Kriku kirjutas:Kriku kirjutas:Sellepärast, et dokument ei tegele ainult selle konstanteeringuga, vaid peamiselt viisidega, kuidas rändurite inimõiguste rikkumisest hoiduda.
Sellega ei taha ma muidugi väita, et sel pole liberaalse rändepoliitika maiku man. On ikka, kuid viimastel lehekülgedel esinenud tõlgendused pole õiged.
Võtame näiteks kasvõi tollesama sätte, mida ülal tsiteerisin:
Kriku kirjutas:P.23i:
Build on existing practices to facilitate access for migrants in an irregular status to an individual assessment that may lead to regular status, on a case by case basis and with clear and transparent criteria, especially in cases where children, youth and families are involved, as an option to reduce vulnerabilities, as well as for States to ascertain better knowledge of the resident population.
Eesmärgiks siis juhtumipõhine ning selgete ja läbipaistvate kriteeriumite alusel hindamine, mis
võib viia staatuse muutuseni irregular migrant -> regular migrant.
Juhtumipõhine selgete kriteeriumitega lahendamine tähendab sisuliselt seda, et kõik, kes kriteeriumitele vastavad, peaksid ka seadusliku immigrandi staatuse saama. Sama asja, mis toimub siseriiklikult kõikvõimalike taotluste puhul - kui keegi tahab autojuhiluba, relvaluba, abielluda vms., siis ametnik kontrollib tema mitmesuguseid tunnuseid ja kui need vastavad seaduses ette kirjutatutele, langetab positiivse otsuse. Sellise protsessiga ei haaku aga mitte kuidagi näiteks kvoot, kui palju immigrante aastas vastu võetakse (nagu meil kehtib, teatud % elanikkonnast) või poliitiline otsus, et riiki ei lubata immigrante - kumbki ei ole juhtumipõhine ja taotleja omadustest ei sõltu mitte midagi. Sellised põhimõtted oleksid väärinud parlamentaarset debatti.
Sätted migrantide inimõiguste tagamiseks või diskrimineerimise vältimiseks, millesse mõni akf on kinni jäänud, ei ole aga eriti olulised, sest kohustus austada kõigi oma jurisdiktsiooni all olevate isikute inimõigusi on Eestil nagunii.
