Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

chac kirjutas:..eestlastega päris sellist pidu püsti poleks pandud. On minuarust üsna mitu tegurit. Esiteks muidugi keel ja selle peensuste valdamine, st kommunikatsiooni kiiirus ja mugavus, kasvõi juba puhttehniliselt. Teiseks, kombestik, bütsantslikuma taustaga venelased kipuvad minuarust kergemini minema "mina sulle - sina mulle" isiklike tehinguteni, samas kui eestlastel omane siiski säilitada mingi üldtunnustatav saksalik "ordnung". Kolmandaks kultuuritaust/ajalugu, niihästi isiklik/pere/sugukondlik kui ka rahva nö ajalooline mälu on üsna erinev, kui võrrelda kasvõi näiteks Tõrvast või Tšeljabinskist päris kodanikku. Väljendub kasvõi suhtumises rahasse, ja raha teenimisse üldisemalt.
Täiesti nõus ülalöelduga.

Ma näen selles räpases DANSKE keissis selgelt kolme eri tasandit:
-- tabeli alumine elik töötasand - kohalikud "venekeelsed" (keda on juba piisavalt hästi kirjeldet siinüleval tsitaadis :mrgreen: )
-- tabeli tipp elik DANSKE taanlastest omanikud - nemad on riisunud kogu koore, hööritanud hämarat vene raha aga nüüd on nad puhtad kui prillikivi, sest "no jälle need idaeurooplased keerasid käki kokku ju" :lol:
-- aga pidi olema ka vahepealne, kõige huvitavam tasand - elik need, kes moodustasid DANSKE eesti filiaalis selle "russian task force"-i, juhtisid ja koordineerisid seda gruppi ning tegid talle läbi aastate katet.. ja need "maffialeitnandid" olid ilmselt eestlased :twisted:

Loodetavasti proks ikka jõuab selle keskmise lülini ka - sest hetkel on ju täpselt see lolllabane seis, kus suured vargad sõitvad tõllas, väiksed vargad ripvad võllas :|

Veel // puudutavalt teemapealkirja siin - et kohalikele venekeelsetele jäi selles DANSKE pangapornos selgelt tankisti roll :cry:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Runkel
Liige
Postitusi: 3636
Liitunud: 07 Sept, 2017 22:39
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Runkel »

Borja kirjutas:Veel // puudutavalt teemapealkirja siin - et kohalikele venekeelsetele jäi selles DANSKE pangapornos selgelt tankisti roll :cry:
Pole mõtet neile kaasa tunda, panid pätti panga ajal ja jätkasid peale Danske katet.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 43378
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Kriku »

Katri Raik on pärast sotsiaaldemokraadiks hakkamist ja siseministriks saamist hakanud toetama kodakondsuse nullvarianti: http://epl.delfi.ee/news/eesti/sisemini ... d=85008629

Soov siis anda 1991. aastsat Eestis elanud kriminaalkorras karistatud halli passi omanikele Eesti kodakondsus. Miks see jama on, sellest on siin teemas varem korduvalt juttu olnud ning üle kordama ei hakka.

Kogu artiklit mul ei ole.
Lemet
Liige
Postitusi: 20851
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Lemet »

Siseminister Raik pakub: hallide passide Eesti omadega asendamiseks võiks teha „kodakondsuse akna” (259)

Raimo Poom

ajakirjanik

101    

Foto: Ilmar Saabas" rel="nofollow" target="_blank" itemprop="contentUrl" style="box-sizing: border-box; -webkit-font-smoothing: antialiased; background-color: transparent; color: rgb(34, 34, 34); text-decoration: none;">Katri Raik ütleb, et suures plaanis liigume integratsiooniga heas suunas.Foto: Ilmar Saabas

Lühikest aega minister olnud Katri Raik möönab, et isegi tema oma erakond ei pruugi sellega nõustuda.

ad*{vertical-align:middle;}body{margin:0;padding:0;}

inFIF=true;var _nhide;window._adform=[['on.setup',function(s){_nhide=_nhide||s.options.type!='floating'||!setTimeout(function(){_nhide||(frameElement.style.display='none')},50)}]];window._adform.tagFrame = window.parent;window.onerror = function (error) {new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=adxErrors&msg=" + encodeURIComponent('435609 - ' + error);window.onerror = null;return false;};Adform=window.Adform||{}; Adform.host="http://track.adform.net"; Adform.shost="http://af1.nh.ee"; Adform.scriptBase=Adform.shost+"/banners/scripts/"; Adform.cache="614"; Adform.ADFBannerData={"URL":"http://track.adform.net/adfserve/?bn=27 ... ":27597352}; if(!Adform.ADFBannerParams)Adform.ADFBannerParams=[]; Adform.ADFBannerParams.push(Adform.ADFBannerData); typeof Adform.ADFUtilInstance=="undefined"?document.write(''):new Adform.ADFBanner(); (function(d){var _w, _c=0, _r=("HTMLDocument" in window && document.write !== HTMLDocument.prototype.write);if (window.onload) {_c=1;d.close();}_w = d.write;d.write = function(a){new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=asyncwrite&msg=435609:cdw_"+_c+":"+_r;_w.call(d, a);};var c = window._adform.tagFrame[window.__renderCallback__];c && c(window.frameElement);})(document);" data-onload="(function l(a, b){function c(){b?H.open():H.open("text/html","replace");H.write(O);y.__rendered__=!0;m=a.offsetWidth;n=a.offsetHeight;r=y.document.body;r.style["float"]="left";k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;y.adjustFrame=f;w[J]&&(P(w[J]),w[J]=null);w[J]=R(f,50);C(e,3E3)}function d(){C(function(){P(w[J]);w[J]=null},5E3)}function e(){d();H.close()}function f(){var b=0,c=0;k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;g=k>q?k:q;h=l>p?l:p;for(var d=0;d=k&&c>=l?(x.width=b+"px",x.height=c+"px"):(x.width=g+"px",x.height=h+"px"),m=a.offsetWidth,n=a.offsetHeight;t=b;u=c}var g,h,k,l,m,n,q,p,r,t,u,y=a.contentWindow,w=y.parent,J="_inter_"+a.id,C=w.setTimeout,R=w.setInterval,P=w.clearInterval,O=a.getAttribute("data-contents"),x=a.style,H=y.document;y.__rendered__||(y.__rendered__=!0,b?c():C(c,0))})(this,false)" style="box-sizing: border-box; -webkit-font-smoothing: antialiased; vertical-align: middle; width: 300px; height: 600px;">

