Keegi peaks neid hoiatamavk1 kirjutas:kui siin enne oli argumendiks, et kas LMT on veel 20 aasta pärast alles, siis sama võib küsida ka HK kohta. https://www.thefirearmblog.com/blog/201 ... llion-red/
https://www.err.ee/883329/eesti-automaa ... i-politseiNetikommentaatorid hindavad LMT täpsust ja käepärasust. Relva lahtivõtmine ja kokkupanek on üpris keeruline
Teeme kiirelt ja raevukalt, enne kui moded teie alandliku teenri ära jõuavad termineerida..Tux kirjutas:Alumiinium või teras? Kui me teeme terasele optimeeritud detaili alumiiniumist, siis on asjad halvasti, sest materjali omadused on teised. Kui me projekteerime mingi detaili algusest peale alumiiniumi silmas pidades, siis saab neid alumiiniumi venimise-väsimise probleeme lahendada nii, et selliseid probleeme ei tule!
Minumeelest on hoopis olulisem küsimus see, mis on hoolduslepingusse kirjutatud, kui palju varuosi me saame, missuguse hoolduse väljaõppe me saame, kas me saame ise varuosi valmistada, kui sõjaolukorras seda vaja teha on jne. Missuguse prioriteediga hakatakse lahendama meie probleeme, kui meil mingi mure on. Kui hooldusleping on vilets, siis võib juhtuda olukord nagu oli Piirivalve kopteritega, millele ei olnud mingeid varuosi õigel ajal võtta.
5.56×45 mm., 7.62×51 mm. moona hangime kriisi ajal vajadusel näiteks Soomest aga kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonna juhataja Priit Soosaar jättis seekord siiski ütlemata, milliste liitlastega me gaasikolviga LMT relvasüsteeme kavatseme vajadusel operatiivselt vahetama hakata aga küllap see on juba riigisaladus.Küll aga meie peame lähtuma oma riigi huvidest ehk et kriisi ajal oleks võimalik koos liitlastega operatiivselt kas vahetada relvasüsteeme, hankida laskemoona või kolmandatest riikidest, näiteks Soomest tuua sedasama kaliibrit 5,56 või 7,62," rääkis Soosaar.
Päriselt ka, selles teemas ära küll palun sõna rohkem võta. Aitäh.Kapten Trumm kirjutas:Kõhutunne on üldiselt õige, kuid vähe ekslik. Tegemist ei ole loksudega.seega vähemalt üks neist üksustest peaks saama Galililoksud, mis üle jäävad. Kõhutunne selline.
Hädaraportöörluse meistriklass... Kaks aastat miinimumgarantiid kehtib meil jaetarbijale müügigorilla kirjutas: EV seaduste alusel on garantii kohustus triikrauale ja automaadile täpselt ühtemoodi - kaks aastat.
Tule aastal 2022 haleda soigumisega kuidas sul püss on pooleks nigu PPA püstol ja vaata kuidas kapitalist sulle näkku irvitab -- Te ju ise tegite ''katsed''.
See, mitu lukuraami välja vahetati, on teada. 130. Spekulatsioon on, et üks partii oli valesti termotöödeldud. Allhankija viga.Raudselt LMT vahetas kogu praakpartii lukuraame, kõik 9040 tükki, mis maksavad 1/4 relva hinnast, välja ja tegi seda nii salaja, et NZ laomehed isegi ei näinud.
Mis asja see fat fuuk Cris misiganes seletas -- kui Colt avastab kas või ühe praak detaili partiist
"Põhilisemad kasutajad on USA, Inglismaa, Uus-Meremaa ja Euroopas näiteks Taani, Soome politseijõud," selgitas kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonna juhataja Priit Soosaar.
Siinkohal on paslik meenutada kuidas EV politsei Waltherid Glockide vastu vahetas ehk peale soodsa hinna võlu ja testimist jõuti praktika käigus taas vana Austria Glockini. Selle "kaare" kohta on milnetis olemas oma teema, kus emotsioonid möllasid nagu täna siin. Värskendav läbi lugeda argumentide mõttes. Tark pidavat teiste vigadest õppimakuido20 kirjutas:https://www.err.ee/883329/eesti-automaa ... i-politseiNetikommentaatorid hindavad LMT täpsust ja käepärasust. Relva lahtivõtmine ja kokkupanek on üpris keeruline
asiootus kirjutas:Alljärgnev annab aimu sellest, kuidas Maksu- ja Tolliamet ja nähtavasti ka PPA omale teenistusrelvaks Walther P99Q said...
