Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[nimetu]

Videod väidetavast sündmusest:
https://twitter.com/AsslJay/status/1074399597596946432
https://twitter.com/chapelledebout/stat ... 0053051393
https://twitter.com/chapelledebout/stat ... 6813085702

[Kriku]

Kui läheb hääletuseks, siis Eesti suursaadik hääletab ränderaamistiku poolt. Kuna tegu pole lepinguga, siis kuhugi alla kirjutada Eesti ega ka teiste riikide esindajatel peaassambleel vaja ei ole.

Pärast hääletust – just nimelt pärast – on igal riigil võimalik sõna võtta. Jürgenson plaanib pidada sõnavõtu, mille aluseks on riigikogus vastu võetud avaldus ränderaamistiku kohta. Oma esinemises rõhutab suursaadik muuhulgas, et rändelepe on mittesiduv raamdokument ja see ei too kaasa kohustusi, samuti, et see dokument ei püüdle rahvusvahelise tavaõiguse sisseseadmisele.

https://poliitika.postimees.ee/6480859/ ... 1530278500

See siis ongi Mälksoo poolt soovitatud lahendus...?

Selleni oleks ju võinud ka ilma kismata jõuda

[Kriku]

Saksa politsei lasi Oulus lapsevägistamises kahtlustatava migrandi kogemata vabadusse.

[Kriku]

Taani plaanib kriminaalsed migrandid-pagulased üksikule saarele asustada.
https://www.postimees.ee/6469943/taani- ... fiUu6LxDRA

Parlament kiitis plaani heaks: https://www.postimees.ee/6482620/taani- ... asustamise

[Kriku]

Reinsalu rändeleppest:

Vabariigi President kõneles oma aastalõpu intervjuus muuhulgas rändeleppest. Seal tõi ta esile, et lõhet pole ja kõik on selles küsimuses ühel pool lauda, küsimus on vaid meetodis. Tegelikkuses on Eesti poliitilise eliidi ja samal ajal ühiskonna sees põhimõtteline erinev arusaam. Seda pole võimalik eitada ja see on reaalsus. Kas me soovime migratsiooniküsimustes säilitada maksimaalse iseotsustamisõiguse või mitte? Ehk laiemalt: kas rahvuslikud huvid determineerivad meie välispoliitika või mitte? Eesti ei ole ühinenud varasemalt rea rahvusvaheliste lepetega, mis seda otsustusõigust migratsioonivallas piiraksid. Siis on maksnud rahvusliku huvi argument, mida praegu püütakse hapramaks muuta. Praeguse juhtumi puhul püüdsid leppe pooldajad avalikkust rahustada jutuga et see pole kohustuslik ja peame olema laua taga kui otsustatakse. Esimene väide on minu (ja rahvusvaheluse õiguse ekspertide) hinnangul ebaõige, teise väite puhul näitas Eesti mitteosalemine Marrakeshis, et saab küll nii, et igal pool ei olda kohal, kui see pole kooskõlas rahvuslike huvidega. Leppe puhul on huvitav, et järgmised kolm Euroopa Liidu eesistujariiki on võtnud selle juba oma eesistumise töövisiooni. Ehk teisisõnu, lepet asutakse Euroopas rakendama. Leppe olulisust Euroopale kinnitas ka Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Avramopoulos. Mida sel puhul leppe pooldajad ütlevad, kui lepet püütakse mingi EL õigusaktiga jõustada? Kas seda, et lepe pole siduv või seda et peame olema laua taga?

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=84838027

Üldiselt õige jutt, aga liigselt lihtsustav. Rahvusvahelise õiguse eksperdid ei ole öelnud, et rändelepe on kohustuslik.

[toomas tyrk]

Mitte et liialt lihtsustav, vaid lihtsalt veidi valetav.

No ei ole see ÜRO raamistik kuidagi kohustav.

Kui aga lähtuda sellest väitest

Kas me soovime migratsiooniküsimustes säilitada maksimaalse iseotsustamisõiguse või mitte? Ehk laiemalt: kas rahvuslikud huvid determineerivad meie välispoliitika või mitte?

Siis oma iseotsustamisvõime saame säilitada vaid protsessides osaledes ning otsustades.

[Kriku]

Osalemine ei taga alati ise otsustamise õiguse säilimist. Teatud olukorras võib osalemisest loobumine sellele rohkem kaasa aidata.

[toomas tyrk]

Ei ole nõus.

Eriti ÜRO protsesse silmas pidades,

[Kriku]

Deklaratsioonide või lepetega ühinetakse ikkagi nõustumise näitamiseks. Kui deklaratsioon või lepe on kellegi jaoks sobimatu ja tahetakse sellest eemale jääda ning maksimaalselt vältida kõikvõimalikke kohustusi, ei tasu sellega avalikult nõustuda. Kui asi oleks vastupidi, puuduks nendega avalikult ühinemisel igasugune mõte.

[Martin Peeter]

Deklaratsioonide või lepetega ühinetakse ikkagi nõustumise näitamiseks. Kui deklaratsioon või lepe on kellegi jaoks sobimatu ja tahetakse sellest eemale jääda ning maksimaalselt vältida kõikvõimalikke kohustusi, ei tasu sellega avalikult nõustuda. Kui asi oleks vastupidi, puuduks nendega avalikult ühinemisel igasugune mõte.

Nõus. See "toetamine laua ääres olemiseks ja protsesside mõjutamiseks" on kahjuks rahvale valetamine. Eesti ei mõjuta seal ühtegi protsessi. On lihtsalt hea tava, et kui sa ei ole probleemi oluline osapool ning oled ka veel väike ja Eesti ei ole ei lähte- ega sihtriik, siis sa sekku ülemäära. Ja kui sekkud, siis teed ennast lolliks ja sind ei arvestata nagunii. Näiteks oleks täiesti jabur, kui Eesti mingi uhke diplomaatilise initsiatiiviga Iisraeli-Palestiina rahuprotsessis omal algatusel välja tuleks ehkki on mõnedes hääletustes ja deklaratsioonides osalenud. Ega Eesti selle teksti kokkukirjutamisel nüüd ka ülearu mõjutada ei saanud - muidu poleks see nii migratsioonisõbralik tulnud.
Nagu ei mõjutanuks tõenäoliselt eriti midagi ka see, kui Eesti jäänuks kõrvale, sest selle kompakti mõjud jõuavad meieni Euroopa Liidu rändepoliitika kaudu. Viimast on EL otsustusmehhanismide tõttu natuke kergem mõjutada. Kusjuures mingi sealse vaidluse puhul võidakse meenutada küll: "Kuulge, te ju toetasite neid põhimõtteid, neist lähtuvalt on otsused ette valmistatud - millest selline kannapööre?" Olen väga nõus, et see ongi deklaratsioonide mõte, et nendega väljendatakse oma tahet või pooldatakse mingeid põhimõtteid, mitte ei "istuta laua ääres ja mõjutata protsesse", kui just deklaratsiooni sisu ei ole mingi protsessi alustamine, mille põhimõtteid alles hakatakse väljatöötama. Kas siis pole Eesti välispoliitiline kapital rohkem kannatada saanud, kui ühel hetkel selgub, et me valetasime ja tegelikult on meie tahe teine?

[krijgsvolk]

Aga... kas ei või juhtuda edaspidi nii, et Brüssellis- Strassbourgis töötatakse selle "mittesiduva raamistiku" jne postulaatide põhjal asjahuviliste poolt välja nt Euroopa Migratsioonireeglistik vm muu akt ja jõustatakse see juba Europarlamendi kaudu õigusaktina mis kuulub otserakendamisele liikmesriikide poolt. See kahtluseuss minus ikkagi on, kuigi ma ei ole Euroopa Õiguse spetsialist.
Ehk kompetentsemad kaasfoorumlased oskavad neid kahtlusi hajutada!?

[toomas tyrk]

Eesti ei mõjuta seal ühtegi protsessi. On lihtsalt hea tava, et kui sa ei ole probleemi oluline osapool ning oled ka veel väike ja Eesti ei ole ei lähte- ega sihtriik, siis sa sekku ülemäära. Ja kui sekkud, siis teed ennast lolliks ja sind ei arvestata nagunii.

Hm, Eesti on nii lähte- kui sihtriik. See, et need rändearvud on meil suhteliselt väikesed, ei tähenda, et meil rännet üldse poleks.

[blueant]

Laua taga istumisest. Meid huvitaks näiteks väikeriigisõbralikud inimeste tuvastamis- ja tagasisaatmisreeglid. Eestil endal ei ole võimekust esimest tasemel teha ega teist iga Wakandaga ühekaupa kokku leppida. ÜRO kaudu nende asjade kellelegi delegeerimine suurendab meie võimet hakkama saada. Veel. Eestil endal ei ole võimekust Venemaale irregulaarse migratsiooni osas reegleid peale suruda, aga kuna neil on seesama probleem kagus ja lõunas, siis võib tekkida meile soodsaid rahvusvahelisi standardeid.

EU poolt reeglite pealesurumisest. Migratsioon EU sees on üsna hästi reguleeritud ja inimõiguste alased standardid maailma tipus. EU ja muu maailma vahelise migratsiooni põhiprobleem ei ole see, et migrantide õigused poleks EU-s hästi kaitstud. Siin on muidugi suured käärid selles, millega lepe tegeleda üritab ja mille üle Eestis vahtu üles klopitakse. Pigem on EU rikaste riikide töö piitsa ja präänikuga saada lähte- ja transiitriikide standardid üles, mis pikas perspektiivis mõjub meile hästi. Näiteks kui Itaalias on migratsioon väiksem probleem, siis on Putini-sõbralikel populistidel raskem võimu juurde pääseda.

[Kriku]

Aga... kas ei või juhtuda edaspidi nii, et Brüssellis- Strassbourgis töötatakse selle "mittesiduva raamistiku" jne postulaatide põhjal asjahuviliste poolt välja nt Euroopa Migratsioonireeglistik vm muu akt ja jõustatakse see juba Europarlamendi kaudu õigusaktina mis kuulub otserakendamisele liikmesriikide poolt. See kahtluseuss minus ikkagi on, kuigi ma ei ole Euroopa Õiguse spetsialist.

Mitte eriti. Esiteks, isegi ÜRO 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtted jõustati üle Euroopa rahvusvahelise konventsiooni vormis, millega ka Eesti ühinenud on ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13320295 ). Teiseks, EP kaudu ei jõustata midagi, mis ei tulene varasematest rahvusvahelistest lepingutest. Euroopa Parlament ei ole ses mõttes parlament nagu rahvuslikud parlamendid (st. universaalne seadusandja).

Ülima tõenäosusega jätkub EL-is seesama, mis kogu aeg - üritatakse välja töötada rahvusvahelist konventsiooni Dublini lepete asemele ning sellega käib jant veel aastaid. Seni, kuni põgeniketulv endise hooga ei taastu, ei ole ka Euroopa Komisjonil õigustust eelmise ühekordse kvoodiaktsiooniga sarnaseid jõulisi liigutusi teha isegi kui nad seda tahaks.

Nii et ma arvan - ränderaamistiku suhtes skeptikuna - et sellisel hirmul ei ole siiski ka alust.

Küll aga võidakse meilt tulevikus küsida, et kui te ränderaamistikuga nõus olite, miks te siis nüüd järsku põtkima hakkasite, nagu akf ülal märgib. Ning muidugi ilmub Eestis välja hulk roosasid tegelasi, kes hakkavad jälle meie välispoliitika järjepidevuse rikkumisest jaurama.

Laua taga istumisest. Meid huvitaks näiteks väikeriigisõbralikud inimeste tuvastamis- ja tagasisaatmisreeglid. Eestil endal ei ole võimekust esimest tasemel teha ega teist iga Wakandaga ühekaupa kokku leppida. ÜRO kaudu nende asjade kellelegi delegeerimine suurendab meie võimet hakkama saada. Veel. Eestil endal ei ole võimekust Venemaale irregulaarse migratsiooni osas reegleid peale suruda, aga kuna neil on seesama probleem kagus ja lõunas, siis võib tekkida meile soodsaid rahvusvahelisi standardeid.

Venemaa sülitab juba üle nelja aasta kõikvõimalikule rahvusvahelisele õigusele. Ärgem olgem naiivsed, ÜRO ränderaamistikuga pühitakse seal lihtsalt tagumikku, kui vaja on.

[Kriku]

Saksa laevuke mingi väikese arvu ränduritega loksub Vahemerel ja otsib sadamat, kus nad maale lasta: https://www.postimees.ee/6484454/saksa- ... el-sadamat Hispaania laev umbes 300 ränduriga lubati Hispaaniasse.