Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kapten Trumm]

Isamaa elektoraat on ju osaliselt kokku langev EKRE-ga, kuna viimane lubab aktiisilangetusi, siis peab midagi samasugust ju lubama.

See 4 aastat oodatavat eluiga on iseenesest saavutatav küll mingi 10-15 aastaga?, kui asjaga tegeleda. Eesti meeste tervis on tegelikult sitavõitu ja seda parandada peaks teoorias lihtne olema. Küsimus on, kuidas. Arvan, et kui meil tuleb iga haridusastme lõpus kohustuslikult sooritada KVKT-1 ja see jõustatakse 2020, siis võib arvata, et 2032, mil 2020 sündiv seltskond lõpetab keskhariduse, võime näha teatud positiivseid nihkeid, millest peaks tulema ka mingi mõju oodatavale elueale. Inimese tervisega tuleb enim tegeleda siis, kui ta kasvab, nii on lootust venitada tema organid vajalikku mõõtu (et oleks füüsiliselt suutlik) ja tekitada harjumus seda hoida. Mitte hakata rabelema 42-aastastega, peale esimest infarkti.

[cabslock]

Vahepeal on Isamaa oma programmi ka valmis ponnistanud;
https://www.err.ee/898611/isamaa-valimi ... getamiseni
Mulle eriti meeldis;

ja tõsta meeste oodatavat eluiga.

Mõtlesin ikka tükk aega, et kas plaanitakse kehtestada seadus või karmistada karistusi liiga varase suremise eest!? Õnneks oli artiklis seletus;

Isamaa töötab välja kompleksse kava meeste suremuskordaja vähendamiseks ja meeste oodatava eluea tõstmiseks vähemalt nelja aasta võrra.

Kavad on toredad asjad, aga kas töötavad reaalse eluga kokku puutudes?
Muud hindan segaseks jamaks. On vaja hakata jälle sahmima mingite laste ja maksu soodustustega nende pealt?! Taastage lihtsalt perekonna ühisdeklaratsiooni võimalus.
Minu jaoks ainuke põhjus nende poolt hääletamiseks on kaitsekulutuste tõstmise lubadus.

On ikka raske halbade valikute seast see kõige vähem halb välja sorteerida.

Minule isiklikult tundub see programm kõige rohkem sobivat ja vaadates teiste erakondade lubadusi, siis siin ikka puht utoopiasse pole kaldutud.
Teatud määral meenutab kunagist Reformi, kellele ka oli siis tähtsaim punkt ikkagi vaba turumajandus ja vähene riigi sekkumine sellesse. Nüüd on Reform ka pigem toetuste jagamise vankril

[Martin Peeter]

Mind huvitab, kas Isamaa on valmis deklareerima, et II samba vabatahtlikuks tegemise järel ollakse ühtlasi valmis auku ajama kõik kes õigeaegselt endale ise varasid ei kogunud?
Elu näitab üheselt - tugev enamus inimestest nii pikka plaani ei suuda teha ega ka järgida. Paratamatu tulemus: 20-30 aasta pärast pensioneeruvas põlvkonnas on ebavõrdsus oluliselt kõrgem kui hetkel. Siis minnakse nende inimeste vara kallale, kes kogusid endale vara. Ungari vist juba näitas eeskuju?

Pole vahet, kas pensioniiga tuleb 15 või 30 aasta pärast. II sambast ei saa suuremat abi olema ka siis, kui Isamaa plaani ellu ei viida. Raha, mis viiakse Eestist välja, põleb heleda leegiga. Esiteks on need eesti fondid saanud piisavalt aega ennast tõestada, kuid kahjuks pole seda suutnud. Teiseks on nii 15 kui 30 aasta pärast maailm tundmatuseni muutunud, et me ei tea, millised struktuurid jäävad püsti, millised mitte. Vaadates riikide võlakoormaid pole suurt muud varianti, kui raha odavamaks laskmine, mis on kogu aeg ka toimunud. Selle protsessiga ei jõua kaasa joosta mitte üksnes meie oma õnnetute fondide tootlusega, vaid sama saatus tabab ka neid maid, kus sest teisest sambast veel vahepeal isegi mingi kasu on olnud.

Ja mis moodi see Ungari inimeste vara kallale on läinud?

[Kapten Trumm]

Teatud määral meenutab kunagist Reformi, kellele ka oli siis tähtsaim punkt ikkagi vaba turumajandus ja vähene riigi sekkumine sellesse. Nüüd on Reform ka pigem toetuste jagamise vankril

Reform lihtsalt suudab kõige paremini nina tuule suunas hoida - lihtsalt Eesti ühiskond on struktureerunud vahepealsel ajal väikeseks arvuks inimesteks, kes viivad elu edasi ja päris suureks arvuks kaasasõitjateks. On päris selge, et kui maksab häälte arv, tuleb püüda suurimat sihtgruppi ehk "kaasasõitjaid". Sellele sekundeerib ka toimunud põlvkonnavahetus - kui Ansip, Kallas või Paet veel teadsid, kust raha tuleb, siis täna on sellega juba raskusi. Tollal kui Kallas peaminister oli (2000ndate algus) oli neid teotahtelisi ikka rohkem.

Sestap ma arvan, et me ei jõuagi sinna Euroopa 5 rikkama hulka - neid, kes elu edasi viivad, jääb järjest vähemaks ja kaasasõitjate-tasuta ühistranspordi nautijate seltskond järjest kasvab. Seda trendi soodustab ka ühiskonna vananemine, mis on saanud suuresti isevoolu joosta. Vastavalt sellele nihkub ka poliitika fookus vastavalt valijatele - kuna elu edasiviimine vajab tihti ebamugavaid otsuseid, siis tehakse nii nagu enamusele sobivam on. Seepärast on meil tekkinud ka olukord, kus tõsist paremparteid (kes muuhulgas toetaks ettevõtlust) meil samahea kui polegi, on vaid rohkem või vähem vasakpoolsed, kes võitlevad kaasasõitjate häälte pärast. Sellega seoses muutub ettevõtluskeskkond järjest vaenulikumaks - no ütleme, et Kallase peaministriks oleku ajal oleksid igasugu firmaautode ja aktsiiside jamad mõeldamatud olnud. Ise rabelemise ja riskimise abil rikastuda soovijaid jääb vähemaks - kuskil ministeeriumi "nõunikuna" sussi sahistada ja kaks keskmist palka stressivabalt kuus saada on palju lihtsam.

[kaugeltuuriv]

Mäletan,et keskooli ajal oli mul isegi kehalise kasvatuse eksam olemas.
Aga eks see tervisehädad hakkavad ikka sellest nagu kaasfoorumlane Kapten Trumm tabavalt ütles,et ikka nooruses tuleks elundid vajalikku mõõtu saada,mitte peale esimest infarkti.
Riigi raha peaks spordile ja liigutamisvõimetele minu arust rohkem suunama.Pealegi on asjal ka teine tahk,peale lihaste.Tunnistan ausalt ,et olin ludri kuni naabripoiss mind trenni kutsus.
Ja ei kahetse seda 4 aastat.Lisaks selle,et organd mõõtu venitati andis see noorele inimesele tugeva baasi sellest,kuidas ennast analüüsida,sõpru-tuttavaid kellega hiljem läbikäies nii mõnegi asja elus sai korda aetud.

[Kriku]

Mind huvitab, kas Isamaa on valmis deklareerima, et II samba vabatahtlikuks tegemise järel ollakse ühtlasi valmis auku ajama kõik kes õigeaegselt endale ise varasid ei kogunud?

Miks siis kohe auku? Mingil kujul jääb riiklik pension ju ikka alles.

Minu arvates peaks iga inimene ise saama otsustada, kuhu ja kuidas oma vara investeerida. Põhimõtteliselt.

Kehalise kasvatuse juttu palun jätkata õiges teemas.

[Kapten Trumm]

Elu lihtsalt näitab, et tavainimesel kulub kõik ära ja jääb puudugi. Kui seda kogumise sundi pole, siis 90% ei kogugi. Loodetakse ei tea mida ja siis laiutatakse käsi. Riikliku pensioni pärast 30 aasta pärast pole vaja väga muretseda - tänaste rahvastikutrendide jätkumisel saab see olema tänasest nii poole väiksem (lihtsalt põhjusel, et pensioni maksjate arv saab olema poole väiksem ja maksumäär on täna niigi punases).

[Kriku]

Kindlasti väiksem suhtes keskmisesse palka, kuid selle kohta, kui palju ostujõult erinev praegusest, tahaks arvutusi näha.

[nimetu]

Mul on (kahjuks) kohustuslik II sammas ja antud hetkel on minu pensionivarad väiksemad kui sambasse tehtud sissemaksed. Tähendab, sammas mitte ainult ei kata inflatsiooni, see toodab mulle aktiivselt miinust. Kuidas selline asi võimalik või isegi lubatud on, mina aru ei saa. Need, kes on vastutustundlikud, oskaksid ilmselt selle rahale palju paremaid väljundeid leida kui kusagil sambas marginaalse protsendi kogumine. Neile, kes ei ole vastutustundlikud, ei oleks sellest välja makstavast piskust (kust võetakse igasugused haldustasud jms veel omakorda maha) niikuinii mingit kasu. Nii lihtne see minu jaoks ongi. See on mõttetu kohustus, mis ei aita kedagi ja pigem sunnib inimesi oma raha otstarbetult igasugustes fondides põletama.

Mis puudutab eluea pikendamist, siis see nõuaks eelkõige ennetustööd. Lisaks aktiivsema eluviisi propageerimisele tuleks panna rohkem raha alla ka sagedasemate läbivaatuste korraldamiseks, teadlikuse tõstmiseks ja ennetava ravi tõhustamiseks. See suur Eesti geeniuuringute programm oleks sellisel asjal väga heaks aluseks. Varakult tuvastatud riskide maandamine on kokkuvõttes palju lihtsam ja odavam kui hiljem nende tagajärgede ravimine. Üks võimalik poliitiline samm pikema perspektiivi jaoks, oleks kohustuslike geeniuuringute tegemine igale kodanikule (loomulikult koos riigi poolt tagatud rahastusega).

[toomas tyrk]

Mul on (kahjuks) kohustuslik II sammas ja antud hetkel on minu pensionivarad väiksemad kui sambasse tehtud sissemaksed. Tähendab, sammas mitte ainult ei kata inflatsiooni, see toodab mulle aktiivselt miinust. Kuidas selline asi võimalik või isegi lubatud on, mina aru ei saa.

Minul on vabatahtlik II sammas. Ja toodab väikest plussi. Ei midagi erilist, aga nina on üle veepinna. Väärtus on kindlasti suurem sissemakstud rahast.

Sinu probleem on aga selles, et sa lihtsalt ei ole võrrelnud II samba fonde ja pakkujaid ning valinud sellist, mille "nina on üle vee". Kuni neid negatiivse tootlusega fondihaldajaid oma lollusega elus hoitakse - seni kaua nad turul ka möllavad...

[Martin Peeter]

Siiski on ka austet admini pensionivara põlenud. Kuni tootlus jääb alla keskmise palga kasvule, on tegemist raha põletamisega. Ja sellist tootlust pole taganud mitte ükski Eesti pensionifond. Keskmise pensioni suurust hinnatakse üldiselt suhtes keskmise palgaga. Oma pensioni suurust oma pikemale töökohale vastava palgaga.
Üks võimalikke probleeme on, et Eesti seadis sisse selle II samba liiga vara. Eesti majandus ja palk kasvavad kiiremini, kui nende riikide majandused, kuhu see raha aktsiate ja võlakirjade kaudu investeeritakse.

[Dr.Sci]

Miks peaks iga eraisik muutuma kohustuslikult finantsspetsialistiks, kes on suuteline pangas, kaubanduskeskuses, telefonimüügil jne kiiresti ja adekvaatselt hindama eri fonde ja võtma vastu otsuseid... või siis eraviisiliselt tundide kaupa istuma kodus arvuti taga ja võrdlema ja kalkuleerima ja planeerima ja lõpuks surema stressi kätte enne, kui veel pensioniiga kätte jõuab?

Mina sain oma kogumis-elukindlustus vabatahtliku fondiga vitsad kätte 1997 - kui 1996 määriti ka pähe mingi pikem kogunemisvärk. Paraku, töökohalt lahkumisega ja edasi õppimisega kaasnes, et raha oli vaja, mitte üle, fondimakseid teha ei suutnud (2-lapselise perekonnaga üliõpilane) ja nats üle aasta kogutud rahast sain tagasi alla 60%...

Lisatud:
Seoses pensionifondidega kangastub mulle 1 vana anekdoot kus:
Üks proletaarlane küsib teiselt: Kuule Juhan, kas meie silmad selle kommunismi ära näevad? Teine siis vastab et ei, Toomas, ei vist ei näe.. aga lapsed ... vaat lastest on kahju.

ps. Nimesid mitte isklikult võtta, sest mina ntx olen Juhan

[nimetu]

Sinu probleem on aga selles, et sa lihtsalt ei ole võrrelnud II samba fonde ja pakkujaid ning valinud sellist, mille "nina on üle vee". Kuni neid negatiivse tootlusega fondihaldajaid oma lollusega elus hoitakse - seni kaua nad turul ka möllavad...

Asja iroonia ongi selles, et olin algselt valinud madalama riski ja tootlikusega fondi, et seda vähemalt sissemakstud raha järsku ei kaotaks kui majanduse ja turgudega peaks midagi juhtuma. Sellel hetkel polnud ka nende fondide reaalse tootlikuse kohta mingit adekvaatset infot. Pärast seda pole ma lihtsalt viitsinud erinevate fondide vahel tõmmelda, sest ega nad teab mis stabiilsed ka ei ole. Nüüd tuleb hoopis välja, et näe ise olid loll, et sulle kohustuslikult II sammas kaela määriti? No sorri.
Mitte, et teistel sammastel paremini läheb. Nendegi tootlikus on nullilähedane. Praeguse seisuga on tegu lihtsalt üles haibitud hoiupõrsaga, millelt pankurid võtavad lõpuks oma osa. Mulle oleks isegi kasulikum olnud see raha niisama sokisahtlisse koguda.

[Martin Peeter]

Siin on tegelikult selline dilemma. Selleks, et raha ei põleks, tuleks investeerida hoopis agressiivsemalt ja riskantsemalt ning paindlikumalt. Mitte nii, et saan aastas kolmel päeval kuuajalise etteteatamisega fondi vahetada (sellise asja võib ikka vaid sots Nestor välja mõelda!.) Väärtpaberifondi peab saama ikka börsipäeva või kahega vahetada. Ja 95% varasid ikka on neis väga likviidne. Aga kas on õige suruda kohustuslikke makseid sellele riskantsemale rajale? Seepärast on õige otsustusõigus inimestele enestele anda ja mõnede meeste paheline business ära lõpetada. Või anda ka õigus sellelt karusselilt maha astuda nõnda, et suureneks väljamakse esimesest sambast.

[Runkel]

Ma pelgan hoopis, et too 2. sammas vabatahtlikuks valimisteemana (ilmselt Isamaa üks olulisematest) kukub läbi.
Minu ajal oli vabatahtlik, osad ei liitunud, osad liitusid. Mina liitusin. Kuigi oleme hinnatundlikud - johhaidii, sõidame alko järele Lätti, et saada odavamalt -, siis fondide tootlusi võrrelda ei mõista. Pigem ei huvita.