Teenistuspüstolid valikusõelal (Ants Kalev, politseiameti teenistusosakonna politseijuhtivinspektor)
Et politseilgi seisab loodetavasti peagi ees uue teenistusrelva valik, vaatame, kuidas kulges 15.-16. juunil korraldatud Maksu- ja Tolliameti relvavalik. Sõelal olid kolme tootjafirma (Walther, Sig Sauer ja Heckler & Koch) püstolid.
Lisaks tootjafirmade poolsele relvade esitlusele proovisid ja hindasid püstoleid kohapeal ning tegid seejärel lõpliku valiku spetsialistid (politseist oli kaasatud spetsialistide ringi Gunnar Vallmann). Valiku tegemisel sai määravaks tootja pakutav hind ja relvastusspetsialistide arvamus.
Kõige sisukama esitluse tegi minu ja paljude kohalolnute arvates Waltheri müügiasedirektor Karl-Heinz Luther, kes tutvustas väga põhjalikult püstolimudelit P99 ning rääkis Saksamaal toodetavate relvade katsetamisest politseis enne nende masstootmisse jõudmist. Kõigepealt annab sealne politsei välja juhised, kus on täpselt kirjas, millistele tehnilistele nõuetele peavad uued teenistuspüstolid vastama ja millest relvatootjad peavad uusi mudeleid välja töötades juhinduma. Kirjas on üldnõuded näiteks alates relva maksimaalsest kaalust (tühjalt mitte üle 900 grammi) ja minimaalsest salvemahutavusest (8 padrunit) ning lõpetades päästiku survetugevusega (vähemalt 3 kg.) ja päästiku teekonna pikkusega (10-15 mm.) esimese lasuni.
Seejärel peavad kõik Saksamaal valmistatud uued püstolimudelid enne tootmisse jõudmist läbi tegema väga karmi ja põhjaliku katseseeria. Selleks esitab tootjafirma Politseiakadeemiale igast uuest püstolimudelist katsetamiseks neli püstolit, igaühega neist sooritatakse 10 000 lasku. Proovimise ajal mõõdetakse ja määratakse pärast iga tuhandet lasku relvaosade kulumise aste ning tehakse mitmesuguseid katseid erinevatel laskmisetappidel, nagu laskmine vähemalt viie erineva 9x19 mm. para laskemoonaga, temperatuuri-, liiva-, muda-, vihma-, kukutamiskatse jne.
Katsete põhjalikkuse iseloomustamiseks tooksin näitena püstoli kukutamise, mille eesmärk on kontrollida püstoli turvalisust mahakukkumisel. Kui laetud püstol kukub maha, peab olema välistatud, et aluspinnaga kokku puutudes järgneks lask. Püstolid kukutatakse kahe meetri kõrguselt erinevatele pindadele (puu, betoon, teras jne.) kõikvõimalike erinevate nurkade all, kusjuures osa kukutamisi on kohustuslikud kindlate nurkade all ning osa võivad katsetatava mudeli esindajad ise valida. Samasuguse põhjalikkusega tehakse kõik ülejäänud katsed. Näiteks veetakse relva liiva sees või pannakse mulda sisse, võetakse seejärel kätte, tõmmatakse relvaraud puhastusvardaga läbi ja relvast peab olema võimalik tulistada.
Waltheri püstolimudel P99 on tuntud ka kui James Bondi püstol. P99 on spetsiaalselt konstrueeritud politsei teenistuspüstoliks ning on valmistatud kergetest polümeermaterjalidest. Nii salvevahetuse hoob kui ka kelguriiv on dubleeritud nii paremal kui vasakul küljel. Lisaks on võimalik muuta käepideme suurust vahetatavate käepideme tagumiste osadega. Salvemahutavus on 15 padrunit, salved on spetsiaalselt valmistatud metallist (mis esindaja arvates annab lisagarantii, et ka tühi salv salvevahetushoovale vajutades kindlalt püstoli käepidemest kiiresti välja kukuks). Loomulikult kiideti relva kergust ja kompaktsust. Lisaks on püstolil kaks indikaatorit, mille järgi on võimalik kontrollida, kas padrun on padrunipesas. SA/DA versioonis pakub Walther nn. antistressipäästikut. Esindaja väitel on jällegi spetsiaalselt Saksa politsei nõuete järgi välja töötatud pikem ja raskem päästik, et stressiolukorras relva käsitsedes saavutada suurem turvalisus.
