Relvaseadus

[devision]

Mind huvitabki, et kas varasemalt nõuetekohaselt deaktiveeritud, ametliku sertifikaadiga ja legaalselt ostetud makett on sellest uuest seadusest mõjutatud? Olgu see kas Kalashnikov või mõni IIMS aegne reliikvia.

[uudishimulik]

Kas on sahinaid, kuna võiks lugeda uusi suuniseid kuidas täpsemalt uuel aastal näit.deaktiveerimine välja näeb? Kas käib ka ametnike enda ümberõpe? Kas on politseil plaanis huvilistele kas või teabepäevi korraldada kui vaja? Või on ikka plaanis tegutseda jõupositsioonilt? loe: iga juhtum eraldi ja vastavalt ametnike enda arusaama järgi seadusest?

[devision]

Kui 2015 tuli uus deaktiveerimisseadus, siis enne muudatuskuupäeva soetatud vanadele nõuetele vastavaid maketti see ei puudutanud ehkki nõuded erinesid kardinaalselt. Uuemad dekonõuded muutsid maketi lihtsalt rauakamakaks, kus midagi ei liigu ega käi lahti. Eriti tobe oleks ametlikult deaktiveeritud relva hakata veelkord üle deaktiveerima. See nagu kunagine täägiseadus, kus alguses lahmiti ja hiljem korrigeeriti tobedus...

[Larry]

Kas M1911 püstol on ajalooline relv või mitte? Kasutusse võeti üle 100 aasta tagasi, aga toodetakse ja kasutatakse tänapäeval piisavalt palju. Isegi eraldi võistluskategooria on "klassikule". .45ACP moona võib sellele osta igast relvapoest.
Pole piisavalt "automaat"? Võtame siis samas kaliibrit kasutava Thompsoni kuulipritsi, millega saab piisavalt segadust tekitada.
Või Mosin Nagant, millega käivad mõned mehed tänaseni jahil? 7.62x54R disainiti millal? 1891. aastal!

Ma ei räägi deaktiveerimise nõuete puudumisest, vaid nõuete karmistamisest loobumisest vanade relvade puhul. Eesmärk on ju piirata terroristide ligipääsu tulirelvadele. Milline terrorist hangib omale töövahendiks 8- lasulise püstoli, millele tal on pealegi Euroopa allilmas raske moona hankida? Poest võid osta mida iganes, kui load on olemas. Re- aktiveeritud relvale sa ju ei lähe relvapoest moona ostma, sest sul pole relvaluba ette näidata.
Sama lugu Mosini vindiga - ükski massimõrva kavandaja ei hangi omale selleks puhuks 5- lasulist poltlukuga vintpüssi. See lihtsalt pole efektiivne, et hakkad ühe lasu kaupa plõksima, iga lasu järel käsitsi ümber laadides ja iga viienda lasu järel taskust uusi padruneid otsides.
Nõuete karmistamine peaks puudutama ikkagi tõelisi sõjarelvi a`la Kalass/ G-3/ FN-FAL jne, mitte antiiki. Balkani maad on üle ujutatud sõdadest allesjäänud relvadega, Albaanias tassiti sõjaväe relvalaod reziimi varisedes lihtsalt laiali. Sealt seda kraami Euroopasse tuuaksegi. Pariisi terroristid kasutasid mälu järgi vist Slovakkiast või Tšehhist netipoe kaudu ostetud deaktiveeritud Kalasse, mis uuesti töökorda seati. Selliste asjadega oleks vaja tegeleda, mitte lihtsalt võrdselt kõigil (eelkõige ausatel inimestel) kraanid kinni keerata.

[vtl]

Milline terrorist hangib omale töövahendiks 8- lasulise püstoli, millele tal on pealegi Euroopa allilmas raske moona hankida?

Ma pole küll allilma turupakkumistega kursis, aga imestan, mille poolest .45ACP või 9x19 on allilmas raskem hankida, kui 7.62x39 või... nt 5.56x45NATO?

Sama lugu Mosini vindiga - ükski massimõrva kavandaja ei hangi omale selleks puhuks 5- lasulist poltlukuga vintpüssi. See lihtsalt pole efektiivne, et hakkad ühe lasu kaupa plõksima, iga lasu järel käsitsi ümber laadides ja iga viienda lasu järel taskust uusi padruneid otsides.

Automaadivalang on kahtlemata hirmutav, aga ülehinnatud. Kes kordki on valanguga (märki!) lasknud, teab, et erilist täpsust pole sealt loota, aga moona kulub palju.
Karta tuleks täpset snaiperit, mitte tüüpi, kes paari sekundiga oma salve tühjaks tulistab.

