Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[toomas tyrk]

Ja rändeleppega ühinedes ei astu Eesti kohe mitte kuidagi oma välispoliitika rajalt kõrvale. Vastupidi, sellega ühinemata jättes astub. Ja välispoliitika ei ole Eestis mitte kunagi olnud ühe erakonna poliitika. Vastupidi - on püütud hoida joont, et välispoliitika oleks järjekindel ka valitsuste vahetumise järel. Seda joont on seni ajanud ka Isamaa. Nüüd aga astus kõrvale.

Seda meelevaldset hinnangut ei muuda pidev korrutamine kuidagi põhjendatumaks. Kes ja kuskohas on otsustanud, et just selle dokumendiga ühinemata jätmine tähendab mingist senisest joonest kõrvale astumist? Kuskohas selline joon defineeritud on - ma mõtlen kuskil mujal kui liberaalide kõrvade vahel? Kes on otsustanud, et just see lepe vastab Eesti väärtuspõhise välispoliitika väärtustele? Mikser?

Sulle ei pruugi mõned faktid ju meeldida, kuid see ei tee neid olematuteks.

Ja ma olen nagu juba korduvalt viidanud, et see raamistik ei ole dokument omaette, vaid järjekordne paber ühes protsessis. Mis käivitus 2016. aastal kui välisminister oli Ligi ja president Ilves. Ja juba siis otsustati, et Eesti osaleb selles protsessis.

Veel selle aasta kevadel oli Isamaa jaoks täiesti OK, et Eesti ühineb ka ränderaamistikuga.

Ja nüüd sügisel äkki enam ei olnud OK.

Mis juhtus vahepeal? Kas raamistiku tekst muutus? Või muutusid teatud sisepoliitilised olud?

[krizz]

Ja rändeleppega ühinedes ei astu Eesti kohe mitte kuidagi oma välispoliitika rajalt kõrvale. Vastupidi, sellega ühinemata jättes astub. Ja välispoliitika ei ole Eestis mitte kunagi olnud ühe erakonna poliitika. Vastupidi - on püütud hoida joont, et välispoliitika oleks järjekindel ka valitsuste vahetumise järel. Seda joont on seni ajanud ka Isamaa. Nüüd aga astus kõrvale.

Seda meelevaldset hinnangut ei muuda pidev korrutamine kuidagi põhjendatumaks. Kes ja kuskohas on otsustanud, et just selle dokumendiga ühinemata jätmine tähendab mingist senisest joonest kõrvale astumist? Kuskohas selline joon defineeritud on - ma mõtlen kuskil mujal kui liberaalide kõrvade vahel? Kes on otsustanud, et just see lepe vastab Eesti väärtuspõhise välispoliitika väärtustele? Mikser?

Sulle ei pruugi mõned faktid ju meeldida, kuid see ei tee neid olematuteks.

Ja ma olen nagu juba korduvalt viidanud, et see raamistik ei ole dokument omaette, vaid järjekordne paber ühes protsessis. Mis käivitus 2016. aastal kui välisminister oli Ligi ja president Ilves. Ja juba siis otsustati, et Eesti osaleb selles protsessis.

Veel selle aasta kevadel oli Isamaa jaoks täiesti OK, et Eesti ühineb ka ränderaamistikuga.

Ja nüüd sügisel äkki enam ei olnud OK.

Mis juhtus vahepeal? Kas raamistiku tekst muutus? Või muutusid teatud sisepoliitilised olud?

Tõlget ju ei olnud. Siis tõlgiti see meelega neutraalsemalt. Kas siis meie suurem liitlane USA ja teised eksivad ja peme Venemaa teistega ühes olema? Isegi pime peaks nüüd aru saama, eg EL on rahvusriikide vastane. Merkeli, Macroni väljaütlemised vaid kinnitavad seda. Keda me petame? Päriselt!

[Dr.Sci]

Ja ma olen nagu juba korduvalt viidanud, et see raamistik ei ole dokument omaette, vaid järjekordne paber ühes protsessis. Mis käivitus 2016. aastal kui välisminister oli Ligi ja president Ilves. Ja juba siis otsustati, et Eesti osaleb selles protsessis.

