriplaneering annab võimaluse uuringuteks (sh. keskkonnaalasteks) ning kui kohalikud ikkagi vastu on, siis ehitust ei tule. Riigil on õigus millegi sundvõõrandamiseks seaduses täpselt määratletud eesmärkidel - eraettevõtte rajamine seda ei ole........
IMHO

Oh pagan. Ma olen siiani osalenud kõiksugu uuringutes ja ekspertiisides (nii sillad, kui ka üldisemalt transpordivaldkond), nii ülikooli kaudu kui ka eraettevõtjana. Ilma igasuguse eriplaneeringuta. Näiteks - kas puidutöösturite märg unelm - hakata kasutama 72t-seid veokeid puidu metsast välja vedamiseks - nõuaks riiklikku eriplaneeringut teedevõrgu rekontrueerimise osas - selleks et vastavat uuringut läbi viia? Ometi, uuringuid on tehtud...

[mart2]

Siin on natuke teistsugune uurimise maht ja suund - tegemist on rajatisega, mis võib keskkonnale olulist mõju avaldada.
Eespool on täpsemalt linke kus saab näha seda eriplaneeringu nõude tekkimist (ei taha umbes kirjutada ja kogemata eksida).

[Manurhin]

Kogu tselluloositehase lugu haises siiski päris kõvasti korruptsiooniohu järele. Esiteks juba, kui arendaja enda raha eest tellib uuringud, no vähe usutav, et seesama arendaja uuringute teostajat mõjutada ei ürita, et too tõde ikka sedapidi laseks paista, nagu arendaja jaoks kasulik oleks. Teiseks, kui uuringud juba tehtud, suured rahad sinna alla hakkama pandud ja tulemused vähemalt paberil just kõige halvemad pole, oleks järgmisena surve all juba valitsus - poleks sel juhul nagu enam viisakas "ei" öelda. No ja eks kartellierakondi saab vajadusel samuti kilekottidega "õlitada", nagu me juba hästi teame. Lõpptulemus: keeratakse üks järjekordne käkk kokku ja otseloomulikult pärat mitte keegi mitte millegi eest ei vastuta. Ainult lihtinimene kannataks lõpuks, kui Emajõe vees õngejõhv ära sulama kipub ja suplejad peale veeskäimist leeprahaigete moodi välja näevad.
Selle asemel, et Eestisse rajada saastavat ja vaegpalkadega tööstust, võiks parem tegutseda selle nimel, et nt. Google, Amazon või Tesla siia tulla tahaks. Lääne-Euroopa tasemel palgad aitaks ka Eestist lahkunud tööjõu tasapist tagasi tuua. Ukrainlastele ja (valge)venelastele tuleks aga töökohti luua mitte siia, vaid nende oma riikidesse.

[Dr.Sci]

Nõus et asi on haisenud algusest peale nagu Lasnamäe kõrval avatud asfalditehas. Ning tundub et Eestis toodetav põlevkiviõli pole ka miski keskkonnasõbralik küte, kui vaadata tsitaati artiklist:
Kokkuleppel Keskkonnaametiga ja keskkonnakontrolliga läheb tehas üle teisele kütusele, mis peaks vähendama ebameeldivat lõhnat. Juba alates esmaspäevast kasutame põlevkiviõli asemel puhtamat diislikütust

[Kriku]

Esiteks juba, kui arendaja enda raha eest tellib uuringud, no vähe usutav, et seesama arendaja uuringute teostajat mõjutada ei ürita, et too tõde ikka sedapidi laseks paista, nagu arendaja jaoks kasulik oleks.

See jutt on täielik jama. KMH-d tehakse absoluutselt iga projekti puhul arendaja kulu ja mitte ainult Eestis.

[mart2]

Esiteks juba, kui arendaja enda raha eest tellib uuringud, no vähe usutav, et seesama arendaja uuringute teostajat mõjutada ei ürita, et too tõde ikka sedapidi laseks paista, nagu arendaja jaoks kasulik oleks.

See jutt on täielik jama. KMH-d tehakse absoluutselt iga projekti puhul arendaja kulu ja mitte ainult Eestis.

Lisaks veel - Eestis on selline kord, kus (suur)arendaja soovib uuringut, siis uuringu läbiviimise ja korralduse eest vastutab riik. Tellija/arendaja maksab, olenemata uuringu tulemusest.

[teeline35]

Lõpptulemus: keeratakse üks järjekordne käkk kokku ja otseloomulikult pärat mitte keegi mitte millegi eest ei vastuta. Ainult lihtinimene kannataks lõpuks, kui Emajõe vees õngejõhv ära sulama kipub ja suplejad peale veeskäimist leeprahaigete moodi välja näevad.

Kas Soomes ja Rootsis asi tõesti nii hull? Käin sealkandis vähe, aga haisvat ja ära mürgitatud maastikku pole veel täheldanud. Samas erinevat sorti puidutööstuseid küll. Või lihsalt samasuguse tehase eestisse ehitamine paneb selle tehase igast otsast väävelhapet välja ajama?
Harige mind rumalat palun! Ootan vastuseid (oma rumaluse tunnistamist) Rahvusvahelise Ärijuhtimise Bakadelt, Sotsiaalteaduste Magistritelt ja Humanitaarteaduste Doktoritelt! Miks mitte ka ülikoolis ajakirjandust õppinud inimestelt kellele mõne samasuguse poolt kirjutatud artikli läbilugemine on andnud süvateadmised puidutöötlemisest ja tehnoloogiatest!

[teeline35]

Selle asemel, et Eestisse rajada saastavat ja vaegpalkadega tööstust, võiks parem tegutseda selle nimel, et nt. Google, Amazon või Tesla siia tulla tahaks. Lääne-Euroopa tasemel palgad aitaks ka Eestist lahkunud tööjõu tasapist tagasi tuua. Ukrainlastele ja (valge)venelastele tuleks aga töökohti luua mitte siia, vaid nende oma riikidesse.

Võiks aru saada, et lõviosa eesti inimesi, kes välisriikidesse tööle on läinud, ei tööta seal Nokias või mõnes muus infotehnoloogia ettevõttes. Suurte tehnoloogia hiidude eestisse tulek on välistatud vastava kvalifikatsiooniga inimeste vähesuse tõttu. Ka ülikooli diplomid mõnel muul alal kui infotehnoloogia ei muuda pilti. Tööintervjuul oled samal pulgal lõpetamata põhiharidusega jõmmiga kui õpitud erialal puudub vähimgi puutumus!!!

[nimetu]

võiks parem tegutseda selle nimel, et nt. Google, Amazon või Tesla siia tulla tahaks.

See on meie puhul sisuliselt välistatud, sest meil ei ole neile pakkuda ei tööjõudu ega soodsaid eritingimusi nagu nad igalpool mujal on soovinud. Eesti ei ole nende korporatsioonide jaoks isegi mitte kaardil.