Reklaam

ad*{vertical-align:middle;}body{margin:0;padding:0;}

inFIF=true;var _nhide;window._adform=[['on.setup',function(s){_nhide=_nhide||s.options.type!='floating'||!setTimeout(function(){_nhide||(frameElement.style.display='none')},50)}]];window._adform.tagFrame = window.parent;window.onerror = function (error) {new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=adxErrors&msg=" + encodeURIComponent('451075 - ' + error);window.onerror = null;return false;};Adform=window.Adform||{}; Adform.host="http://track.adform.net"; Adform.shost="http://af1.nh.ee"; Adform.scriptBase=Adform.shost+"/banners/scripts/"; Adform.cache="614"; Adform.ADFBannerData={"URL":"http://track.adform.net/adfserve/?bn=27 ... ":27662502}; if(!Adform.ADFBannerParams)Adform.ADFBannerParams=[]; Adform.ADFBannerParams.push(Adform.ADFBannerData); typeof Adform.ADFUtilInstance=="undefined"?document.write(''):new Adform.ADFBanner(); (function(d){var _w, _c=0, _r=("HTMLDocument" in window && document.write !== HTMLDocument.prototype.write);if (window.onload) {_c=1;d.close();}_w = d.write;d.write = function(a){new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=asyncwrite&msg=451075:cdw_"+_c+":"+_r;_w.call(d, a);};var c = window._adform.tagFrame[window.__renderCallback__];c && c(window.frameElement);})(document);" data-onload="(function l(a, b){function c(){b?H.open():H.open("text/html","replace");H.write(O);y.__rendered__=!0;m=a.offsetWidth;n=a.offsetHeight;r=y.document.body;r.style["float"]="left";k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;y.adjustFrame=f;w[J]&&(P(w[J]),w[J]=null);w[J]=R(f,50);C(e,3E3)}function d(){C(function(){P(w[J]);w[J]=null},5E3)}function e(){d();H.close()}function f(){var b=0,c=0;k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;g=k>q?k:q;h=l>p?l:p;for(var d=0;d=k&&c>=l?(x.width=b+"px",x.height=c+"px"):(x.width=g+"px",x.height=h+"px"),m=a.offsetWidth,n=a.offsetHeight;t=b;u=c}var g,h,k,l,m,n,q,p,r,t,u,y=a.contentWindow,w=y.parent,J="_inter_"+a.id,C=w.setTimeout,R=w.setInterval,P=w.clearInterval,O=a.getAttribute("data-contents"),x=a.style,H=y.document;y.__rendered__||(y.__rendered__=!0,b?c():C(c,0))})(this,false)" style="box-sizing: border-box; -webkit-font-smoothing: antialiased; vertical-align: middle; width: 995px; height: 300px;">

Valimiste-eelseteks kuudeks siseministri toolile sattunud Katri Raik sai päranduseks mitu kuuma probleemi: politseinike oodatava äravoolu ning pika vinnaga ja kalli piiriehituse. Ta ei ole alluvate jaoks lihtsast puust: nõuab politseilt värbamise kiirendamist ega luba väga kalliks läinud piirile enam juurde ühtegi senti. Kuid intervjuu Eesti Päevalehele algas hoopis integratsiooniküsimustest, mis on ootamatult valimisdebattides tõstatatud.

Eesti 200 tõstatas oma ägeda trammipeatuseplakatiga integratsiooniteema, kuigi nad said ise ka vist aru, et asi läks natuke metsa.

Kuupäeva oleks võinud ka teise valida. 7. jaanuar ehk vana kalendri järgsed jõulud polnud ka kultuuritunnetuslikult kõige õnnestunum päev.

Nad rääkisid muudkui probleemist ja probleemist. Kas see ikka on praegu nii suur probleem nagu 1990-ndate alguses?

Ma olen 20 aastat Narvas elanud ja pean seda tänagi oma elukohaks. Seal elades unustasin ma sõna probleem ja asendasin selle sõnaga väljakutse. Väljakutseid jagub selles vallas päris kindlasti.

Minu esimene mõte oli, et kui kümme aastat tagasi ütlesime, et kaks kolmandikku Eestis elavaid venelasi ei räägi eesti keelt, siis praegu ütleme: kolmest üks. Olgem ausad, see on edulugu. Tallinnas käivad minu sõprade lapsed venelastega koos trennis ja pole mingit probleemi. Sulaselge on see, et liigume heas suunas.

Mis on siis integratsiooniga veel vaja teha?

Kõigil, kes soovivad, peaks olema võimalik saada tasuta eesti keele õpet. Inimesed tahavad tegelikult õppida kõrgemal tasemel eesti keelt. B2 ja C1, et teha karjääri.

Tasuta keeleõpet saab riigi kulul eriaukudest umbes 8000 inimest aastas. Aga soovijaid oleks ühe uuringu järgi kolmeks aastaks Narva linna täis – 60 000 inimest!

ad*{vertical-align:middle;}body{margin:0;padding:0;}

inFIF=true;var _nhide;window._adform=[['on.setup',function(s){_nhide=_nhide||s.options.type!='floating'||!setTimeout(function(){_nhide||(frameElement.style.display='none')},50)}]];window._adform.tagFrame = window.parent;window.onerror = function (error) {new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=adxErrors&msg=" + encodeURIComponent('435609 - ' + error);window.onerror = null;return false;};(function(d){var _w, _c=0, _r=("HTMLDocument" in window && document.write !== HTMLDocument.prototype.write);if (window.onload) {_c=1;d.close();}_w = d.write;d.write = function(a){new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=asyncwrite&msg=435609:cdw_"+_c+":"+_r;_w.call(d, a);};var c = window._adform.tagFrame[window.__renderCallback__];c && c(window.frameElement);})(document);" data-onload="(function l(a, b){function c(){b?H.open():H.open("text/html","replace");H.write(O);y.__rendered__=!0;m=a.offsetWidth;n=a.offsetHeight;r=y.document.body;r.style["float"]="left";k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;y.adjustFrame=f;w[J]&&(P(w[J]),w[J]=null);w[J]=R(f,50);C(e,3E3)}function d(){C(function(){P(w[J]);w[J]=null},5E3)}function e(){d();H.close()}function f(){var b=0,c=0;k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;g=k>q?k:q;h=l>p?l:p;for(var d=0;d=k&&c>=l?(x.width=b+"px",x.height=c+"px"):(x.width=g+"px",x.height=h+"px"),m=a.offsetWidth,n=a.offsetHeight;t=b;u=c}var g,h,k,l,m,n,q,p,r,t,u,y=a.contentWindow,w=y.parent,J="_inter_"+a.id,C=w.setTimeout,R=w.setInterval,P=w.clearInterval,O=a.getAttribute("data-contents"),x=a.style,H=y.document;y.__rendered__||(y.__rendered__=!0,b?c():C(c,0))})(this,false)" style="box-sizing: border-box; -webkit-font-smoothing: antialiased; vertical-align: middle; width: 300px; height: 500px;">