Kahetoimeliselt, st. esimest lasku tehes, on päästiku teekond venitatud umbes 14 mm.-ni ja päästiku survetugevus on ligikaudu 4 kg. (võrdlusena on Glocki päästiku survetugevus umbes 2,5 kg. ja päästiku teekond lasuni ligikaudu 8 mm. kuid tellida saab loomulikult ka nn. raskemat päästikut). Ühetoimeliselt tulistades on päästiku teekond lasuni P99-l ligikaudu 8 mm. ja survetugevus umbes 2 kg. Löökuri vabastamiseks vinnastusest, et püstolit kanda laetult ohutult kabuuris, tuleb vajutada kelgu sisse konstrueeritud klahvile, mis asetseb kelgu tagaosas vasakul küljel. Esialgu tundub klahvi säärane asetus veidi võõras, kuid tootja sõnul on see spetsiaalselt konstrueeritud eraldi, et relvakandja seda kogemata kelgupeatajaga segamini ei ajaks, ning spetsiaalselt kelgu sisse, et ta mingile takistusele relva liikumisel juhuslikult ette ei jääks.
Teine päästikuvariant on sarnane Glocki päästikuga. Waltheril kannab see nimetust quick action, mille puhul toimuvad kõik lasud ühesuguse päästiku survetugevusega esimesest lasust viimaseni. Päästiku survetugevus on sel puhul umbes 3.8 kg. ja päästiku teekond lasuni ligikaudu 8 mm. Selle mudeli puhul ei ole vaja püstolit laetuna kabuuris kandmiseks varem kelgul olevale klahvile vajutada (nagu ka DOA versiooni puhul). Analoogselt püstoliga Glock lähevad kõik kaitseriivid pärast igat lasku automaatselt ise peale. Selle versiooni puhul täidab ta ainult olulist rolli relva lahtivõtmisel, milleks tuleb klahv enne kelgu raamilt mahavõtmist alla vajutada.
Konkursi võitis väikese üllatusena Walther Sig PRO ees. Otsustavaks sai Waltheri märksa soodsam hinnapakkumine ning spetsialistide piisavalt kõrge hinnang püstolile P99.
Valgusta palun rumalat nagu mina miks me peame hakkama liitlastega gaaskolviga LMT relvasüsteeme operatiivselt vahetama hakkama? Britid või kesiganes (uusmeremaalased? politseinikest taanlased?) annavad oma gaaskolviga LMT relvasüsteemid operatiivselt meile ja meie anname oma gaaskolviga LMT relvasüsteemid sama operatiivselt neile?zoho kirjutas:5.56×45 mm., 7.62×51 mm. moona hangime kriisi ajal vajadusel näiteks Soomest aga kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonna juhataja Priit Soosaar jättis seekord siiski ütlemata, milliste liitlastega me gaasikolviga LMT relvasüsteeme kavatseme vajadusel operatiivselt vahetama hakata aga küllap see on juba riigisaladus.
Leian et kaitseinvesteeringute hangete osakonna juhataja jättis täiesti õigustatult sellised asjad ütlemata sest Eesti riik ei kavatse viljeleda masohhismi ei täna ega ka tulevikus mitte mingis vormis.Walter2 kirjutas:Valgusta palun rumalat nagu mina miks me peame hakkama liitlastega gaaskolviga LMT relvasüsteeme operatiivselt vahetama hakkama? Britid või kesiganes (uusmeremaalased? politseinikest taanlased?) annavad oma gaaskolviga LMT relvasüsteemid operatiivselt meile ja meie anname oma gaaskolviga LMT relvasüsteemid sama operatiivselt neile?
Ma küsiksin siis niipidi, et kuidas LMT kasuks otsustamine võimaldab meil vajadusel kriis ajal liitlastega operatiivselt vahetada relvasüsteeme ehk tagada liitlastega koostalitlusvõime?kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonna juhataja Priit Soosaar kirjutas:...et kriisi ajal oleks võimalik koos liitlastega operatiivselt kas vahetada relvasüsteeme...
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist
