Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Kriku]

Jah, kui ajaloolasi valitsuses ja poliitikute hulgas rohkem oleks, siis kindlasti oleks kõigil parem.

Mäletagi, kes see 90ndate teise poole tegelane oli, kes tõdes, et sillaehitajad(laiemalt tehnokraadid) on olnud valdavalt suutelised ka suuri süsteeme edukalt administreerima, poliitbroileritest administreerijad aga sildu ehitama suutelised pole.

Ju selle inimese jaoks seisneski poliitika administreerimises.

[nimetu]

Ju selle inimese jaoks seisneski poliitika administreerimises.

Arvestades, et nii Hollandi kui ka Rootsi on pidanud tükk aega ilma valitsuseta toimetama, siis väga kaugel see tõest ehk ei olegi.

[AMvA]

Mäletagi, kes see 90ndate teise poole tegelane oli, kes tõdes, et sillaehitajad(laiemalt tehnokraadid) on olnud valdavalt suutelised ka suuri süsteeme edukalt administreerima, poliitbroileritest administreerijad aga sildu ehitama suutelised pole.

Nii ja naa. Küberneetikas ja tarkvaraarenduses võetakse tihti just projekte juhtima muu eriala inimesed, sest need näevad laiemat pilti paremini, kui eraialainimesed.

[Taaniel Tina]

Mis mulle Dr.Sci nimekirjast silma jäi, et vähesed ministrid on õppinud oma valdkonna eriala või juurat.
Politoloogia magistrikraad või midagi sellist minu arvates ei ole pädev.

[Fucs]

Tööl ma istun Standardist ostetud 1500 eurosel toolil

Ahah.
Sinna siis see maksuraha lähebki

[chac]

See kirjutis võiks minna nii mõnessegi teemasse, kuid kuna hetkel siin räägitakse ka haridusest - postitan siia, haridus on ju tegelikult ka oluline faktor juhi omadustes - ja võtsin siis vaevaks kokku panna hetkel olevate ministrite kõrgharidused. (meelevaldsete märkuste ja allajoonimistega)
...

Hea töö.
Üldmulje on - sügavalt humanitaariasse kaldu (reaalia arvelt), diagonaalis lugedes skoor jäi 8:3. Tõniste oma reaalse ärikogemusega teeks siis ehk 8:4. Majanduse loeksin reaaliaks, kui tegu finantsarvestuse vm säärasega, juhtimine - nii ja naa, hetkel ei arvestanud kuhugi. Praegune valitsus selgelt vajaks loodusteadust või inseneeriat lisaks. Ühtegi päris finantsisti ka ei hakanud silma.

Reps ja vau, see oli vist iroonia? Akadeemia Nord ütleb juba kõik vajaliku, ja ega muu seal ka eriti arvamust ei kõiguta.

Ju selle inimese jaoks seisneski poliitika administreerimises.

Arvestades, et nii Hollandi kui ka Rootsi on pidanud tükk aega ilma valitsuseta toimetama, siis väga kaugel see tõest ehk ei olegi.

+Läti.

[Kriku]

Tegelikult sotsiaal 8, humanitaar 3, reaal 3. Kokku 14.

[mäger]

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut - Bakalaureusekraad Tartu Ülikoolis majanduse erialal. 2010. aastast tervisepoliitika teadusmagistri kraad Londoni Ülikoolist Suurbritanniast.

Erialasest kretinismist toon selle rea esile ministrite haridusloetelust. Tundub, et tegemist on sotsidel pigem poliitika kujundaja kui poliitika järgijaga. Kolmel suurel (KE, RE ja EKRE) pole vist ka suurt kedagi siin vastu panna.

Kuidas see majandusega seondub - mida rikkam riik, seda rohkem ressursse saab paigutada tervishoidu, mis efektiivselt kasutades toob riigile euro kohta paar eurot kaudsete tuludena tagasi (vähem töövõimetuid, pikem tööstaaž jne).

Pühadeaegsete koduste diskussioonidega, mis algasid Jõulutunnelist ja vähiravifondist, jõudsime sinnani, et tingimata ei olegi mõistlik, et riik kõikide teenuste eest kohe täiega maksma hakkab. See nö Big Pharma on mõnes mõttes olemas, kui riigi rahakaugas on väga tummine, on ravimifirmadel suurem kihk ennast rohkem nisa otsa riputada erinevate ravimitega ning hinna alandamiseks hinnakokkulepped on palju raskemad tulema. Uusi vähiravimeid tuleb väga palju peale, sageli on need uuringufaasis ning efektiivsusest veel suurt selgust pole. Kas riik peaks kergekäeliselt panustama uurimata ravimi kasutamisse suuri summasid? Selles mõttes on ka kodurahu ja maksurahu huvides, et vähiravi rahastamisesse on võimalus panustada neil, kes seda soovivad ning kes oma toetusega rahul on, küll ennast tõestanud ravimid ka Haigekassa hinnakirja jõuavad.

[Puurija]

Suurettevõtja, Grossi Toidukaupade keti omanik Oleg Gross: „Praegu töötab ettevõttes 30 Ukraina töötajat, kellest 25 on kõrgharidusega ning just välistööjõu poole peaks vaatama. Ma ei räägi pagulastest, vaid tööjõust. Neid kahte ei tohi segamini ajada. Ukraina töötajad tulevad meiega sarnasest kultuuriruumist ning nende puhul pole kartust, et muukeelse kogukonna osakaal muutub Eestis liiga suureks. Ukrainlased on täna täiesti teise meelsusega kui venelased. Ukrainlased on valmis tööd tegema ja keelt õppima. Juba teisel-kolmandal päeval ütlevad tere hommikust ja head õhtut. Meil on täna võimalik palgata haritud ukrainlasi, kes aitaksid riigi SKTd tõsta. Selleks, et palkamist soodustada, tuleks muuta seadusandlust nii, et Ukraina töötaja saaks tulla Eestisse vabaturu tingimustes, kus talle ei peaks maksma mitte Eesti keskmist palka, vaid sektori keskmist palka. Nad ei vingu ega virise, vaid teevad tööd, et kodumaal elavat perekonda aidata. Meie rahvastik vananeb ja see oleks majandusele väljapääs. Vaadake Saksamaad – kui sealt võtta ära kõik türklased, siis oleksid kauplused kinni ja tänavad pühkimata. Meie türklasi kindlasti ei taha, aga haritud Ukraina töötajate palkamise tõkestamine on lausa kuritahtlik. Praegu soovivad Ukraina töötajad Eestisse tulla, sest meie majandusel läheb paremini, kuid kui Ukrainas tööjõupuudus leeveneb ning palgad tõusevad, siis jääb meil võõrööjõudu vähemaks. Siis juhtub see, mida oleme Euroopas näinud. Moslemeid me ju ei taha siia, sest nemad tulevad täiesti teisest kultuuriruumist. Võime küll ilusat juttu rääkida, et ärme võta Ukraina töötajaid, vaid maksame oma inimestele kõrgemat palka, aga reaalsuses maksvadki ettevõtted nii palju, kui saavad. Eesti ettevõtjad ei suple rahas.“
https://majandus24.postimees.ee/6486848 ... -majanduse

[vanahalb]

Gross ajab tüüpilist orjapidaja juttu oma "sektori keskmise palgaga". Mis ta arvab, et ukrainlased vabast tahtest mõõda ilma ringi hulguvad? Kõik hakkavad hulkuma kui riik p... sse keeratakse.
Kui rahvastik vananeb pole väljapääs mitte võõrtööjõu sissetoomine vaid mehhaniseerimine, Saksamaa pole mingi eeskuju , selle kokkukukkumine on päevade küsimus. Kui vananeva rahvastikuga riikidest mingi eeskuju tuua, siis pigem Jaapan. Tugeva majandusega rahvusriik ja kui inimesi ei jätku ehitataks roboteid juurde.
Ühesõnaga, Gross võiks mõlaga salatisegamise ja käsitsi kotlettide pätsimise ära lõpetada ning tehnoloogiasse investeerida.

[teeline35]

Ühesõnaga, Gross võiks mõlaga salatisegamise ja käsitsi kotlettide pätsimise ära lõpetada ning tehnoloogiasse investeerida.

Kardan, et see pole nii lihtne. Grossile vajalike mahtudega tootmise mehhaniseerimine läheb väga kulukaks. Seda lõpp produkti vähemalt kolm-neli või isegi rohkem kordi kallimalt osta ei tahetaks. Ainuke võimalus osta sisse sarnane toode kusagilt suurest mehhaniseeritud tehasest, kus neid toodetakse tohutu suurtes kogustes, veidike erineva pakendiga ja võibolla ka kujuga ning sissse on pandud kõvasti keemiat kuna võib-olla peab kusagil pikalt laos ootama ning veel pärast veel ka söödav olema. Põhjuseks, miks väiksemad ja ka suuremad poeketid teatud tooteid käsitsi teevad on selles, et eelpoolkirjeldatud keemiat täis massitoodet täie mõistuse juures inimene süüa ei taha kui rahakott vähegi kannatab.
Selles suhtes on muidugi Grossil õigus, et eestis on puudu lihttööjõust.Samas lihtöö eest on töötasud madalad ja ka töö maine on madal, nii et kohalikud seda teha ei taha. Ümberringi on riike kus elu veelgi kehvem ja sealt inimeste jaoks on meie palgad vägagi konkurentsivõimelised ning hoolimata mõnikord oma küllaltki kõrgest haridustasemest on nõus seda rasket ja tuima käsitööd tegema.