[vtl]

Ma küsiks hoopis, kus tiirus siin Lõuna-Eestis selliseid asju himu järgi lasta saab?

Lepid mõne maaomanikuga kokku, arvatavasti võid ka riigimetsas niisama kõmmutada, eeldusel et relvaluba olemas. (relvaluba on selleks vajalik et õigustada püssirohu omamist). Jahitunnistust ja luba ei saa keegi nõuda sest antud relv ei kvalifitseeru jahitulirelvaks, lihtsalt tulistama pead märklehe, mitte uluki pihta. Kuid kuna seadused on teinekord mitmeti tõlgendatavad, siis parem on rääkida kohalike jahimeestega läbi ja küsida luba, kus saab katsetada.

Kuniks keegi ei näe ega kuule ja viga ei saa, oleks nagu kõik OK.

Aga kui seadusest näpuga järge pidada, siis Relvaseadus §84 on sätestanud sellised mõisted, nagu lasketiir ja laskepaik.
(1) Lasketiir on käesoleva seaduse mõistes laskevõistlusteks või -harjutusteks alaliselt kasutatav ehitis, ruum või territoorium.
(2) Laskepaik on koht, mis sobib või on kohandatud laskevõistluste või -harjutuste ajutiseks korraldamiseks.
(3) Lasketiiru või laskepaiga rajamiseks peab olema selle kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kelle territooriumile see tahetakse rajada, ning Politsei- ja Piirivalveameti kirjalik nõusolek.
(4) Lasketiir või laskepaik peab asetsema, olema rajatud ja seadistatud selliselt, et selle kasutamisel on tagatud lasketiiru või laskepaiga kasutajate ja ümbruse ohutus ning välistatud kõrvaliste inimeste ja loomade pääs laskmispiirkonda.
...
(6) Lasketiirus ja laskepaigas peavad nähtavale kohale olema välja pandud ohutusnõuded, sisekorraeeskiri ning laskmise eest vastutava isiku nimi.

AFAIK relvaluba üksi ei anna õigust padrunikomponentide (püssirohu) omamiseks. Nende käitlemiseks (näiteks laskemoona valmistamiseks) on vaja tegevusluba. Erand tehakse siinkohal "füüsilise isiku poolt kodusel teel jahipidamise ja sportimise eesmärgil padruni valmistamisele padrunikomponentidest." ReS §73 lg (4).
Eelnevast järeldub, et püssirohu ostmiseks peab olema jahimehe või sportlase täht relvaloal.

Jahipidamiseks ülalkirjeldatud tegevus ei kvalifitseeru, sest jahipidamine on defineeritud Jahiseadus §23-ga:
(1) Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.
(2) Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine.

[Kriku]

Kuniks keegi ei näe ega kuule ja viga ei saa, oleks nagu kõik OK.

See väljub teemast ja ma tassin selle millalgi RS teemasse, aga küsimus on huvitav.

Et kas sa väidad, et kui ohutus on tagatud, ei ole põhimõtteliselt keelatud oma maal väljaspool laskepaika märklehe pihta laskmine?

[Dr.Sci]

Kuniks keegi ei näe ega kuule ja viga ei saa, oleks nagu kõik OK.

See väljub teemast ja ma tassin selle millalgi RS teemasse, aga küsimus on huvitav.

Et kas sa väidad, et kui ohutus on tagatud, ei ole põhimõtteliselt keelatud oma maal väljaspool laskepaika märklehe pihta laskmine?

Ma ei ole leidnud seadust mis seda keelaks - kuigi vaatasin just üle relvaseaduse, karistusseaduse ja jahiseaduse. Ainukesed tingimused on et ei tohi rikkuda avalikku korda ja kui jahti pead siis hoonetest 200 m minimaalselt. Ja loomulikult peab olema õigus vastavale relvale, kui see just pole tehtud enne 1870, või ei imiteeri sarnast.

[Andrus1973]

Relvaseadus ütleb üldse, et ei käsitle enne 1870 aastat tehtud relvi ja nende koopiaid. Selle loogika järgi võiksime relvaseaduse selle paragrafi lugemise järel kinni panna .

[Madis22]

Kui on võimalik pidada päris püsside ja kuulidega jahti väljaspool lasketiire ja registreeritud laskepaiku, siis peaks olema võimalik ka samal moel eraviisiliselt laskmist harjutada. Ideepoolest ei tohiks eramaal laskmisel kehtida muud karmimad nõuded, kui needsamad, mis kehtivad jahipidamisel.

[Kriku]

Loogiline, aga pean tunnistama, et ei ole sellele kunagi nii mõelnud. Lasketiir ja -paik on selle loogika järgi ürituste korraldamiseks ja klientide teenindamiseks?

Ehk siis, kas selline tegevus on Eestis legaalne? Eeldusel, et see toimub laskja enda maal, paugud naabreid ei häiri ja on tagatud, et keegi laskealas ei töllerda?

https://undead-earth.com/32690/2017/gun ... ing-melons

[Kriku]

Siin arutatakse sama küsimust, aga ei jõuta ka mingite selgete järeldusteni: http://www.marandi.fie.ee/jahifoorum/vi ... &sk=t&sd=a

Vastused.ee keskkonnas on politseinik Andero Sepalt küsitud sama küsimus: http://www.vastused.ee/loe/sotsiaalne-t ... -voib.html

Tema ei oska teha muud, kui tsiteerida lasketiiru ja -paiga kohta käivat määrust, aga ei ütle, kuskohas on kirjas, et ainult lasketiirus või laskepaigas võib märki lasta.

Omal maal harjutamiseks tuleb järgida Relvaseaduses sätestatut:
§ 84. Lasketiir ja laskepaik

RS §84 sõnastusest lähtuvalt on selle eesmärk ürituste korraldamise reguleerimine (võistlused, organiseeritud laskeharjutused). Aga karta on, et praegu laiendab politsei selle ka üksikisiku tegevusele, mille eesmärk on laskeharjutus. Kui on huvi seda muuta, võib ju katsetada, aga IMHO on see võimalik vaid kohtuvaidluse teel, mille ajaks relvad politseis hoiul ja relvaloa kehtivus peatatud.

Määrus räägib ka organiseeritud tegevusest, näiteks:

§ 22. Laskmise eest vastutava isiku määramine

(1) Laskmise eest vastutava isiku määrab lasketiiru omaniku või haldaja või laskepaigas laskmist korraldav organisatsioon kirjaliku otsusega.

(2) Avalikku võimu teostavates valitsusasutuses ja kohtus määrab laskmise eest vastutava isiku vastava asutuse juht.

§ 23. Vastutava isiku kvalifikatsioon

(1) Vastutaval isikul peab olema Eesti Laskurliidu, Eesti Jahispordi Liidu või Eesti Practical-laskmise Ühingu välja antud laskeinstruktori litsents.
[RTL 2005, 74, 1053 - jõust. 08.07.2005]

Ilmselgelt on jäetud käsitlemata situatsioon, kus keegi tahab laskepaika moodustada selleks, et ise harjutada. Selline korraldus on põhimõtteliselt võrreldav sellega, kui autojuhil oleks keelatud oma hoovi peal tagurdamist-parkimist harjutada, kui tal puudub sõiduõpetaja litsents.

[Andrus1973]

Ise enesest oleks see loogiline, et oma kinistul võid paugutada, kui see on ohutu ja naabreid ei häiri. Vähemalt ajaasustusega alal. Tiheasustuse korral ei ole selline paugutamine nagu nii mõeldav. Lasketiirudest ja laskepaikadest on relvaseaduses juttu enamasti kas spordi tegemise või laskeharjutuste kontekstis. Lisaks neile võib püssi lasta ju ka nt optika sisselaskmiseks või erinevate kuulide katsetamiseks. Ka lihtsalt relva seadistamiseks. Kindlasti leiab veel põhjuseid. Miks mitte lihtsalt aja viiteks Kriku pandud filmis näidatud viisil. Nendest kõigest ei räägi relvaseadus midagi.
Mina isiklikult arvan, et peab olema kaks relvaseadust tsiviilrelvaseadus ja sõjaväe relvaseadus. Need kaks nagu näha ühte potti ära ei mahu.

[Kriku]

Lasketiirudest ja laskepaikadest on relvaseaduses juttu enamasti kas spordi tegemise või laskeharjutuste kontekstis.

Just nimelt. Minu arvates ei ole Andero Sepa vastus kooskõlas tema poolt viidatud õigusaktide mõtte ega eesmärgiga. Sellest tõdemusest on aga vist vähe kasu

Määruse §22 järgi muide saabki laskepaigas laskmist korraldada ainult organisatsioon.

[Walter2]

Määruse §22 järgi muide saabki laskepaigas laskmist korraldada ainult organisatsioon.

Eks riik üritab maksimaalselt asju korra all hoida ja vältida isetegevust - sellest ka see organisatsiooni ja vastutaja vajadus. Tegelikult käsitleb RS ka piiramata käitlemisega õhkrelvi ning kas nendegi kasutamine käib tegelikult laskepaiga ja -tiiru alla (kuigi terve mõistuse vastane see nagu oleks)? Nagu ka vibu ja amb? Seaduses tiiru ja paiga mõistete juures ei mainita kuskil et jutt käib ainult tulirelvadest.