Veel kord palun. Defineeri mulle oma sõnadega see protsess. Algus. Kulg. Eesmärk.
Ja kas selle protsessi nimel:
a) Peame pugema kõikvõimalikele maailma riikidele, hoolimata riigikorrast, olgu see kasvõi Põhja-Korea?
b) Lähtuma Eesti riigi eksistentsi huvidest (riik rahvusriigina)
c) Midagi kolmandat?

[Kriku]

Sulle ei pruugi mõned faktid ju meeldida, kuid see ei tee neid olematuteks.

Oh ei, faktidega pole mul mingit muret. Sina aga kipud oma hinnanguid faktideks kuulutama.

Ja ma olen nagu juba korduvalt viidanud, et see raamistik ei ole dokument omaette, vaid järjekordne paber ühes protsessis. Mis käivitus 2016. aastal kui välisminister oli Ligi ja president Ilves. Ja juba siis otsustati, et Eesti osaleb selles protsessis.

Kas see tähendab sinu arvates, et Eesti peab nõustuma ükskõik millise selles protsessis koostatud dokumendiga?

Veel selle aasta kevadel oli Isamaa jaoks täiesti OK, et Eesti ühineb ka ränderaamistikuga.

Ei vasta tõele: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 2A#p564928

Siin on küsimus selles, mis seisu asi märtsis jäi. Reinsalu kirjutab selle kohta niimoodi:

Minu palvel ei langetanud valitsus märtsis otsust Eesti positsioonide kohta samal istungil, vaid katkestas arutelu. Järgmisel istungil, et turvata Eesti suveräänsust oma migratsioonipoliitika üle otsustamisel, lisati minu ettepanekul Eesti positsioonidesse põhimõtted, et lepe ei tohi luua uut rahvusvahelist tavaõigust ning et see lepe ei tohi kaasa tuua riikidele ühtki täiendavat kohustust ning vajadust muuta seadusi.

Kuid toonane otsus ei olnud leppe heakskiitmine, vaid valitsuse positsioonide heakskiitmine mandaadiga ametnikele läbirääkimistel neid kaitsta. Rohkem valitsus seda küsimust arutanud pole. Vahepealsel ajal on lepet arutanud liikmesriikide esindajad ning teinud sinna muudatusi. Samuti on rida riike püstitanud Eestile sarnased kahtlused rahvusvahelise tavaõiguse laienemise kohta ja selle tulemusena väljendanud soovi leppega mitte ühineda.

Minu teada pole ükski osapool seda vaidlustanud.

Kui see on õige, siis pole mingit erilist vahet Reinsalu seisukohtade vahel märtsis ja praegu, kuid leppe tekst on muutunud (mis on ka loomulik, sest see oli märtsis alles töös). Kui Reinsalu pada ajaks (millist võimalust ma absoluutselt ei eita), siis oleks mõni osapool selle praeguseks juba välja toonud.

Postitasin ma selle tsitaadi juba 16. novembril. Nii palju siis praegu faktidest

[Kriku]

Jätkame faktidega.

Protokollitud on valitsuse ühehäälne otsus 22.03 nii: https://dhs.riigikantselei.ee/avaliktea ... 2264E?open

1.1. Toetame globaalse ränderaamistiku üldeesmärki, milleks on leppida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikide vahel kokku turvalise, korrapärase ja reeglitel põhineva rahvusvahelise rändehalduse põhimõtetes.

Vabariigi Valitsus toetas üldeesmärki, mitte ühtegi konkreetset teksti. Seda eesmärki, ma usun, toetab Reinsalu ka praegu (või vähemalt ei ole ta kuskil väitnud vastupidist). Selle eesmärgi saavutamiseks ei pruugi praegune tekst olla optimaalne.

1.14. Peame oluliseks, et globaalse ränderaamistiku eesmärke saaks ellu viia kehtiva õiguse raames.

Kui selle saavutamiseks on vaja deklareerida, et Eesti ei toeta ränderaamistiku kujunemist rahvusvaheliseks tavaks, siis tuleb seda teha.

[nimetu]

Ja rändeleppega ühinedes ei astu Eesti kohe mitte kuidagi oma välispoliitika rajalt kõrvale. Vastupidi, sellega ühinemata jättes astub.

Mis puudutab seda väidet, siis üks meie välispoliitika aluspanijatest, Mart Laar ,on sellele kaudselt vastanud.

Viimastel päevadel on arvukalt räägitud mingist müstilisest Eesti «välispoliitilisest liinist» ehk konsensusest, mida iga rääkija näib esitavat erineval kombel. Jüri Ratase valitsuse koalitsioonilepingus on see sõnastatud järgmiselt: «Eesti välis- ja julgeolekupoliitika on järjepidev ning rajaneb laiapõhjalisel poliitilisel konsensusel. NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus ning sellest tulenevad partner- ja liitlassuhted on Eesti julgeoleku ning heaolu kindlaim garantii».

Lühidalt öeldes on ta üsna lähedal sellele, mis eespool öeldud. Konkreetsemalt tähendab see koha omamist iga laua taga, kus võidakse Eesti saatust puudutavaid otsuseid teha. Neid laudu pole palju - NATO, Euroopa Liit ja uuemal ajal eurotsoon. ÜRO julgeolekunõukogu ajutise liikme koht kohe kindlasti nende hulka ei kuulu, sest riik, mida on peetud meie julgeoleku võimalikuks ohustajaks, omab selles vetoõigust.

Eesti pole senisest välispoliitilisest konsensusest taganenud, vaevalt et ta laseb end mõjutada ka püüetest meie partnereid NATOs ja Euroopa Liidus paariariikidena võtta.

https://arvamus.postimees.ee/6459982/ma ... lt-kaotada
Laari enda seisukoht rändeleppe osas on pigem neutraalne või isegi soosiv.

[Martin Peeter]

34-leheküljeline tekst valmis alles juunikuus koos kõigi oma tõdemustega kui kasulik ja hea on ränne. Enne seda ei saanud keegi nõus olla, arutada võis vaid põhimõtteid, mis võivad olla sees, kuid sees võib olla ka palju muud, mis nende põhimõtete alla ei mahu.

Aga me võiksime vaadata pigem seda poliitsebimist, mis on praegu huvitav. Kompakti enesega Eesti ühinemisest või mitteühinemisest ei sõltu suurt midagi, seepärast ei maksaks sellest liiga leili minna. Sealt tekkiv tavaõigus hakkab meie õigusruumi tõenäoliselt sisenema EL õigusaktide kaudu, kui hakkab. On ka see võimalus, et jätkub Euroopa riikidel oidu kehtestada oma abipoliitikaga vaid migrantide tagasivõtmise osa sellest kompaktist. On ka võimalus, et ei juhtu üldse midagi, nagu ka võimalus, et selle kaudu siseneb meilegi hulk migrante igasuguste tööjõu rendi jmt skeemide kaudu. Aga Eesti ühinemine või mitteühinemine ei suuda seda soodustada ega takistada.

Seepärast - keskendugem olulisele. Kui valitsus eelarvet vastu ei suuda võtta, siis ma arvan, et kaitseinvesteeringute fondi lisa 30-miljonit lähevad kaotsi. Ilmselt seisaks ees kaitse-eelarve vähenemine vähemalt selle võrra. Suurenemise šanssi ma ei näe, kui Isamaa ja EKRE välja jäetakse. Meie riigipropaganda või strateegiline kommunikatsioon on olnud ju nii edukas, et vaid 4% minusuguseid "lolle" arvab, et suurim oht Eestile on Venemaa. Sellisel puhul ei tõtta poliitikud kaitse-eelarvet oluliselt tõstma. Õnneks tunnen, et siin foorumis on selliseid "lolle" veel.

[nimetu]

Alguses räägiti rändepaktist kui ühest "äkki taevast langenud" dokumendist, mida "vasakliberaalid" (siin kohal viide konkreetselt sinu postitusele) hakkasid valitsuses peale suruma. See "tõde" on nüüdseks õnneks juba minevik. Või väidad sa vastupidist?