Reklaam

ad*{vertical-align:middle;}body{margin:0;padding:0;}

inFIF=true;var _nhide;window._adform=[['on.setup',function(s){_nhide=_nhide||s.options.type!='floating'||!setTimeout(function(){_nhide||(frameElement.style.display='none')},50)}]];window._adform.tagFrame = window.parent;window.onerror = function (error) {new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=adxErrors&msg=" + encodeURIComponent('451075 - ' + error);window.onerror = null;return false;};Adform=window.Adform||{}; Adform.host="http://track.adform.net"; Adform.shost="http://af1.nh.ee"; Adform.scriptBase=Adform.shost+"/banners/scripts/"; Adform.cache="614"; Adform.ADFBannerData={"URL":"http://track.adform.net/adfserve/?bn=27 ... ":27687315}; if(!Adform.ADFBannerParams)Adform.ADFBannerParams=[]; Adform.ADFBannerParams.push(Adform.ADFBannerData); typeof Adform.ADFUtilInstance=="undefined"?document.write(''):new Adform.ADFBanner(); (function(d){var _w, _c=0, _r=("HTMLDocument" in window && document.write !== HTMLDocument.prototype.write);if (window.onload) {_c=1;d.close();}_w = d.write;d.write = function(a){new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=asyncwrite&msg=451075:cdw_"+_c+":"+_r;_w.call(d, a);};var c = window._adform.tagFrame[window.__renderCallback__];c && c(window.frameElement);})(document);" data-onload="(function l(a, b){function c(){b?H.open():H.open("text/html","replace");H.write(O);y.__rendered__=!0;m=a.offsetWidth;n=a.offsetHeight;r=y.document.body;r.style["float"]="left";k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;y.adjustFrame=f;w[J]&&(P(w[J]),w[J]=null);w[J]=R(f,50);C(e,3E3)}function d(){C(function(){P(w[J]);w[J]=null},5E3)}function e(){d();H.close()}function f(){var b=0,c=0;k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;g=k>q?k:q;h=l>p?l:p;for(var d=0;d=k&&c>=l?(x.width=b+"px",x.height=c+"px"):(x.width=g+"px",x.height=h+"px"),m=a.offsetWidth,n=a.offsetHeight;t=b;u=c}var g,h,k,l,m,n,q,p,r,t,u,y=a.contentWindow,w=y.parent,J="_inter_"+a.id,C=w.setTimeout,R=w.setInterval,P=w.clearInterval,O=a.getAttribute("data-contents"),x=a.style,H=y.document;y.__rendered__||(y.__rendered__=!0,b?c():C(c,0))})(this,false)" style="box-sizing: border-box; -webkit-font-smoothing: antialiased; vertical-align: middle; width: 995px; height: 300px;">

Teema number kaks on keeruline: kodakondsus. Kindlasti ei tohi enam Eestis sündida halli passiga inimesi.

Küsimus on pigem selles, kas ja kuidas vähendada olemasolevate halli passi omanike hulka.

Jah, ja see sõltub väga palju sellest, kes teeb Eestis järgmise koalitsiooni ja kui avatud ollakse selleteemaliseks aruteluks. Minu meelest tasuks pärast valimisi arutada, kas mitte käivitada selline liikumine nagu „kodakondsuse aken”. Kas need, kes on elanud Eestis 1991. aastast, ei ole kriminaalselt karistatud ja on valmis vanduma truudust Eesti riigile, ei võiks saada kodakondsust ühe aasta jooksul? Aga ise peavad kirjutama avalduse, sest kodakondsus ei ole kingitus.

Ma ei tea, kas oleme selleks valmis. Arutelu võiks aga olla. Võin öelda, et ka sotsiaaldemokraadid ei ole selles ühte meelt.

Küsimus on ka selles, kas seda saaks teha praeguse kodakondsuspoliitika raames. Kindlasti ei saa Eestis hakata midagi täiesti ümber pöörama.

Kolmas küsimus on ilmsesti kõige tähtsam. Kõigepealt eestikeelsed lasteaiad, ühtne kool. Viimane integratsiooni monitooring ütleb, et üle 75% nii eesti- kui ka venekeelseid lapsevanemaid on nõus, et lapsed käiksid ühes lasteaias. Mida me veel ootame? 110% või?

Küsimus, mis on mitme erakonna programmis ja jõuab otse siseministri lauale: kas Eesti peaks lubama topeltkodakondsust?

Kohe kangastuvad poliitikutele 80 000 Eesti inimest, kes elavad väljaspool Eesti riiki ja kellest paljud ootavad topletkodakondsuse võimalust. Mind häirib selles diskussioonis, et EL-is elavad kodanikud saaksid topeltkodakondsuse ja kolmandates riikides olevad ei saaks. Siin minu mõistus tõrgub: kui ma olen sattunud Venemaale, kas ma siis olen a priori paha?

Kodakondsus tähendab õigusi ja kohustusi, inimene võtab endale ju teise riigi kohustused ja õigused. Mind ei ole ära veendud, et topeltkodakondsus on siiski hea.

Sel aastal sai sisserändekvoot täis 2. jaanuaril. See ei ole enam jätkusuutlik?

Küsimus on ametiühingute hirmus, et tulevad võõrad inimesed ja võtavad meie töö ära.

Kui näiteks otsustada, et tõstame selle kvoodi kõrgemaks, siis ma ei tea, kus täpselt on Eesti ühiskonna valulävi. Ja kus tööandjad ja ametiühingud kokku lepivad, mis elualadel ja palgaga võiksid inimesed Eestisse tulla, et see ei kahjustaks meie oma inimesi.

Ja muidugi peab olema võimalik mingil ajal sellele piir panna.

Oleme selles ju väga konservatiivsed. Meil on sisserändega halb kogemus ja see teeb meid tundlikuks, meeldib see või mitte.

Olete silmitsi politseinike kaadripuudusega, sest paljud hakkavad pensionile minema.

See on paratamatus, et 1990-ndatel alustanud politseiametnikud saavad 50-aastaseks ja võivad minna pensionile.

Olen täiesti nõus, et sinna võib kohe panna juurde kaitseväelased, kohtunikud ja teha probleemi kohe väga laiaks ja hoomamatuks. See on üks viis lahendustest kõrvale astuda.

Aga kuskil pole näha aktiivset värbamiskampaaniat, mis valmistaks meid olukorraks ette.

Politseist lahkujatest läheb aasta jooksul pensionile vaid kolmandik inimesi. Kaks kolmandikku lähevad ära muudel põhjustel. Oluline on organisatsooni sisemine rahu, ärme laseme inimesi kergekäeliselt ära.

Teine on politseinike juurde koolitamine. Tean sisekaitseakadeemia endise rektorina väga hästi, mis takistused seal on. Suurendasime koolitustellimust 50 inimest ehk 25% aastas. Küsimus on, kust me need inimesed saame. Tartu ülikooli eesti keelt õppima minna on palju lihtsam kui sisekaitseakadeemiasse sisse saada. Teravik on selles, et need, kel juba on kutseharidus või kõrgharidus, tuleksid aastase programmiga politseinikuks ümber õppima.

Viimast toetab nüüd seesama palgatõus, mis teeb eesliinil oleva politseiniku palgaks 1400 eurot, Ida-Virumaal 1700 eurot, Tallinnas 1600 eurot.

Pluss nende inimeste tagasi kutsumine, kes on juba politseis töötanud, nagu näiteks Andres Anvelt.

Kas teda on siis juba tagasi kutsutud?

Mina arvan küll, et see võiks olla talle väärikas karjääritee.

Ja me oleme siiani rääkinud vaid politseinike arvu vähenemisest. Pigem on meil neid praegusega võrreldes veel juurde vaja.

Kui te nüüd veel politseinike arvu suurendamisest räägite, siis iga suurendamine tähendab raha. Teiseks läheb see vastuollu juba mitme valitsuse eesmärgiga vähendada ametnike arvu.

Aga meil tuleb uus valitsus! Niimoodi päris elu ka mõõta ei saa. Pärast seda, kui hakkasin operatiivinfot saama, vaatan ma asju päris teistmoodi. Kui 27. detsembri hommikul sureb tulesurma kolm inimest, teeb see mõtlikuks. Mõtleme selle peale, et Eestis on turvaline elada, ja selles kohas võiks Exceli tabeli rahulikult alumisse lauasahtlisse panna.

Kas te olete suure ja kalli piirimüüri ehitamise poolt?

Ma pole käinud veel seal all, kus kõik käivad.

Polegi veel helikopteriga lennanud?

Ma loodan, et mul jätkub tarmukust seda ka mitte teha, sest mulle ei meeldi lendavad asjad.

ad*{vertical-align:middle;}body{margin:0;padding:0;}

inFIF=true;var _nhide;window._adform=[['on.setup',function(s){_nhide=_nhide||s.options.type!='floating'||!setTimeout(function(){_nhide||(frameElement.style.display='none')},50)}]];window._adform.tagFrame = window.parent;window.onerror = function (error) {new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=adxErrors&msg=" + encodeURIComponent('435609 - ' + error);window.onerror = null;return false;};(function(d){var _w, _c=0, _r=("HTMLDocument" in window && document.write !== HTMLDocument.prototype.write);if (window.onload) {_c=1;d.close();}_w = d.write;d.write = function(a){new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=asyncwrite&msg=435609:cdw_"+_c+":"+_r;_w.call(d, a);};var c = window._adform.tagFrame[window.__renderCallback__];c && c(window.frameElement);})(document);" data-onload="(function l(a, b){function c(){b?H.open():H.open("text/html","replace");H.write(O);y.__rendered__=!0;m=a.offsetWidth;n=a.offsetHeight;r=y.document.body;r.style["float"]="left";k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;y.adjustFrame=f;w[J]&&(P(w[J]),w[J]=null);w[J]=R(f,50);C(e,3E3)}function d(){C(function(){P(w[J]);w[J]=null},5E3)}function e(){d();H.close()}function f(){var b=0,c=0;k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;g=k>q?k:q;h=l>p?l:p;for(var d=0;d=k&&c>=l?(x.width=b+"px",x.height=c+"px"):(x.width=g+"px",x.height=h+"px"),m=a.offsetWidth,n=a.offsetHeight;t=b;u=c}var g,h,k,l,m,n,q,p,r,t,u,y=a.contentWindow,w=y.parent,J="_inter_"+a.id,C=w.setTimeout,R=w.setInterval,P=w.clearInterval,O=a.getAttribute("data-contents"),x=a.style,H=y.document;y.__rendered__||(y.__rendered__=!0,b?c():C(c,0))})(this,false)" style="box-sizing: border-box; -webkit-font-smoothing: antialiased; vertical-align: middle; width: 300px; height: 600px;">

Reklaam

ad*{vertical-align:middle;}body{margin:0;padding:0;}

inFIF=true;var _nhide;window._adform=[['on.setup',function(s){_nhide=_nhide||s.options.type!='floating'||!setTimeout(function(){_nhide||(frameElement.style.display='none')},50)}]];window._adform.tagFrame = window.parent;window.onerror = function (error) {new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=adxErrors&msg=" + encodeURIComponent('451075 - ' + error);window.onerror = null;return false;};(function(d){var _w, _c=0, _r=("HTMLDocument" in window && document.write !== HTMLDocument.prototype.write);if (window.onload) {_c=1;d.close();}_w = d.write;d.write = function(a){new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=asyncwrite&msg=451075:cdw_"+_c+":"+_r;_w.call(d, a);};var c = window._adform.tagFrame[window.__renderCallback__];c && c(window.frameElement);})(document);" data-onload="(function l(a, b){function c(){b?H.open():H.open("text/html","replace");H.write(O);y.__rendered__=!0;m=a.offsetWidth;n=a.offsetHeight;r=y.document.body;r.style["float"]="left";k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;y.adjustFrame=f;w[J]&&(P(w[J]),w[J]=null);w[J]=R(f,50);C(e,3E3)}function d(){C(function(){P(w[J]);w[J]=null},5E3)}function e(){d();H.close()}function f(){var b=0,c=0;k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;g=k>q?k:q;h=l>p?l:p;for(var d=0;d=k&&c>=l?(x.width=b+"px",x.height=c+"px"):(x.width=g+"px",x.height=h+"px"),m=a.offsetWidth,n=a.offsetHeight;t=b;u=c}var g,h,k,l,m,n,q,p,r,t,u,y=a.contentWindow,w=y.parent,J="_inter_"+a.id,C=w.setTimeout,R=w.setInterval,P=w.clearInterval,O=a.getAttribute("data-contents"),x=a.style,H=y.document;y.__rendered__||(y.__rendered__=!0,b?c():C(c,0))})(this,false)" style="box-sizing: border-box; -webkit-font-smoothing: antialiased; vertical-align: middle; width: 995px; height: 400px;">

Aga ma olen vaadanud fotosid ja videoid sealt ning selge on, et me vajame sinna piiri.

Aga miks peab see piir nii kole kallis olema?

Frontex, Euroopa piirivalveagentuur, on seda hinnanud ja öelnud, et see on okei. Halb on see, et ülejala teatati mingi summa ja siis see suurenes. Luban, et sellesse summasse, mis on välja käidud – pealt kolmesaja miljoni euro – peab piir ära mahtuma. Ei tohi tulla uudist, et läheb veel kallimaks.

USA-s käib kõva arutelu suure piiritara ehitamise üle. Vastuargumendid on, et maailmas läheb tehnoloogia areng aina edasi, saab paigutada igasuguseid kaameraid, sensoreid ja muid vidinaid ning pole vaja ehitada hiiglaslikku füüsilist infrastruktuuri. Aga me ehitame sinna suure ja laia kiirtee…

Kiirteed sinna just ei tule. Kui vaadata sealseid olusid, siis neil, kes seda alguses tegid, oli vist geograafiatund vahele jäänud – et seal on Peipsi järv ja vesine ala. Jah, esialgne kalkulatsioon tehti ülepeakaela. Piirivalvurid püüdsid ehitada piiri. Nüüd jääb asi ehitusspetsialistidele.

Just räägiti uudistes, et politseil on kavas sel aastal rekordiliselt trahviraha korjata. Keda te siis trahvite?

See summa tuleb riigieelarve prognoosist. Uurisin ka, kuidas see summa kokku saadi. Sinna on sisse arvestatud see iseenda otsa komistanud seadusemuudatus, et trahviraha sõltuks sissetulekust. Selle vastuvõtmata seaduse komponendiga arvestades on tehtud prognoos. Siduda see teisaldatavate liikluskaameratega, et see aitab kohutavalt trahviraha koguda – see ei ole tõsi.

Kui trahvide sissetulekuga sidumise seadust vastu ei võeta, siis see ei täitu?

Siis see prognoos ei täitu. Aasta lõpus vaatame.

Narva kolledžit ei saa kinni panna, aga uppuja peab end ka ise päästma

Katri Raigile kui Tartu ülikooli Narva kolledži endisele direktorile teevad muret teated, et selle edasise tegevuse kohale on kerkinud rahapuuduse mustad pilved.

„Arusaadavalt mu süda valutab, sest ma olen sinna pannud 15 aastat oma elust. Eesti riik ei saa Narva kolledžit kinni panna, sest täna ei kujuta keegi Narvat ette ilma Tartu ülikooli Narva kolledžita,” ütles Raik.

Ühtlasi tuleb aru saada, et võrreldes kolledži rajamise ajaga on olukord palju muutunud, tasuline õpe on kadunud, õpilaste arv väheneb. „Nüüd tuleks peatuda ja läbi mõelda, mida me kolledžitelt üldse riigis ootame. Kuivõrd nad täidavad kõrghariduse andmise ülesannet ja kuivõrd nad täidavad regionaalset ülesannet. Seda peab Tartu ülikool otsustama ja seadma eesmärgid realistlikuks.”

„Ilmselt ei ole Narvas realistlik üheaegselt pakkuda õpetajakoolitust ja IT-d ning suures mahus ühiskonda teenida. Ma olin seal direktor ja olen ka praegu seda meelt, et regionaalsete ülesannete täitmiseks peaks kolledž saama mõistliku summa lisaraha. Aga eesmärgid peavad saama kokku lepitud. Uppuja päästmine on alati ka uppuja enda asi,” nentis Raik.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
bodom
Liige
Postitusi: 216
Liitunud: 01 Jaan, 2012 23:54
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas bodom »

Lihtasm lugeda, kui vaja, siis või eemaldada.
tsiteeri"Lühikest aega minister olnud Katri Raik möönab, et isegi tema oma erakond ei pruugi sellega nõustuda.

Valimiste-eelseteks kuudeks siseministri toolile sattunud Katri Raik sai päranduseks mitu kuuma probleemi: politseinike oodatava äravoolu ning pika vinnaga ja kalli piiriehituse. Ta ei ole alluvate jaoks lihtsast puust: nõuab politseilt värbamise kiirendamist ega luba väga kalliks läinud piirile enam juurde ühtegi senti. Kuid intervjuu Eesti Päevalehele algas hoopis integratsiooniküsimustest, mis on ootamatult valimisdebattides tõstatatud.

Eesti 200 tõstatas oma ägeda trammipeatuseplakatiga integratsiooniteema, kuigi nad said ise ka vist aru, et asi läks natuke metsa.
Kuupäeva oleks võinud ka teise valida. 7. jaanuar ehk vana kalendri järgsed jõulud polnud ka kultuuritunnetuslikult kõige õnnestunum päev.

Nad rääkisid muudkui probleemist ja probleemist. Kas see ikka on praegu nii suur probleem nagu 1990-ndate alguses?
Ma olen 20 aastat Narvas elanud ja pean seda tänagi oma elukohaks. Seal elades unustasin ma sõna probleem ja asendasin selle sõnaga väljakutse. Väljakutseid jagub selles vallas päris kindlasti.

Minu esimene mõte oli, et kui kümme aastat tagasi ütlesime, et kaks kolmandikku Eestis elavaid venelasi ei räägi eesti keelt, siis praegu ütleme: kolmest üks. Olgem ausad, see on edulugu. Tallinnas käivad minu sõprade lapsed venelastega koos trennis ja pole mingit probleemi. Sulaselge on see, et liigume heas suunas.

