Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Martin Peeter]

Karm, aga kiire lahendus oleks ühine eestikeelne gümnaasium. Ühine algkool, mida propageerib Eesti 200, oleks üsna traumeeriv teatud piirkondade eesti lastele. Kes keelt ei oska, sellele jääb tahes tahtmata kutseõpe. Peaks likvideerima võimaluse omandada mingi venekeelne kõrgharidus, millega pole pärast siin suurt midagi teha, aga mis produtseerib vaenulikke inimesi.

[diesel]

kas on kunagi mõeldud, et üle kantavad hääled läheksid mitte nimekirjas järgmisele vaid häälte arvult järgmisele?

[Kriku]

Ikka on. See süsteem võikski niipidi olla, et erakonna pingerida ei pane kokku kontor, vaid see moodustub häälte arvu järgi. Igasugu esinemispuudega, kuid erakonnas aktiivseid isikuid võiks ju nõunike vms.-na tööle võtta, nad ei pea tingimata parlamendi liikmed olema.

Tulemuses - poliitilistes otsustes - poleks siiski suuremat vahet, kuid paistaks parem välja.

[talas]

Jah, lätlased on põhikooliosas edukalt kakskeelestamas, aga mitte riigikeelestamas. St, vene koolid on kohustuslikus korras kakskeelsed, kui Eestis seda kohustust niisugusel määral ei ole. Siiski, paljud venekeelsed koolid pakuvad õpilastele ja vanematele valikuid, kas esimesest klassist kõik ained eesti keeles, või 60% aineid eesti keeles (n-ö varane keelekümlbus) või hiline keelekümblus, kus suurem hulk eestikeelseid aineid tekib teises kooliastmes. Peaasjalikult sõltub valiku pakkumine õpetajate ressursist - kas üldse on piisavalt kompetentseid õpetajaid. Ja see on suur probleem. Eestlastest õpetajad miskipärast ei kipu venekeelsesse kooli...

Läti süsteem (alates sellest õppeaastast) on selle artikli põhjal hea - Eesti on hetkel veidi maas, poliitilise tahte (raha) korral saaks midagi sarnast juurutada kahe aasta jooksul ka meil. Aga mulle tundub, et suund on praegu ühiskoolide poole (et vähendada õpilaste segregeerimist ka). Ma ei oska analüüsida hetkel, kumb oleks parem ja mis on kitsaskohad, selle peaks põhjalikumalt ette võtma.

[toomas tyrk]

kas on kunagi mõeldud, et üle kantavad hääled läheksid mitte nimekirjas järgmisele vaid häälte arvult järgmisele?

Ringkonnas tegelikult lähevad ju juba praegu.

Häälte lugemisel ringkonnas järjestatakse ringkonna nimekiri erakonna sees ringi vastavalt saadud häälte arvule. Riigikogusse saab nii mitu isikut ringkonnast kui mitme mandaadi jagu nimekiri seal ringkonnas hääli kogus. (tegelikult vist isegi rohkem, vist 85% mandaadist oli piisav edasipääsemiseks, kui üleriigilise nimekirja häältest piisab).

Ümberjärjestamist ei toimu üleriigilises nimekirjas. Seal on aga kehtestatud miinimum häältearv, mis kandidaat peab isiklikult koguma, et valituks osutada. Ei ole küll väga suur. Mingi paarsada häält per kandidaat oli see. Ei mäleta, kuidas see seaduses sätestatud oli, aga vist mingi protsendina mandaadiks vajalikest häältest.

Tegelikult on viimasel ajal rohkem kui 2/3 Riigikogu liikmetest saanud oma mandaadid isiku- või ringkonnamandaadina, ja üleriigilisest nimekirjast on sisse saanud alla 1/3 valituks osutunutest.

Kusjuures - üleriigiline nimekiri on olulisem just väiksema toetusega erakondadele. Üle 10% toetusega erakondadel pääseb valdav osa Riigikogu liikmeid edasi ringkondadest.

[Runkel]

Avatud ja suletud nimekirjade diskussiooni, olemuse ja mõju võttis kenasti kokku kadunud Andres Ammas.

Kui suurel määral parlamendi koosseis avatud nimekirjade rakendumisega muutuks?

Esimestel riigikogu valimistel 1992 pääses kompensatsioonimandaadiga riigikokku koguni 60 saadikut, 1995 – 52, 1999 – 46. Edaspidi muudeti valimiskorda nõnda, et senisest suurem osa mandaatidest jagati piirkondades ja viimasel kolmel valimisel on kompensatsioonimandaadiga ehk üldnimekirjast riigikokku pääsenud umbes viiendik saadikutest: 2007 – 26, 2011 – 19, 2015 – 22 (arvestatud pole asendusliikmeid). Avatud nimekirja põhimõte oleks aga nende koosseisu tublisti muutnud: 2007 oleks vahetunud 20, 2011 – 13 ja 2015 – 17 riigikogu liiget. Nõnda võib öelda, et valijate tegelik tahe oli oluliselt teistsugune, kui valimistulemus.

Avatud nimekirja korral järjestataks üldnimekiri ümber selliselt:

arvutatakse välja kogutud häälte protsent ringkonnakvoodist. Nii saavad enam-vähem võrdsed võimalused 13 mandaadiga Harju-Rapla piirkonna ja 5 mandaadiga Lääne-Virumaa kandidaadid.

https://www.vabaerakond.ee/opinions/and ... jade-poolt

[toomas tyrk]

Teine variant oleks veel - Riigikogu valimistel üleriigilisest nimekirjast loobumine ja kõigi mandaatide jagamine ringkondades. Suurima jäägi põhimõttel.

Sel juhul oleks valimissüsteem sarnane kohalikel valimistel kasutatavaga - näiteks Tallinnas on kohalikel valimistel ka mitu ringkonda, aga ülelinnalist nimekirja ei ole.

[Kriku]

Kolmas variant oleks üks ringkond üle Eesti, aga see tähendaks muidugi avalikult igasuguse regionaalpoliitika surnuks kuulutamist. Jällegi, poliitilised otsused tõenäoliselt eriti ei muutuks, aga välja näeks nii kole, et oioi.

[Svejk]

Peeter Ernits Tallinna TV`st ja enda minemaajamise asjaoludest:

https://www.facebook.com/peeter.ernits. ... 102714921/

P.S.

Millistel asjaoludel see Randpere kaheksakümnendatel väljamaale sattuski? (Ja millise organisatsiooni ülesandel? )

[Puurija]

Keskerakonna nimekirjas riigikogusse kandideeriv Jõhvi vallavanem Martin Repinski: „Sünnitoetused suureneksid peaaegu kolm korda − praeguselt 256 eurolt 750 euroni. Kuid seda summat ei makstaks välja mitte korraga, vaid kolmes osas aastaste vahedega. Järgmise aasta eelarves see lisakulutusi ei nõuaks, kuid 2020. aastast kasvaksid kulutused sünnitoetustele ligikaudu 25 000 ja aasta hiljem 50 000 euro võrra. Pensionäridele 50 euro suurune ühekordne toetus juubeli puhul. See nõuaks valla eelarvest igal aastal üle 30 000 euro. See summa võiks tulevikus kasvada ning toetust hakataks maksma ka mitteümmarguse sünnipäeva puhul. See tähendaks vallaeelarvele igal aastal rohkem kui 150 000 euro suurust lisakulu. Iga positiivse liigutuse kohta võib öelda, et see on osa valimiskampaaniast. Ma tahan loota, et see algatus toob Jõhvi juurde noori peresid, ja iga omavalitsuse kohustus on hoolitseda, et inimesed siit ära ei koliks. Pole õige nimetada neid minu algatusteks. See oleks ebaaus, kuna kõik meie koalitsioonisaadikud mõtlesid sellele, kuidas teha noortele linn huvitavamaks. Samas peab ka eakaid inimesi rohkem toetama. Kuigi volikogu komisjonid ei ole neid ettepanekuid kordagi arutanud, pole selles midagi ebatavalist. Koalitsioonis on see kokku lepitud ja nõusolek on antud. Nüüd peab lihtsalt volikogu hääletama. Oleneb ka sellest, milline häältesaak tuleb. Kui Jõhvist tuleb palju hääli, siis loogika ütleb, et toetatakse seda, mida praegu teeme. Aga võib-olla hääletatakse minu poolt ka sellepärast, et läheksin ära. Äärmiselt palju sõltub sellest, missugused tujud on siin Jõhvis koalitsioonis. Kui näen, et on võimalik edaspidi normaalselt töötada ja Jõhvi arengut positiivselt mõjutada, siis ma kindlasti ei lähe riigikogusse.“
Reformierakonna nimekirjas kandideeriv riigikogu liige ning Jõhvi volikogu majandus- ja eelarvekomisjoni aseesimees Aivar Surva: „Enne valimisi tullakse ikka igasuguste heldete ideedega lagedale. Kes ei tahaks valla raha jagamise kaudu rahva seas populaarsemaks saada? Aga kusagil tuleks sellega piiri pidada ja mõelda ka vastutusele. Toetuste ideega ei tulnud ma praegu välja mitte seetõttu, et riigikogu valimised on tulemas, vaid et need hakkaksid kehtima uuest aastast.“
Keskerakonda kuuluv Jõhvi volikogu majandus- ja eelarvekomisjoni esimees Allan Mänd: „Päris üksmeelt nendes küsimustes siiski veel pole. Sünnitoetuste uus kord on iseenesest positiivne. 750 eurot kolme aasta jooksul on kindlasti jõuline toetus, mis tooks lapsi meile valda juurde. Ka vanemat põlvkonda tuleks toetada, kuid prognoosin, et juubelitoetuse suuruse üle läheb veel diskussiooniks. Kas 50 eurot inimese kohta on ikka mõistlik? Sel toetusel on sümboolne väärtus. Ma arvan, et 25-30 eurot sobiks samuti. Igal aastal sünnipäevatoetuse maksmine on täiesti ebamõistlik. Meil ei ole vallal lõputult raha. Praegu pole raha sellekski, et maksta teehoolduse eest sellist hinda, mis viimase hankega tuli. Volikogu ei suuda rohkete paranduste tõttu eelarvet enne märtsikuud vastu võtta ja on võimalik, et selle eelarve pärast läheb praegune võimuliit tülli. Mina ei kavatse küll seal kõikidele plaanitavatele asjadele oma jah-sõna anda.“
Jõhvi volikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tamara Põlevina: „Tuleks maksta suurema summa kui 50 eurot, aga mitte 65 aasta juubelist, nagu praegu on plaanitud, vaid kõrgemast east. Mul on nende toetuste osas palju ettepanekuid ja neid hakatakse sotsiaalkomisjonis arutama eelseisval teisipäeval. Ma suhtlen pensionäridega ja nemad küsivad, miks Tallinnas on selline toetus, aga meil ei ole.“
https://pohjarannik.ee/pensionaride-juu ... imeelsusi/

[Svejk]

AK Fucs palus üles panna, tal endal ei olevat ressursse:

Mart Helme: Gruz 200 – vabandust, Eesti 200 – millal jõuate laibaveoni?
https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A ... CQNn-kli6Q

P.S.
Olles Mardi jutu läbi lugenud, tuli mulle meelde üks AKF`lase postitus:

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 21#p568021

Mul on küsimus Militaar.net-i kohalikule EKRE sõprade klubi rakukesele - kuidas on võimalik, et intelligentsed inimesed (ja siin foorumis on palju intelligentseid inimesi) ei saa aru, mida endast kujutab EKRE ja kuhu see Eesti viia võib?

Retooriline küsimus tegelikult. Pole vaja vastata, tean kõiki neid vastuseid juba nagunii.

Mis mulle eriliselt selle postituse juures meeldib, on see, et "kõik on niigi selge"
Mul oleks ka üks "retooriline" küsimus: "Mida kujutab endast EKRE ja kuhu see Eesti viia võib" - ja seda AKF Z03 arvates...
Ilmselgelt on "kõik niigi selge", nii nagu ka vastustega, mida sellele täpsustamata "niigi selgele" küsimusele ei oodata...

Ma eraldi käisin läbi austatud kaasfoorumlaste vastuseid sellele "retoorilisele küsimusele", aga silma ei hakanud, et keegi oleks huvi tundnud, aga ma siis tunnen:
"Mida siis kujutab endast EKRE ja kuhu see Eesti viia võib"

P.S.S.
Ja see ei ole tegelikult retooriline küsimus!

[Fucs]

Mis asja?
Jätkem meid sellest poliithelbekeste Tivolist palun välja.
Kui Te kohe ei lõpeta valeväidete rahvusvahelist levitamist, siis me bännime teid meie maakonnas valimisteni ära

Me osundasime härradele abi lingi ümberformeerimisel milneti kõlbulikuks, sest härradel oli IT probleem.

[Z03]

Mis mulle eriliselt selle postituse juures meeldib, on see, et "kõik on niigi selge"
Mul oleks ka üks "retooriline" küsimus: "Mida kujutab endast EKRE ja kuhu see Eesti viia võib" - ja seda AKF Z03 arvates...
Ilmselgelt on "kõik niigi selge", nii nagu ka vastustega, mida sellele täpsustamata "niigi selgele" küsimusele ei oodata...

Ma eraldi käisin läbi austatud kaasfoorumlaste vastuseid sellele "retoorilisele küsimusele", aga silma ei hakanud, et keegi oleks huvi tundnud, aga ma siis tunnen:
"Mida siis kujutab endast EKRE ja kuhu see Eesti viia võib"

P.S.S.
Ja see ei ole tegelikult retooriline küsimus!

Jättes tähelepanuta kerge iroonilise tooni akf Svejki kommentaari juures, arvan, et vastan küll kommentaaris esitatud küsimusele veidike pikemalt. Millalgi, kui mul rohkem aega on, pühade ajal näiteks.

[iFly]

... mida endast kujutab EKRE ja kuhu see Eesti viia võib?

Ei ole üks kirp teisest hullem - kõik on mustakesed ja kõik kargavad. Meie mure on toimetada selliselt, et võimu nimel kemplejate kamp ka midagi kasulikku korda saadaks.

[Kriku]

Oletan, et deklaratsioon ja VM pädevus. Aga muidugi oleks väga põnev, kui keegi seda tegevust vaidlustama hakkaks.

Isamaa juhtpoliitikud on korduvalt rõhutanud, et Eesti valitsus ei ole rändeleppe kohta otsust teinud, seega pole Eesti suursaadikul ÜROs ka mandaati selle poolt hääletada. Välisminister on suursaadikule sellise volituse aga andnud.

Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis 7. detsembril Mikserile kirja, kus toonitas, et valitsus ei ole välisministrile andnud mandaati kõnealuse leppega ühinemiseks. «Vastavalt sellele teen välisministrile ettepaneku teavitada ÜROd kirjalikult, et Eesti mitteosalemist 10.–11. detsembril 2018. aastal Marrakeshis toimuval valitsustevahelisel rändekonverentsil (kus Eesti tõesti ei osalenud – U. J.) tuleb tõlgendada kui leppe heakskiitmata jätmist ÜRO valitsustevahelise konverentsi statuudi tähenduses ning jätta ka ÜRO peaassambleel leppe üle hääletamata,» kirjutas Reinsalu. Isamaast kinnitati Postimehele, et Reinsalu on samal seisukohal ka praegu. Erakonna esimehelt Helir-Valdor Seedrilt ega justiitsminister Urmas Reinsalult eilse päeva jooksul kommentaari saada ei õnnestunud.

https://poliitika.postimees.ee/6480859/ ... 1530278500