Maschinenpistole MP40

[stilett]

Kolleeg Hugo!

Selles on sul õigus.Isa rääkis nimelt seda, et Vene kone igatsesid taga nimelt püssimehed.Samuti oli minev kaup ka TT püstol.

[Tundmatu Sõdur nr. 5]

PPš tühjalt 3,5 kg, MP 40 tühjalt 4 kg.

Ei tea ise hoidsin MP-d ja PPš-i käes MP oli väga kerge aga siis kui PPš kätte sattus tundus poole raskem.

[hugo1]

Et mitte minust valesti aru ei saadaks ütlen kohe otse ära, et mina ei ole ei PPš, ega ka MP 40-ga sõjas käinud ja sellepärast ei oska ka kumbagi kiita ega laita.
Pika salve miinust olen ka mina kuulnud, Stalingradi lahinguga seoses vist tõusis see miinus eriti esile.
Kusagilt olen ka lugenud, et britid ja ameeriklased MP 40-d Saksamaal taga ajasid ja paremaks pidasid, kui oma automaate, mingi pilt vist oli isegi kõrval. Õnnelik ameeriklane või britt ja hunnik MP -40-d kaelas kõlkumas.
Mis eestlastesse puudub, siis esialgu võisime MP - 40 automaatidest und näha.
Pat. Narva sai vist need esimesena, kui õieti mäletan.
Sinnamaani kasutati saagiks saadud venelaste PPš-d.
PPš-l oli ka vist mingi üle kuumenemise probleem.
Ühesõnaga allikaid mul oma jutu õigustuseks ei ole ja võimalik, et panen segast.

[motofassist]

Noh lahingu ajal tuleb kasuks ilmselt pea iga kättejuhutuv relv.
Peasi ,et niidab.

[Adolf_Hitler]

paljud kiitsid seda relva aga,tõepoolest segab mp40 pikk salv http://www.medalofhonor.co.uk/images/aa/w_mp40.jpg

[represseritu]

Alljärnevalt tehnilised näitajad saksa MP-38/40 ja vene Shpagini püstol-
kuulipildujate kohta vastavalt A.Zhuki relvaraamatule:

MP-38/41:

Relva kaal 4,03
laetud sarvmagasiniga 4,7

vintraua pikkus 251 mm
magasini mahutavus 32 pdr.

kuuli suudmeenergia 495 dzh
kuuli algkiirus 380 m/sek
tuletempo 500 lasku/min.

Shpagini püstolkuulipilduja:

Relva kaal 3,63 kg
laetud sarvmagasiniga 4,1 kg
laetud ketasmagasiniga 5,45 kg
Vintraua pikkus 269 mm
Sarvmagasini mahutavus 35 pdr.
Ketasmagasini mahutavus 71 pdr.
Kuuli suudmeenergia 665 dzh
Kuuli algkiirus 500 m/sek
Tuletempo 900 lasku/min.

Vene püstolkuulipilduja efektiivne tuli ulatus 1,2 - 1,4 korda
kaugemale saksa omast. Shpagini suure tuletempo tõttu on padrunite
kulu suurem ja tule hajuvus suurendatud, ketasmagasiniga püstolkuuli-
pilduja on raske ja kohmakas käsitseda. Saksa MP ei vajanud üksiklasu
rezhiimile ümberseadmist, kuna madala tuletempo tõttu olid üksiklasud
võimalikud päästikule hetkelise vajutamisega vilunud laskuuri poolt.
Püstolkuulipildujaid ei saa võrrelda AK-de ja AKM-dega, kuna tegemist
on täiesti erineva võimsusega relvadega, viimased on rünnakupüssid.

[Karuke]

Püstolkuulipildujaid ei saa võrrelda AK-de ja AKM-dega, kuna tegemist
on täiesti erineva võimsusega relvadega, viimased on rünnakupüssid.

Tehnilisest küljest muidugi ei saa.
Võrdlesin oma kroonus kasutatud AKC ( kokkumurtava metallkabaga AK )
Ja PPŠ-MP-d puht "käeshoidmise" seisukohalt.

Täpselt sama "Laetud kaalu" juures 4,7kg võrrelda :

MP 40

kuuli suudmeenergia 495 dzh
kuuli algkiirus 380 m/sek

AKC-47

kuuli suudmeenergia 2019 dzh
kuuli algkiirus 710 m/sek

Kalašš on ikkagi automaatvintpüssi äärmuslik vorm "automaat".

Käsitulirelvade areng on olnud kohati kummaline.
Püstolkuulipilduja kui selline oli minu arvates militaarkasutuse tarvis nurisünnitis.
See ikkkagi politsei ja eriüksuste relv rohkem.
Aga nurisünnitis sellepärast - et huvitav miks ei võetud 30-40-ndate sõjavägedes kohe kasutusele automaatvintpüsse?(automaate)
Valmistada pole teda ju sugugi keerukam kui püstolkuulipildujat?

[hugo1]

Aga nurisünnitis sellepärast - et huvitav miks ei võetud 30-40-ndate sõjavägedes kohe kasutusele automaatvintpüsse?(automaate)
Valmistada pole teda ju sugugi keerukam kui püstolkuulipildujat?

Kohe kasutusel (tegelikult rohkem häda sunnil) olid nad näiteks 39a. soomlastel Talvesõjas.
Seal sai punaarmee omal nahal tunda ja väga valusalt automaadi eeliseid tavalise vintpüssi ees. Stalinile isiklikult olevat Kremlisse Soome automaat viidud.

[EOD]

Vintpüssikaliibriga täisautomaatne püss on tugeva tagasilöögi tõttu ebastabiilne. Vaid sakslastel õnnestus FG 42 näol luua relv, mis vaatamata kasutatud suure impulsiga padrunile oli võrdluskatsetel AK-ga sellest stabiilsem.
Automaadid (ründevindid) tekkisid pärast sobiva padruni loomist. 7,92 x 33 Kurzpatrone loodi 1942, 7,62 x 39 - 1943. Oli küll juba 1916. loodud Fjodorovi automaat, mis tulistas Jaapani 6,5 x 50,5 padrunitega, kuid automaatrežiim oli sel relval kasutamiseks erandkorras. IMHO ongi valangutega tulistamisel automaadist mõtet vaid varitsusrünnakul, muidu on see vaid padrunite raiskamine.
Automaati (ründevinti) on küll keerukam toota kui püstolkuulipildujat, kuna ei saa kasutada lihtsat mass-sulgemist.

[represseritu]

Nimetus "automaat" püstol-kuulipilduja ja ründepüssi kohta on käibel
ainult Venemaal ja endistes liiduvabariikides, olles seega russitsismiks
eesti keeles. Ka vene relvakirjanduses kasutataks püstolikuulidega auto-
maadi kohta tema õiget nimetust "pistolet-pulemjot". Kuid ilmselt viimase
Maailmasõja ajal hakati Vene armees käibekeeles kasutama lühemat
väljendit "avtomat" ja siit edasi ka "avtomatshiki" (automaaturid). Ja kui
püstol-kuulipildujad PPSh-d Ja PPS-id asendati uue automaattuld andva
relvaga AK, siis sai juba tema ametlikuks nimetuseks automaat. Minu
mälu järgi nimetati Eestis enne venelaste tulekut 1944 aastal püstol-
kuulipildujaid rahva käibekeeles "konedeks" , mis tulenes ilmselt soome-
keelsest "konepistoli"(masinpüstol, saksa keeles maschinenpistole). Ja nii räägiti "vene koned, saksa koned, soome koned".
Eesti militaarstruktuurides oleks aeg loobuda Galile ja teisi lääneriikide
ründepüsse nimetamast automaatideks. Ka "Tallinna Arsenal" tootis
omal ajal püstol-kuulipildujaid ja mitte "automaadi" nimetusega relvi.

[Tony]

Viga,viga!!!
Arvutame MP suudmeenergia välja - nüüd kas siinne kirjutaja või tolle raamatu autor on pannud puusse.
9mm para kuu kaalub 8g.Kuuli algkiirus on 380m/s.
Kuuli mass jagatud kahega korrutada algkiirus ruudus - 576 Dzauli on MP 40 suudmeenergia!!!
Otsige teistest kirjandustest ka ja kontrollige valemit,aga nii on õige
Sama padruniga Walther P38 näiteks V0 =350m/s ja E0=490J
TT kuuli mass 5,6g Vo =420m/s Eo =494J
PPS-i ma ei tea,aga kui algkiirus küündis viiesajani,võib igaüks ise arvutada.Valet pole siin midagi.

[Karuke]

Eesti militaarstruktuurides oleks aeg loobuda Galile ja teisi lääneriikide
ründepüsse nimetamast automaatideks. Ka "Tallinna Arsenal" tootis
omal ajal püstol-kuulipildujaid ja mitte "automaadi" nimetusega relvi.

Eks see "automaat" ole mugandus.
Arvan, et üht või teist relva tuleks nimetada ikkagi lähtuvalt tootjapoolsest nimetusest.

Aga sõnal "automaat" on minu arvates ka oma tagamõte.
Erinevalt lääne militaartraditsioonist kus põhirõhk on asetatud väljaõppele - oli NL-is massiarmee ja sellel "massiarmeel" pidi olema ka vastav relv mille kasutamisel põhirõhk oli valangutega tulistamisel.
Siit ka automaat.
Kompenseerib vähest väljaõpet suurema tulejõuga.

[jaan59]

Krt uskumatu algkiirus PPŠ-l. 50 meetri pealt jäävad kuulid buhvaikasse kinni,väitis minu isa,ta olla vastava katselaskmise teinud 50ndatel.Mis see saksa saksa hakklihamasin siis veel väärt võib olla??Lihtsam on vaenlane telliskiviga surnuks visata

[snaiper]

Krt tahaks hirmsasti teada kust see HAIGE legend tuleb et vene kone 50m pealt vatijopest läbi ei võta Kusjuures see on eriti levinud vanade pässide seas, millest võib ka teatud määrani aru saada aga et mõni nooremapoolne ja veel seniilistumata kodanik seda tõepähe võiks võtta on küll arusaamatu...
Tõsi küll, leidub isendeid mille vintraud seespoolt nii kulunud et 9mm paraga lasta saab, ning kuulid mitte ots ees lendama ei kipu ja sellisel puhul ehk küll... Korraliku raua puhul on aga reaalne et kuul läheb 100m pealt risti läbi vähemalt kahest vatijopest kus kummagis ka inimene sees...

[jaan59]

Jah aga mida tehti sõjaseisukorras kõlbmatute püssidega,ilmselt nad üleõla võssa lendasid.Tattnokad ehk siis tänased vanad pässid võtsid nad sealt omaks ja ehk sealt see legend siis ka.Kümmekond aastat tagasi liikus mustal turul PPSse,Tšehhi toode vist oli veel,ühest sellisest sain paar lasku ikka teha aga buhvaikatesti näed ei märganud teha...