Mis on siis integratsiooniga veel vaja teha?
Kõigil, kes soovivad, peaks olema võimalik saada tasuta eesti keele õpet. Inimesed tahavad tegelikult õppida kõrgemal tasemel eesti keelt. B2 ja C1, et teha karjääri.

Tasuta keeleõpet saab riigi kulul eriaukudest umbes 8000 inimest aastas. Aga soovijaid oleks ühe uuringu järgi kolmeks aastaks Narva linna täis – 60 000 inimest!

Teema number kaks on keeruline: kodakondsus. Kindlasti ei tohi enam Eestis sündida halli passiga inimesi.

Küsimus on pigem selles, kas ja kuidas vähendada olemasolevate halli passi omanike hulka.

Jah, ja see sõltub väga palju sellest, kes teeb Eestis järgmise koalitsiooni ja kui avatud ollakse selleteemaliseks aruteluks. Minu meelest tasuks pärast valimisi arutada, kas mitte käivitada selline liikumine nagu „kodakondsuse aken”. Kas need, kes on elanud Eestis 1991. aastast, ei ole kriminaalselt karistatud ja on valmis vanduma truudust Eesti riigile, ei võiks saada kodakondsust ühe aasta jooksul? Aga ise peavad kirjutama avalduse, sest kodakondsus ei ole kingitus.

Ma ei tea, kas oleme selleks valmis. Arutelu võiks aga olla. Võin öelda, et ka sotsiaaldemokraadid ei ole selles ühte meelt.

Küsimus on ka selles, kas seda saaks teha praeguse kodakondsuspoliitika raames. Kindlasti ei saa Eestis hakata midagi täiesti ümber pöörama.

Kolmas küsimus on ilmsesti kõige tähtsam. Kõigepealt eestikeelsed lasteaiad, ühtne kool. Viimane integratsiooni monitooring ütleb, et üle 75% nii eesti- kui ka venekeelseid lapsevanemaid on nõus, et lapsed käiksid ühes lasteaias. Mida me veel ootame? 110% või?

Küsimus, mis on mitme erakonna programmis ja jõuab otse siseministri lauale: kas Eesti peaks lubama topeltkodakondsust?
Kohe kangastuvad poliitikutele 80 000 Eesti inimest, kes elavad väljaspool Eesti riiki ja kellest paljud ootavad topletkodakondsuse võimalust. Mind häirib selles diskussioonis, et EL-is elavad kodanikud saaksid topeltkodakondsuse ja kolmandates riikides olevad ei saaks. Siin minu mõistus tõrgub: kui ma olen sattunud Venemaale, kas ma siis olen a priori paha?

Kodakondsus tähendab õigusi ja kohustusi, inimene võtab endale ju teise riigi kohustused ja õigused. Mind ei ole ära veendud, et topeltkodakondsus on siiski hea.

Sel aastal sai sisserändekvoot täis 2. jaanuaril. See ei ole enam jätkusuutlik?
Küsimus on ametiühingute hirmus, et tulevad võõrad inimesed ja võtavad meie töö ära.

Kui näiteks otsustada, et tõstame selle kvoodi kõrgemaks, siis ma ei tea, kus täpselt on Eesti ühiskonna valulävi. Ja kus tööandjad ja ametiühingud kokku lepivad, mis elualadel ja palgaga võiksid inimesed Eestisse tulla, et see ei kahjustaks meie oma inimesi.

Ja muidugi peab olema võimalik mingil ajal sellele piir panna.

Oleme selles ju väga konservatiivsed. Meil on sisserändega halb kogemus ja see teeb meid tundlikuks, meeldib see või mitte.

Olete silmitsi politseinike kaadripuudusega, sest paljud hakkavad pensionile minema.
See on paratamatus, et 1990-ndatel alustanud politseiametnikud saavad 50-aastaseks ja võivad minna pensionile.

Olen täiesti nõus, et sinna võib kohe panna juurde kaitseväelased, kohtunikud ja teha probleemi kohe väga laiaks ja hoomamatuks. See on üks viis lahendustest kõrvale astuda.

Aga kuskil pole näha aktiivset värbamiskampaaniat, mis valmistaks meid olukorraks ette.
Politseist lahkujatest läheb aasta jooksul pensionile vaid kolmandik inimesi. Kaks kolmandikku lähevad ära muudel põhjustel. Oluline on organisatsooni sisemine rahu, ärme laseme inimesi kergekäeliselt ära.

Teine on politseinike juurde koolitamine. Tean sisekaitseakadeemia endise rektorina väga hästi, mis takistused seal on. Suurendasime koolitustellimust 50 inimest ehk 25% aastas. Küsimus on, kust me need inimesed saame. Tartu ülikooli eesti keelt õppima minna on palju lihtsam kui sisekaitseakadeemiasse sisse saada. Teravik on selles, et need, kel juba on kutseharidus või kõrgharidus, tuleksid aastase programmiga politseinikuks ümber õppima.

Viimast toetab nüüd seesama palgatõus, mis teeb eesliinil oleva politseiniku palgaks 1400 eurot, Ida-Virumaal 1700 eurot, Tallinnas 1600 eurot.

Pluss nende inimeste tagasi kutsumine, kes on juba politseis töötanud, nagu näiteks Andres Anvelt.

Kas teda on siis juba tagasi kutsutud?
Mina arvan küll, et see võiks olla talle väärikas karjääritee.

Ja me oleme siiani rääkinud vaid politseinike arvu vähenemisest. Pigem on meil neid praegusega võrreldes veel juurde vaja.

Kui te nüüd veel politseinike arvu suurendamisest räägite, siis iga suurendamine tähendab raha. Teiseks läheb see vastuollu juba mitme valitsuse eesmärgiga vähendada ametnike arvu.
Aga meil tuleb uus valitsus! Niimoodi päris elu ka mõõta ei saa. Pärast seda, kui hakkasin operatiivinfot saama, vaatan ma asju päris teistmoodi. Kui 27. detsembri hommikul sureb tulesurma kolm inimest, teeb see mõtlikuks. Mõtleme selle peale, et Eestis on turvaline elada, ja selles kohas võiks Exceli tabeli rahulikult alumisse lauasahtlisse panna.

Kas te olete suure ja kalli piirimüüri ehitamise poolt?
Ma pole käinud veel seal all, kus kõik käivad.

Polegi veel helikopteriga lennanud?
Ma loodan, et mul jätkub tarmukust seda ka mitte teha, sest mulle ei meeldi lendavad asjad.

Aga ma olen vaadanud fotosid ja videoid sealt ning selge on, et me vajame sinna piiri.

Aga miks peab see piir nii kole kallis olema?
Frontex, Euroopa piirivalveagentuur, on seda hinnanud ja öelnud, et see on okei. Halb on see, et ülejala teatati mingi summa ja siis see suurenes. Luban, et sellesse summasse, mis on välja käidud – pealt kolmesaja miljoni euro – peab piir ära mahtuma. Ei tohi tulla uudist, et läheb veel kallimaks.

USA-s käib kõva arutelu suure piiritara ehitamise üle. Vastuargumendid on, et maailmas läheb tehnoloogia areng aina edasi, saab paigutada igasuguseid kaameraid, sensoreid ja muid vidinaid ning pole vaja ehitada hiiglaslikku füüsilist infrastruktuuri. Aga me ehitame sinna suure ja laia kiirtee…
Kiirteed sinna just ei tule. Kui vaadata sealseid olusid, siis neil, kes seda alguses tegid, oli vist geograafiatund vahele jäänud – et seal on Peipsi järv ja vesine ala. Jah, esialgne kalkulatsioon tehti ülepeakaela. Piirivalvurid püüdsid ehitada piiri. Nüüd jääb asi ehitusspetsialistidele.

Just räägiti uudistes, et politseil on kavas sel aastal rekordiliselt trahviraha korjata. Keda te siis trahvite?
See summa tuleb riigieelarve prognoosist. Uurisin ka, kuidas see summa kokku saadi. Sinna on sisse arvestatud see iseenda otsa komistanud seadusemuudatus, et trahviraha sõltuks sissetulekust. Selle vastuvõtmata seaduse komponendiga arvestades on tehtud prognoos. Siduda see teisaldatavate liikluskaameratega, et see aitab kohutavalt trahviraha koguda – see ei ole tõsi.

Kui trahvide sissetulekuga sidumise seadust vastu ei võeta, siis see ei täitu?
Siis see prognoos ei täitu. Aasta lõpus vaatame.

Narva kolledžit ei saa kinni panna, aga uppuja peab end ka ise päästma

Katri Raigile kui Tartu ülikooli Narva kolledži endisele direktorile teevad muret teated, et selle edasise tegevuse kohale on kerkinud rahapuuduse mustad pilved.

„Arusaadavalt mu süda valutab, sest ma olen sinna pannud 15 aastat oma elust. Eesti riik ei saa Narva kolledžit kinni panna, sest täna ei kujuta keegi Narvat ette ilma Tartu ülikooli Narva kolledžita,” ütles Raik.

Ühtlasi tuleb aru saada, et võrreldes kolledži rajamise ajaga on olukord palju muutunud, tasuline õpe on kadunud, õpilaste arv väheneb. „Nüüd tuleks peatuda ja läbi mõelda, mida me kolledžitelt üldse riigis ootame. Kuivõrd nad täidavad kõrghariduse andmise ülesannet ja kuivõrd nad täidavad regionaalset ülesannet. Seda peab Tartu ülikool otsustama ja seadma eesmärgid realistlikuks.”

„Ilmselt ei ole Narvas realistlik üheaegselt pakkuda õpetajakoolitust ja IT-d ning suures mahus ühiskonda teenida. Ma olin seal direktor ja olen ka praegu seda meelt, et regionaalsete ülesannete täitmiseks peaks kolledž saama mõistliku summa lisaraha. Aga eesmärgid peavad saama kokku lepitud. Uppuja päästmine on alati ka uppuja enda asi,” nentis Raik."
Taaniel Tina
Liige
Postitusi: 1079
Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Taaniel Tina »

Katri Raigile kui Tartu ülikooli Narva kolledži endisele direktorile ....
Mulle teeb muret, et nii endine kui praegune Tartu Ülikooli Narva kolledzi direktor ajavad mõlemad meedias mingisugust jama ja möga.
Ma oma lolli peaga mõtlen, et antud kolledzi eesmärk peaks olema integreerida venelasi Eesti ühiskonnaga ja ja üritada neist kasvatada Eestile lojaalseid kodanikke, aga mitte vastupidi.
Olen ikka naiivne vist :?
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Taaniel Tina kirjutas:Mulle teeb muret, et nii endine kui praegune Tartu Ülikooli Narva kolledzi direktor ajavad mõlemad meedias mingisugust jama ja möga..
..sa ei ole ainus, kellele see silma on torganud...
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Puurija
Liige
Postitusi: 1695
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Puurija »

Venemaa välisminister Sergei Lavrov: „Ehkki ma pole ühtse Eesti kooli mõttest kuulnud, pean seda vastuvõetamatuks. See surub alla vene vähemuse huve ja on suunatud sellele, et inkorporeerida vägivaldselt vähemust eestikeelsesse komberuumi oma emakeeles hariduse omandamise arvel. Vene keele suhtes toimuv Eestis ja Lätis on väga tõsine asi, mis ei kaunista ei neid maid ega Euroopa Liitu ja NATOt. See (Eesti välisministri Sven Mikseri sõnul on siseminister Katri Raigi algatus anda lihtsustatud korras kodakondsus kõigile alates 1991. aastast Eestis elavatele inimestele vaid Raigi isiklik arvamus, mitte sotsiaaldemokraatide ametlik seisukoht) pole tõsi, see ei ole isiklik arvamus, vaid üks Euroopa Nõukogu, OSCE soovitustest, mis on ammu Eesti võimude aadressil esitatud. Ma loodan väga, et olgu ühel või teisel kujul, aga mittekodanike probleemi lahendus leitakse. Ja siin peaksid loomulikult rahvusvahelised struktuurid, eelkõige Euroopa Liit, aga ka NATO koos OSCE ja Euroopa Nõukoguga, mängima palju aktiivsemat rolli.“
Venemaa välisministeerium: „Rahvusvahelised organisatsioonid on mures Eesti humanitaarolukorra pärast.“
https://www.postimees.ee/6501318/lavrov ... uvoetamatu

26-aastase näitleja Anita Smirnova on sündinud ja kasvanud Eestis ning tema ema on korealanna ning isa venelane.
Anita: „Hiina meediale antud intervjuudes mainin alati oma Eesti päritolu. Seepeale ikka uuritakse, kus Eesti asub ja pakun lahkelt seletusi. Hiinasse sattusin 19-aastaselt, kui suundusin Shanghaisse õppima mandariini keelt ja turundust. Elasin koos moedisainerist Läti sõbraga, tänu kellele sattusin reklaamidesse. Sealt kutsuti mind seriaali rolliproovi ja nii sai kogu lugu alguse. Näitlejannana olend viimaste aastatega osalenud 15 projektis ja sinna hulka ei kuulu reklaamklipid. Minu esimene suurem roll oli sarjas “True Color of Beauty” (2016). Oma läbimurdeks pean seriaali “Madhouse”, mida vaatas 300 miljonit inimest. Lisaks olen mänginud kolmes filmis, millest viimane oli märulipõnevik “Ganran”. Olen soovinud filminäitlejaks saamisest väiksest saati, ent ma ei julgenud nii suurelt unistada. Aga see on ka õnne küsimus. Kuigi olen Hiinas tuntud näitlejanna, siis superstaar ma veel pole ja turvamehed mind ei ümbritse. Miljonär ma pole, kuid mul on kõik vajalik olemas. Ma ei pea oluliseks osta uhket korterit, sest kuigi baseerun Pekingis, siis päriselt veedan seal aastas kokku umbes kolm-neli kuud. Järgmise töö osas ei oska ma midagi öelda. Kõne võib tulla iga hetk, sest nii on Hiinas kombes. Öeldakse, et ole homme kohal. Seetõttu peab telefon olema alati olemas. Olen jälginud ka Eesti filme. Siin tehakse rohkem kunsti. Mulle meeldiks ühel päeval samuti midagi kunstilisemat teha.“
https://kultuur.err.ee/904296/hiina-fil ... i-paritolu
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Värske statistika NARVA elanikkonna raffusest ja kodakondsusest:

http://www.stena.ee/blog/naselenie-narv ... -2019-goda
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Puurija
Liige
Postitusi: 1695
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Puurija »

36-aastane laulja Uku Suviste: „Viimased pool aastat olen pidanud väga palju väljas sööma, sest Venemaal hotellis elades polnud võimalust kokata. Kõik oli ikka korralikult rammus! Kuid nautisin seda eksootikat, mida Venemaa pakkus, sõin iga päev erinevaid pliine ja sõrnikuid, pelmeene ja vareenikuid – neid sai päris palju proovitud ja isu täis söödud! Ega sealne elu väga hästi mõjunud, sest olin seal ühe eesmärgi nimel. Liikusin ja tegin trenni väga vähe, samal ajal sõin palju maitsvat rammusat toitu.“
http://epl.delfi.ee/news/lp/uku-suviste ... d=85302265
Kasutaja avatar
Vilks
Liige
Postitusi: 432
Liitunud: 23 Okt, 2013 18:34
Asukoht: Ida-Virumaa
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Vilks »

Integratsioon Narva moodi.
Narvas pole 19 aasta jooksul suudetud ümber nimetada punamõrtsukate nimelisi tänavaid.
Viimane linnavalitsuse põhjendus oli, et nad olevat saanud 3 anonüümset E-kirja milles ollakse tänavanimede muutmisele vastu.
https://pohjarannik.postimees.ee/652629 ... i-nimetata

Reps püüab viimse võimaluseni Kohtla-Järve vene valijate hääli.
Kohtla-Järve uus riigigümnaasium tahetakse vägisi teha kakskeelseks, st. venekeelseks.
https://pohjarannik.postimees.ee/652641 ... mnaasiumis
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?
Puurija
Liige
Postitusi: 1695
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Puurija »

Vilks kirjutas:Reps püüab viimse võimaluseni Kohtla-Järve vene valijate hääli.
Kohtla-Järve uus riigigümnaasium tahetakse vägisi teha kakskeelseks, st. venekeelseks.
https://pohjarannik.postimees.ee/652641 ... mnaasiumis
Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva-Skuratovski: „Mõned poliitikud on tükk aega ringi käinud ja tagunud trummi: „Eestis peab olema üks koolisüsteem, ühtne koolisüsteem!" Aga kui venelased eestlastega sama katuse alla pannakse, on see nende jaoks nagu katkuhaige lähedal viibimine. See ongi ühtne koolisüsteem, kui sõltumata rahvusest ollakse samas koolis. Otsustage siis ära, kas te seda tahate või mitte. Praegune lahendus on tegelikult parim kompromiss seisus, kus demograafia Kohtla-Järvel on selline nagu ta on. Eestikeelsetelt noortelt pole keegi midagi ära võtnud. Kõrvuti hakkavad eksisteerima täiesti eestikeelne ja 60 protsendi ulatuses eestikeelne õpe. Mõnesid häirib see, et vahetunnis ja mujal hakkab domineerima vene keel. Muide, see ongi Kohtla-Järve, kus ligikaudu 85 protsenti elanikest on venekeelsed. Mis te siis tahate, et vene noored omavahel oma emakeeles ei suhtleks? Muide, neile on oma emakeel sama armas kui eestlastele. Viimati lõpetas eestikeelse kooli ainult 16 noort, nendestki mitmed olid vene nimedega. See on fakt, millega tuleb arvestada.“
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/jufere ... d=85367387
Kasutaja avatar
Vilks
Liige
Postitusi: 432
Liitunud: 23 Okt, 2013 18:34
Asukoht: Ida-Virumaa
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Vilks »

Järve gümnaasiumi pere ei kuulnud minister Repsilt soovitud vastuseid

https://pohjarannik.postimees.ee/652641 ... -vastuseid
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?
Kasutaja avatar
Vilks
Liige
Postitusi: 432
Liitunud: 23 Okt, 2013 18:34
Asukoht: Ida-Virumaa
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Vilks »

Meie kodutšuktsi, Mihail Kõlvart, on praegu PBK 1 kanalis eetris (19.02.2019 23:55) ja ajab sihukest ibu suust välja, et ma ei tea mis integreerumisest veel rääkida saab. Toida venelast palju tahad, ulub ikka kremli poole.
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Mida suurema skandaali praegu too repslaste kavatsus ainus eesti gümnaasium KohtlaJärvel likvideerida ülesse kerib, seda parem.....
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist