Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Z03]

Teine variant on, et võetakse õppelauenu ja õpitakse koduses ülikoolis, aga pärast lõpetamist siirdutakse välismaale, kuna sealne kõrgem palgatase võimaldab laenu kiiremini tagasi maksta.

Õppelaenu summa 2018/2019 õppeaastal on 2000 eurot. Kui nüüd jagada 10 kuu vahel ära, sest õppetöö kestab septembrist kuni juunini, on igaks kuuks 200 eurot. Tallinna Tehnikaülikoolis on juba ühikakoha maksumus ca 100-125 eurot. Lisaks on vaja toitu, riideid, tervis-hügieen, õppematerjale, sotsiaalset elu ka. 200 eurost ei piisa kuidagi. Ja ikkagi, kui tudeng on võtnud 5 aastat järjest õppelaenu, alustab ta oma iseseisvat elu 10 000-eurose laenukoormusega. Nii et suht keeruline. Välismaale vist tuleb minna tõesti, kui pole rikkaid vanemaid.

[aj1972]

Kõik see on spekulatiivne. Reformierakond on ka pidevalt rääkinud, et mida madalamad maksud, seda elavam majandus ning kokkuvõttes makstakse rohkem makse. Mingil määral on see kindlasti õige, kuid samas tuleb kuskil ka piir ette, kustmaalt see enam nii pole. Miks just 15%? Miks mitte 12 või 10%?

Sama moodi on see nr 20% võetud laest. USAs kus kõigil osariikidel oma käibemaksu % erinev, jõutudki järeldusele, et 12% on kusagil parim laekumine. Kuigi sealt ei saa otseselt üle kanda, sest olud liiga erinevad.

Minu teada on EKRE 15% käibemaks võetud selle järgi,et see on Euroopa Liidu lubatud vähim km. liikmesriikidele.
Samamoodi on vähimad elektri, kütuse, gaasi jmt. aktsiisid.
Näiteks Saksamaal peaks olema minimaalne elektriaktsiis meil peaks ta olema 4X kõrgem.
Igasugused maksud teha väiksemaks kui naabritel peaks tõstma käivet ja heal juhul võib isegi rohkem teenida kui varasemalt kõrgema maksubaasiga.
Isegi kui riik rohkem ei teeni on elanikel vaja vähem raha samal elatustasemel püsimiseks.

Senini on Eesti rõõmsalt jooksnud järgi kõrgema maksuga maadele ning tõstnud aga makse ja lubanud rohkem "tasuta" asju.

Mina tõstaks küsimuse miks eestlane peab kaardimakse teenustasuna maksma % summast aga näiteks soomlased maksad % summast kuni 75 sendini. Maksimaalne kaardimakse teenustasu Soomes kaupmehele on 75 senti tehingult ja meil Eestis võib see olla ka mitusada eurot kui tegemist suurte summadega. See pankade kehtestatud lisa käibemaks.
Taanis on üldse siseriiklik pangakaart millelt makstakse 1 sent tehingult mis hoiab süsteemi elus.

[Kriku]

Nagu katkust.

Tänan akf Svejki rahvusnihilisti tsitaadi postitamise eest. Erakonnastudes ajas see seltskond nii ümarat juttu, et kõik konkreetsemad avaldused lähiminevikust on teretulnud materjal.

Viide ka: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsi ... k-euroopa/

---

Uued plakatid pandi välja: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=84960183

[Kriku]

Vene meedia: Tallinnas pandi üles segregatsioonivaimus agitatsioon.

Mitmed väljaanded, näiteks Izvestija ja Vzgljad, tsiteerivad keskerakondlase Raimond Kaljulaidi reklaami taunivat postitust Facebookis. „Eestis reageeriti „segregatsioonivaimus” agitatsioonile venelaste kohta” pealkirjastab Vzgljad.

Läti venekeelne väljaanne Mixnews küsib oma pealkirjas „Meie aja apartheid? Tallinnas pandi üles kahtlane „reklaam””.

Teemat käsitleb ka Argumentõ i Faktõ: „Nähtavasti vaatasid sellise „targa” reklaami loojad sellele oma tähtsusest udustatud silmadega. Kui aga vaadata sellele inimliku vaatega... Mida võib näha? Venelane, tea oma kohta! Jälk on seda vaadata...”

Telekanal Tsargrad tsiteerib politoloogiks nimetatavat Ruslan Ostaškot, kes kirjutas Twitteris: „Sellise reklaami eest Tallinnas tuleb vähemalt kutsuda selgitusteks välja saadik. Aga korralikult tuleb kindlaks teha autorid, viia läbi kriminaaljuurdlus Venemaal ja kuulutada nad rahvusvaheliselt tagaotsitavateks. Igas normaalses maailma riigis on selline „reklaam” kuritegu! Mida teeb meie välisministeerium?”

[Kriku]

Nagu katkust.

Tänan akf Svejki rahvusnihilisti tsitaadi postitamise eest. Erakonnastudes ajas see seltskond nii ümarat juttu, et kõik konkreetsemad avaldused lähiminevikust on teretulnud materjal.

Viide ka: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsi ... k-euroopa/

Reinsalu poolt seekord väga asjalik vastulause: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/urmas- ... d=84961607

Rändeleppega läks ta liiale, aga praegu on tal IMHO küll igas punktis õigus.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Teatan tagasihoidlikult, et sellise näoga tädidest olen eluaeg vaistlikult eemale hoidnud..

..tänud, kamraad - vaatsin su posti nutitelefonist ja diivanil lesides (hommikukohvi kõrvale) ning naersin südamest - päev algas sigapositiivselt

Muidu on see hommik nagunii paks kristiinakese lamelollakatest vabandustest - läeb põhja see gruz200.. nagu tinakirst

[Viiskümmend]

Neile on ikka vist liiga palju krediiti antud, Tsahkna, lapsevankrirünnak ja nüüd see primitiivne plakatiaktsioon, no kui raske on siis vahelduseks ka midagi ilusat ja kiiduväärset teha/öelda, millist valijat te kõnetada üritate?

[Martin Peeter]

Kõrghariduse kohapealt pean mina õigeks, et see on kõigile tasuline. Nagu teada, siis tasuta lõunaid pole olemas.

Siis suunduvad targad noored Skandinaaviasse ja Lääne-Euroopasse õppima ning jäävadki sinna.

Tahtsin just sama lisada.
Teine variant on, et võetakse õppelauenu ja õpitakse koduses ülikoolis, aga pärast lõpetamist siirdutakse välismaale, kuna sealne kõrgem palgatase võimaldab laenu kiiremini tagasi maksta. Ja välismaale lähevad ikka parimad.
Igati rumal mõte.

Aga praegu koolitame me n Soomele tasuta arste. Kas see on parem?
Muidugi on võimalik mõelda süsteeme, mis võimaldaks kodumaal töötamisega oma õppevõlgu kustutada, aga need on nati keerukamad.

[Dr.Sci]

Aga praegu koolitame me n Soomele tasuta arste. Kas see on parem?
Muidugi on võimalik mõelda süsteeme, mis võimaldaks kodumaal töötamisega oma õppevõlgu kustutada, aga need on nati keerukamad.

Tööjõu vaba liikumise rõõmud. Et arstid ära ei jookseks, tuleks meil nendele Soome omadega võrdväärset palka ja töötingimusi pakkuda.

[Avatar]

Kristina Kallas on näide integreerunud segapäritolu isikust. Ilmekas näide, et eesti keel ja isegi osaline eesti päritolu ei tee kedagi eestlaseks. Eestlastel on osaliselt tekkinud ja osaliselt tekitatud illusioon, justkui oleks integreerunud eestimaalane midagi hoopis muud. Umbes nagu mulk, või võroke eestlase jaoks. Ei ole. Ideaalis on integreerunud eestimaalase jaoks nii eestlased, kui muud vähemused samasugused perifeersed ja lokaalsed tegelased, nagu täna on eestlase jaoks mulgid ja võrokesed. Olemuselt on integreerunud eestlased sarnane kunstlikult kokkukeedetud identiteet, nagu nõukogude inimene, või ameeriklane. Pikemas perspektiivis võiks temast kujuneda "rahvus X", aga see saab toimuda ainult läbi aluseks olnud kohalike suuruste (eestlased/venelased) hääbumise/kadumise. Ja hetkel paistab, et sellele järgneb sujuvalt järgmine raund suuremas katlas.
Segapäritolu ja eri tasemel integreerunud grupp on Eestis kasvav suurus. Seda kasvu on tunda igal pool arvamusliidrite, poliitikute, aktivistide jne seas. Ja seda soodustatakse, sest see järgib meie eliidi enamuse poolt hetkel järgitavat Lääne visionääride globaalset trendi, mille jaoks rahvused on mööduv minevik ja tulevik kuulub maailmakodanikele, keda motiveerivad raha ja globaalselt kujundatavad väärtused. Sel hetkel kui kohalik integreerunud grupp, koos vähemustega hakkab Eestis domineerima eestlastest põlisrahvuse üle, muutub rahvusriigi idee Eesti senistes piirides perspektiivituks. Ja domineerimine ei tähenda tingimata arvulist üleolekut, sest soodsates tingimustes on nad häälekamad ja agressiivsemad, kui identiteedikriisi viidud põlisrahvus.
Ütlen veel kord. Meil eestlastel ei ole varsti enam raha, et oma rahvusliku projekti üleval pidada. Enamik probleemidest tuleb siit. Ma tahaks uskuda, et sellesse suundumisse on võimalik tuua pööre, aga see ei saa toimuda ilma väga raskete valikute ja suurte riskideta. Mugavam on globaalsete protsessidega kaasa loksuda. Rahvusidee sügavam eesmärk on võidelda oma kogukonnale eeliseid teiste arvelt. Kui see võimalus ära nudida, siis on ühiskatlas ilma rahvuskoormata õngitseda ja rehepapitada mugavam. Rahvusidee on muudetud keerukate seaduste ja kokkulepetega koormaks, kulu- ja hirmudeallikaks, piiravaks teguriks. Rahvusideelt on võetud ja võetakse aina enam võimalusi pakkuda oma kogukonna liimetele eeliseid teiste ees.

[Dr.Sci]

Ütlen veel kord. Meil eestlastel ei ole varsti enam raha, et oma rahvusliku projekti üleval pidada. Enamik probleemidest tuleb siit.

No aga püstitaks siis probleemi selliselt:
1) Kas meile on Eesti rahvust (mitte riiki) vaja
2) Kas kellegile teisele on Eesti rahvust vaja? (kui on, küsime raha)
3) Kui meile on Eesti rahvust vaja, kas me hoiame seda läbi rahvusriigi, või usume et integreerumine ja multikulti tagavad rahvuse säilimise paremini?
4) Kui mele pole Eesti rahvust vaja, kas siis poleks mõistlikum födereeruda mõne teise riigi koosseisu?

Neid küsimusi peaks küsima tegelikult igalt kandideerivalt poliitikult....

[AMvA]

Kristina Kallas on näide integreerunud segapäritolu isikust. Ilmekas näide, et eesti keel ja isegi osaline eesti päritolu ei tee kedagi eestlaseks.

Ei maksa nii lahmida, rohkem sõltub siiski kodusest kasvatusest. Ja seda mitte just eestlaseks kasvatamisest, vaid oskusest hinnata õigust iseseisvusele ja vabadusele. Ma olen ka segapäritolu, esindades kõiki kolme siin maal pikalt elanud rahvusgruppi (ok, balti aadlikud muidugi esindasid väga mitmeid rahvusi, aga loeme nad üheks). Ja ma olen vaatama sellele ikka väga eestimeelse mõttemaailmaga. Ning ka rahvuslaste käilakuju Mart Helme on vaid paar põlvkonda paduvenelastest eemaldunud.

[Kurjam]

Ladõnskajalt e200 kohta https://www.ohtuleht.ee/917089/ladonska ... kat-ootama

[Runkel]

Kas sotsid ja reff saavad nüüd oma toetajad E200-lt tagasi?

[tuna]

Eesti 200 muutub juba lausa piinlikuks. Hea küll, ma saan aru, et 1920.-1930. aastatest järelduste tegemine on keeruline, ikkagi hõivatud inimesed. Aga sotside järjekindel reha peale astumine rullus meie kõigi silme all lahti ju reaalajas. Nüüd võttis Eesti 200 ette mitte lihtsalt sama reha peal tallata, vaid lausa üha suureneva erutusega selle peal üles-alla hüpata. Ja vastupidiselt üldlevinud seisukohale, natuke ikka oleneb ka, mida sinust räägitakse. Võib küll saavutada PR-tehnilisest seisukohast võidu, et kõik räägivad sinust, aga kui valdav emotsioon sellega seoses on tülgastus, siis jääb see emotsioon sind saatma väga pikaks ajaks. Mida iganes Eesti 200 edaspidi teeb, esimene reageering on ikka tülgastus. Kui aga otsida sellise käitumise sügavamaid juuri, siis päris kindlasti ei seisne need asjaolus, kes on kellegi ema, vaid pigem teoreetilises seisukohas, mille võib kokku võtta loosungiga "Rahvus on konstruktsioon". Huvitav on selle juures see, et põhimõtteline viga ei tule siin sisse mitte selles küsimuses, mis on või ei ole rahvus, vaid selles, mis asi on konstruktsioon. Iga vähegi kooliharidust saanud inimene on võimeline hakkama saama arutluskäiguga, kus ära näidatakse, et mingi asi on konstruktsioon, sest tegemist on lihtsustusega. Sellest ei järeldu aga sugugi, et seda asja oleks võimalik konstrueerida. Sellisel juhul on tegemist lihtsustuse vastandiga.