Äkitselt taevast see muidugi ei langenud (aga seda pole meist siin keegi väitnudki), kuid selle rutakas heakskiitmine tuli küll päris paljudele inimestele ootamatult, sealhulgas justiitsministrile ja RK väliskomisjonile. Dokument ise on ju tegelikult veel üsna värske ja isegi eestikeelset tõlget ei eksisteerinud(!) kui ajakirjanikud lärmi hakkasid tõstma. Debati puudumine selle hetkeni oli ilmselgelt kellegi tegemata töö tulemus. Ja veelgi piinlikum on see, et erinevalt teistest riikidest pole Eesti nähtavasti dokumendi kujundamisel mitte mingit aktiivset rolli mänginud ja seetõttu ei kajasta eriti ka meile spetsiifilisi huvisid. Seevastu näiteks Norra on pidevalt rõhutanud vajadust hoida dokument juriidiliselt mittesiduvana.
Sellise debati pidamine selle dokumendi üle pole unikaalne meie riigile. Täpselt samu vaidlusi on peetud ja peetakse ka meie lähimate liitlaste seas.

[kaugeltuuriv]

Härrased,ärgem hakakem siin pidama sõnasõda a la kes on õppinud partei ajalugu või a la mida mina polkovnikutele vastasin+krõbedamad sõnad kellelegi tappa andmiseks preventatiivselt.Lihtsalt selline üleskutse,sest sõnasõda tuleks pidada omavahelises kirjavahetuses,pakun.
Selge on see,et riigieelarve lohistatakse riigikogus läbi ning keegi erakorralisi valimisi pidama ei hakka.Isamaa saab sellega suht hea positsiooni nii kesikute kritiseerimiseks,kui ka võimaluse kasvatada enda hääli kõhklejate hulgast,kes on siiani ennast suunamas EKRE poole.
Ka reform saab hea punkti kesikute,kui põhirivaalide mustamiseks,mistõttu ei roni nemad ka valitsusse.Ja miks nad peakski,kui selline võimalus närviliste sotside(sest tekkinud on nende valijatele alternatiivina Eesti200) lolluse läbi(Mikseri karjatus ja Ossinovski sõnad) lausa kätel ette kanti.
Selge on see,et president minu arvamuse järgi lepet alla ei lähe kirjutama ja sotside unistus Julgeolekunõukogus olla(olgem ausad,peamiseks jah sõna ütlejaks,mis meid sinna viiks ei ole mingi Aafrika riik vaid Venemaa) jääbki sinna,kus ta seni on olnud.Unistuseks.
Igatahes jään huviga ootama reitinguid ja ausalt tunnistan,et nihkusin lähemale Isamaale hääle andmisele.

[toomas tyrk]

Hulk isiklikku kirjavahetust eemaldatud.

Eks me jätka seda siis privas.

[Kurjam]

Enamik rahvast rändeleppe vastu http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=84554061
Vot tak.

[Dr.Sci]

Et asi mahuks ilusasti teemasse siis huvitav, mida arvavad EV poliitikud sellisest jõledast käitumisest. Ilmselgelt ei olnud tegemist sõjapõgenike ehk pagulastega, vaid illegaalsete immigrantidega kellest selle rändepaktiga seoses tahetakse välja kujundada legaalsed.
Ja mida teeks Eesti poliitikud kui Koidula piiripunktist või üldse kuskilt võsast ähvardab oht sadade või tuhandete kaupa sarnaseid läbi tungida?

[Runkel]

Hetkeseisuga PM andmetel kompakti

poolt: REF, KE, SDE, E200, Rohelised
vastu: Isamaa, Vaba, EKRE

Parlamendis seega poolthäälte ülekaal. Iseenesest jaotus mitmekesine - jagub erakondi nii ühte kui teise leeri. Ilmavaateliselt kah hea lakmus. Eks valijatel nüüd jällegi klaarim oma otsus teha.
https://meieeesti.postimees.ee/6461994/ ... miinustest

[teeline35]

Parlamendis seega poolthäälte ülekaal. Iseenesest jaotus mitmekesine - jagub erakondi nii ühte kui teise leeri. Ilmavaateliselt kah hea lakmus. Eks valijatel nüüd jällegi klaarim oma otsus teha.

Soovitan vikeraadiost
https://vikerraadio.err.ee/samost_ja_sildam
Arutavad rändelepinguga seotud küsimusi ja pole vist kindel midagi riigikogus läbiminekuks. Mitmedki erakonnad, kes põhimõtteliselt toetavad, võivad oma liikmetel lasta hääletada nagu neile endile parem tundub.

[Runkel]

Arvatavasti parlament põrgatab valitsusse tagasi ja valitsus hääletab koalitsioonilepingut rikkudes ja ka seal on poolthääled ülekaalus.