[AMvA]

Kui rahvastik vananeb pole väljapääs mitte võõrtööjõu sissetoomine vaid mehhaniseerimine, Saksamaa pole mingi eeskuju , selle kokkukukkumine on päevade küsimus. Kui vananeva rahvastikuga riikidest mingi eeskuju tuua, siis pigem Jaapan. Tugeva majandusega rahvusriik ja kui inimesi ei jätku ehitataks roboteid juurde.

See on küll kõva statement arvestades Jaapani riigivõla määra SKP-st ja langevat eksporti.

[Martin Peeter]

Jaapani majandus ja ärikultuur on üks natuke teistmoodi nähtus. Neile see praegune riigivõla tase ohtlik ei ole. Kui vaadata nende 10 a bondi intressi ajalugu, siis ma ütleks, et suurem usaldus, kui Saksamaa vastu. Jah, nad ei ole enam kiire kasvuga tiiger, aga väga omanäoline, traditsiooniline, iseseisev ja ülirikas ühiskond, kes ei peagi nii hirmsasti edasi tormama, kuid on säilitanud oma kõrge taseme.

[Fucs]

Vahelehõikena: Grossi tootmine on sama automatiseeritud-robotiseeritud-mehaniseeritud, kui juhtivatel suurtel lihatöösturitel. Keegi ei tee seal käsitsi kotlete ega sega mõlaga vorstitainast. Tema peamine kvalifitseeritud tööjõu leidmise probleem on selles, et 10km eemal toimetab Eesti suurim lihatööstus.

[vanahalb]

Mulle tundub miskipärast, et see Grossi kõrval toimetav suur ja juhtiv lihatööstus kasutab sedasama "nuiaga pähe-kõri maha" + odav tööjõud tehnoloogiat mille soomlased sinna aastakümneid tagasi püsti panid kuid maailm on vahepeal märkamatult edasi arenenud.
Kas siis keegi läks streigi aegu Grossi juurde üle või küsis talt vähemalt tööd? Või opereerib Grossi samuti 600-900 EUR kuupalkade tasemel?

Akf AMvA on vist Jürgen Ligi koolkonna mehi? Minister Ligil kutsus laenuvõtmine nimetamine esile surmashirmule lähedase tunde. Mumeelest ei peaks neid asju üldse nii traagiliselt võtma, sest pärast kullastandardist loobumist on raha vaid usaldusel põhinev virtuaalreaalsus. Nojah, Jaapanil on suur riigivõlg. Usal samuti. Trump ainult irvitab ja keerab dollaripressile vunki juurde. Soomel on samuti suur riigivõlg ja nii on see kogu aeg olnud.
Kui keegi laenu annab, selle rahaga midagi asjalikku teha on ja intress SMS-rahale ei lähene, tuleb vastu võtta, sest raha läheb iga päevaga odavamaks (mitte asjad ei lähe kallimaks). Mikromajandusliku näitena - mul on Eestis eluasemelaen ja ma ei kavatsegi seda ennetähtaegselt ära maksta kuigi raha selleks võib-olla isegi leiaks. Kuumakse, mis 10 aastat tagasi võttis natuke maigutama on tänane kahe päeva palk ja veel 10 aasta pärast kaks hamburgerit. Ettevõttes on käive nii 10 000 EUR kanti kuus ja sina on liisitud ca 250 000 eest tehnikat, tänu millele saan kõik üksinda ära teha. Paljudes analoogsetes kohtade on tehnikat 25 000 eest + 5 albaanlast. Suren ära- eks siis järeltulevad põlved põrutavad poolelijäänud kohast edasi. Puusärgil nagunii taskuid pole.

Probleem võib tekkida ainult sellest, et võib-olla kõigile ja igal pool ei anta sellistes mahtudes laene. Kui Grossi nimi pangamajade fuajeedes mustas raamis pankrotimeistrite nimekirjades ei ripu siis unustagu need ukrainlased ära, rabagu veel odavat raha kokku niipalju kui kannatab , ostku tehnikat ja sooritagu üks korralik hüpe feodaalajast arenenud sotsialismi.