Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Kapten Trumm]

Huvitav, minu kogemused tutvusringkonnast on just vastupidised. 90ndatel ülipoppidel majanduse erialadel lõpetanud väisavad nüüd agaralt TTÜ tehniliste erialade loengusaale. Aga noh, mis mina sellest tean.

[Dr.Sci]

Huvitav, minu kogemused tutvusringkonnast on just vastupidised. 90ndatel ülipoppidel majanduse erialadel lõpetanud väisavad nüüd agaralt TTÜ tehniliste erialade loengusaale. Aga noh, mis mina sellest tean.

Lihtne.
See et insenerid omandavad lisaks ärijuhtimist tähendab et neil on ambitsioone edasi areneda omas valdkonnas.
See et ärijuhid lähevad inseneeriasse õppima, tähendab et ärijuht ilma tehnilise taustata on mõttetu (kui just pole sündinud juhiks)

[AMvA]

Huvitav, minu kogemused tutvusringkonnast on just vastupidised. 90ndatel ülipoppidel majanduse erialadel lõpetanud väisavad nüüd agaralt TTÜ tehniliste erialade loengusaale. Aga noh, mis mina sellest tean.

Ma arvan, et kui me vaatame siiski otsa kuivadele numbritele, siis ka nendel 90-datel oli insenerierialade lõpetajaid rohkem, kui neid poppide majanduserialade omasid. Dr. Sci ilmselt omab paremat juurdepääsu TTÜ lõpetajate statistikale.

[Kriku]

Huvitav, minu kogemused tutvusringkonnast on just vastupidised. 90ndatel ülipoppidel majanduse erialadel lõpetanud väisavad nüüd agaralt TTÜ tehniliste erialade loengusaale. Aga noh, mis mina sellest tean.

Mis sa sellest tead, ei oska öelda. Minu teada ei tööta sa TTÜ-s.

Aga kindlasti toimub see liikumine mõlemat pidi. Minu sõnum on, et mingil erialal lõpetanute üldarvu tuleb suhtuda mõningase ettevaatusega, sest see ei ütle midagi sama isiku muu hariduse kohta. Samas muidugi kaugelt suurem osa õppureist ei omanda teist kõrgharidust. See on lihtsalt üks aspekt, mida unustada ei tohiks.

[Kapten Trumm]

Huvitav, minu kogemused tutvusringkonnast on just vastupidised. 90ndatel ülipoppidel majanduse erialadel lõpetanud väisavad nüüd agaralt TTÜ tehniliste erialade loengusaale. Aga noh, mis mina sellest tean.

Lihtne.
See et insenerid omandavad lisaks ärijuhtimist tähendab et neil on ambitsioone edasi areneda omas valdkonnas.
See et ärijuhid lähevad inseneeriasse õppima, tähendab et ärijuht ilma tehnilise taustata on mõttetu (kui just pole sündinud juhiks)

Minu enda kogetu kinnitab ka midagi sarnast. Kuna ma olen sama kirutud "ärijuhtimise" lõpetanud ja umbes kujutan ette, mida saab ja mida mitte.
Oma ainepunktidest lõpetamiseks sain pea 1/5 tehnilistelt aladelt (niipalju kui eeldusainetega sinna ligi sai). Lihtsalt see "ärijuhtimine" kui teema koosneb enamikus üldharivast vahust, millel on tegeliku eluga äärmiselt nõrk seos, kuid mida eksamiks pähe õppida ja seega suuri AP-sid saada on lihtne.

Ses mõttes, et olles ise see kirutud sihtgrupp, saan suurepäraselt aru, millele Veskimägi viitab. Meil on puudu oskusi teha asju, mitte üleharitud targutajatest, kes suurt midagi teha ei oska. Neid on ülearugi.

[Dr.Sci]

See kirjutis võiks minna nii mõnessegi teemasse, kuid kuna hetkel siin räägitakse ka haridusest - postitan siia, haridus on ju tegelikult ka oluline faktor juhi omadustes - ja võtsin siis vaevaks kokku panna hetkel olevate ministrite kõrgharidused. (meelevaldsete märkuste ja allajoonimistega)

Peaminister Jüri Ratas - Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduste magistriõpe. Omandas Tartu Ülikooli Õigusinstituudis bakalaureusekraadi õigusteaduse erialal.
Siseminister Katri Raik - ajaloo doktorikraad Tartu Ülikoolist 2004. aastast.
Riigihalduse minister Janek Mäggi – lõpetanud 1999. aastal Tartu Ülikooli Õigusinstituudi õigusteaduse erialal.
Kaitseminister Jüri Luik - lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson - lõpetanud Tartu Ülikoolis ajaloo eriala ning omandanud Univeristy College Londonist politoloogiamagistri kraadi.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva – lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika ja füüsika õpetaja erialal.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps - Kalamazoo Kolledži (Michigan, USA) 1997. aastal - sotsiaalteadused; Akadeemia Nord õigusteaduste balakalaureusekraad 1998. aastal; Kesk-Euroopa Ülikooli (Budapest) õigusteaduse magister 1999. aastal; Maastrichti Ülikooli Euroopa avalike suhete magister 2000. aastal; Uppsala Ülikooli Euroopa õigus doktoriõppes. Vau...või siis mitte?
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist - 2001. aastal Tartu Ülikooli avaliku halduse erialal ning 2004. aastast magistrikraad poliitika ja avaliku halduse erialal Manchesteri Ülikoolist.
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut - Bakalaureusekraad Tartu Ülikoolis majanduse erialal. 2010. aastast tervisepoliitika teadusmagistri kraad Londoni Ülikoolist Suurbritanniast.
Keskkonnaminister Siim Kiisler – lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli automatiseeritud juhtimissüsteemide erialal. (1991, seega insener)
Välisminister Sven Mikser – lõpetas 1996 Tartu Ülikooli inglise keele ja kirjanduse alal.
Maaeluminister Tarmo Tamm - Eesti Maaülikooli agraarökonomisti eriala 2007. aastal
Rahandusminister Toomas Tõniste – Lõpetas Tallinna Ülikooli kehakultuuri erialal.
Justiitsminister Urmas Reinsalu – Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse erialal.

Seega, ega haridus ei riku inimest, kui oled juht vastavas valdkonnas, pole teinekord tähtsus, mida õppisid.

[Kapten Trumm]

Arvan, et taolised nimekirjad annavad läbi eri valitsuste analoogseid tulemusi - valdavalt humanitaarse kõrgharidusega, mõne üksiku tehnokraadiga. Arvan, et kui tehnokraate oleks valitsuses kasvõi 20%, oleks me täna viie rikkama riigi tasemele siiski ligemal. See on üks põhjuseid, miks me pole siiani tõsiseltvõetavaks tööstusriigiks saanud, vaid filosofeerime, müüme õhku ja vahendame midagi.

Teiseks, kui meenutada hoolega, kas mõni valitsuse endine minister on teinud tähelendu praktilises majanduses, siis väga midagi ei meenu. Miks?
Ja veel - pole ka eriti vastupidiseid näiteid, äritegelaste tähelennust avalikus halduses. Tegemist on paralleelsete universumitega, mis omavahel väga ei seostugi. Võibolla seepärast sa Sci ka niipalju näguripäevi näed, et valitsus koosneb humanitaaridest eimillegioskajatega, kelle elukaare tipp ongi "poliitik olla"`?

[Kriku]

Jah, kui ajaloolasi valitsuses ja poliitikute hulgas rohkem oleks, siis kindlasti oleks kõigil parem.

[Sho]

Kuigi see on rohkem naljanurga teema, on EKRE Trummi idee, kõigile keskmine palk, omastanud..
Tea, kas nad käisid seda siit militaarnetist lugemas või?
https://ekspress.delfi.ee/kranaat/ekre- ... 7#cxrecs_s

[Kapten Trumm]

Jah, kui ajaloolasi valitsuses ja poliitikute hulgas rohkem oleks, siis kindlasti oleks kõigil parem.

Mul on tunne (ja seda kinnitavad ka Veskimäe-taoliste aeg-ajalt antavad intervjuud), et üks meie probleemidest ongi selles, et ei valitsuse ega ka kõrgemate ametnike tasemel polegi adekvaatset arusaama, mis on majandus ja kuidas see töötab. Eesti poliitilise ja riigisektori jaoks assotsieerub sõnaga "majandus" enamasti sõna "eelarve". Seepärast asendab ka läbimõeldud majanduspoliitikat pühamast püham eelarve tasakaal ning nullsumma mäng Excelis. Paraku annavad taolised primitiivsed juhtimismeetodid järjest enam tõrkeid, kui majanduses hakkavad lõppema lihtsalt kättesaadavad kasvueeldused (nagu nt odav tööjõud) ja tuleb hakata leiutama, kuidas kasvu ka edaspidi tagada. Vot siin enam ei piisa nullsumma mängust.

[AMvA]

Poliitikute jaoks peabki eelarve olema prioriteet, sest see on see mille eest nad vastutavad ja kulupoolelt on eelarves paljud asjad seadusega automaatselt sisse kirjutatud.
Samas ma ei saa aru sinu võrdlusest eelarvetasakaalu ja majandusarengu vahel? Üldiselt mida vähem riik oma näppe majandusse topib seda parem on.

[Kapten Trumm]

Selles ju probleem ongi, et eelarve tasakaalu nimel on asutud tegema maksumuudatusi, mille õigsust on kontrollitud ainult Excelis, omamata ülevaadet pikemaajalisele majanduslikule mõjule. Ootame selle Keskerakonna "erakorralise pensionitõusu" ära, vaatame mis juhtuma hakkab. 100 eurot pensionäri kohta kuus võrdub aastas ca 500 miljonit eurot. Tahaksin kohe näha, kuskohast see raha võetakse ja kellelt ära võetakse.

[AMvA]

Selles ju probleem ongi, et eelarve tasakaalu nimel on asutud tegema maksumuudatusi, mille õigsust on kontrollitud ainult Excelis, omamata ülevaadet pikemaajalisele majanduslikule mõjule. Ootame selle Keskerakonna "erakorralise pensionitõusu" ära, vaatame mis juhtuma hakkab. 100 eurot pensionäri kohta kuus võrdub aastas ca 500 miljonit eurot. Tahaksin kohe näha, kuskohast see raha võetakse ja kellelt ära võetakse.

Laenuvõtmine jooksvate kulude katteks oleks küll lollus.

[Lemet]

Jah, kui ajaloolasi valitsuses ja poliitikute hulgas rohkem oleks, siis kindlasti oleks kõigil parem.

Mäletagi, kes see 90ndate teise poole tegelane oli, kes tõdes, et sillaehitajad(laiemalt tehnokraadid) on olnud valdavalt suutelised ka suuri süsteeme edukalt administreerima, poliitbroileritest administreerijad aga sildu ehitama suutelised pole.

[Dr.Sci]

Selles ju probleem ongi, et eelarve tasakaalu nimel on asutud tegema maksumuudatusi, mille õigsust on kontrollitud ainult Excelis, omamata ülevaadet pikemaajalisele majanduslikule mõjule. Ootame selle Keskerakonna "erakorralise pensionitõusu" ära, vaatame mis juhtuma hakkab. 100 eurot pensionäri kohta kuus võrdub aastas ca 500 miljonit eurot. Tahaksin kohe näha, kuskohast see raha võetakse ja kellelt ära võetakse.

Laenuvõtmine jooksvate kulude katteks oleks küll lollus.

Jooksev kulu on jooksev mõiste.
Laenuvõtmine selleks et maksta pensione, abirahasid (sh kuluhüvitised jms) - 100% nõus
Kuid jooksvate kulude alla võib käia ka kütus, padrunid, isegi koolitusteenus koolitamaks välja lõpuks kõik need puuduvad õpetajad kes venelastele eestikeelse eel-, alg, põhi ja kõrghariduse tagaks. Oleks see ka mõttetu?