Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Kriku]

Vihjeks: suurepärase EU regulatsiooni tõttu pole suur osa maailma indeksfondidest/väärtpaberitest EU eraisikutele enam kättesaadavad.

Mis väärtpaberitest jutt on?

[2korda2]

Juba aasta vana lugu. Näiteks siin on konkreetselt meie koduturule suunatud teenus pihta saanud.
Ehk siis - EU nõuab täiendavate aruannete avaldamist ja kui EU-väline väärtpaberi väljastaja seda ei viitsi koostada, siis EU-s seda "tavakodanikule" pakkuda ei tohi. Kõik ikka tavalise inimese kaitse nimel.

[Kriku]

Jutt siis on ikkagi indeksfondidest, mitte väärtpaberitest üldiselt?

[Martin Peeter]

1. Pole mingit vahet, millised need kuupäevad on. "Jehhat tõmbab" keskmine taksojuht kõige halvemal ajal. Etteteatamist on aga vaja likviidsuse jaoks, parool: T+2(3).
2. Aga sa proovi otse BR-i investeerida. Räägid siis teistele ka, millise aja ja raha kuluga (broker-i ja tehingutasud), sisse saad. Vihjeks: suurepärase EU regulatsiooni tõttu pole suur osa maailma indeksfondidest/väärtpaberitest EU eraisikutele enam kättesaadavad.
Mis puudutab "mõttetu Tuleva" halduskulusid - no võta prospekt lahti ja leiad kiirelt millist megapappi indeksfondi haldustasudest kokku aetakse. Pseudoprobleem.

Veel üks ülevaatlik postitus hetkeseisust.

Aga see ju ongi korrumpeerunud sotsialismuse nägu: "meie teame paremini, mida sina tegema või kuidas sina elama pead". Ma arvan, et me ei ole kumbki taksojuhid, ehkki isegi mitmed LHV foorumil trollivad tegelased meid selleks peavad. Kui see mure taksojuhtide ja tädimaalide pärast on siiras, siis küsigem, kas meie taksojuhid või tädimaalid juba ei ole selle 2. sambaga petta saanud, mille eest nad meepurgi või villase teki said? Kõige sitem fondihaldur SEB oli nende jagamisel väga osav. Su enese toodud valemist - T+2(3) - ei oska mina küll kolme kuupäeva aastas ja ühte kuud välja lugeda - arvuta, kuidas tahad.

Samaliiki korrumpeerunud sotsialistlik nähtus on ka see EL direktiiv, mis Euroopa fondijuhte nälga ei jäta.

Aga USA väärtpaberiturule ise minekuks kordan üle selle variandi:

Link: https://www.interactivebrokers.com/en/home.php

Kuutasu arvestamise loogika: https://www.interactivebrokers.com/en/index.php?f=4969

Hinnakiri: https://www.interactivebrokers.com/en/index.php?f=1590

See registreerimisprotsess on üpris valulik, läheb päris mitu tundi koos erinevate dokumentide hankimisega, kuid pole üle mõistuse ning edasi läheb asi juba ludinal. Võid valida üle 200 fondi sh igatsorti BlackRocke, ehkki mõtlev inimene teeb pigem oma portfelli ise ja ei pane oma raha indeksifondi.

https://www.interactivebrokers.com/en/index.php?f=13654

Kui tahad mingite tuletisinstrumentidega kaubelda või lühikeseks müüa, on soovitav valida kohe margin-tüüpi kasutaja.

Reaalajas hindasid saab lisatasu eest, kui midagi kaupled, saad n: https://finance.yahoo.com/ päris-hindu vaadata.

Ja ära parem seda LHV-d nuuma!

[Kriku]

Aga see ju ongi korrumpeerunud sotsialismuse nägu: "meie teame paremini, mida sina tegema või kuidas sina elama pead".

Ma ütleks, et Nanny State.

Aga USA väärtpaberiturule ise minekuks kordan üle selle variandi:

Link: https://www.interactivebrokers.com/en/home.php

Kuutasu arvestamise loogika: https://www.interactivebrokers.com/en/index.php?f=4969

Hinnakiri: https://www.interactivebrokers.com/en/index.php?f=1590

See registreerimisprotsess on üpris valulik, läheb päris mitu tundi koos erinevate dokumentide hankimisega, kuid pole üle mõistuse ning edasi läheb asi juba ludinal. Võid valida üle 200 fondi sh igatsorti BlackRocke.

Kusjuures IB ise on ju üleüldse UK firma. Mistõttu ma ei saa väga aru sellest väärtpaberite EU-s keelamise jutust...

LISATUD: Vabandust, USA firma on ikkagi: https://en.wikipedia.org/wiki/Interactive_Brokers

[Vastaja]

Mingi kümmekond aastat tagasi pakuti Tarkinvestori portaali juures ametlikku teenust , mis seisnes 3000 krooni eest soovijaile konto avamiseks välismaise maakleri juures vajalike juriidiliste formaalsuste sooritamist.

[chac]

...
Kui võtta eesmärgiks vara väärtuse säilitamine, siis peaks tootlus inflatsiooni ületama. On säilinud küll, aga hädiselt, lisa pole teeninud. 1. sammas. Põhimõtteliselt võib tootlust võrrelda millega iganes. Aga 1. sammas on kogumispension selles mõttes, et maksudega võtmane raha ja jagame laiali. See on eelkõige demograafia ja tööhõive küsimus. Välispankadel on siin fonde, mis teevad 6-7% tootlust keskmiselt, pensionikeskusest saab vaadata. Miks kügeleda poole väiksema peal? Lükkame fondid kokku, võtame välispankadelt käest, anname riigile ja vähendame haldustasu? Nii võib teha, aga see ei garanteeri ikkagi paremat tulu. Sellega garanteerime väiksemad kulud ja valiku lõpu.

....
Riigi pank, riigi fond hiilivad tagasi. Miks siis Tallinna linnale kuuluv pank paha on? Muidugi tore, et riigi vastu on usaldus suur, teiselt on see ka maailmavaate küsimus, las erainitsiatiiv toimetab seal, kus on võimalik tugev konkurentsikeskkond luua. Millised on õiglased mängureeglid - see on peamine küsimus.
...

Riigi hallatavad pensionifondid?
Nunuh. Usaldaks keegi siinseist oma raha järgnevaks 30-50 aastaks, reiljanite, kadrisimsonite, urvepalode, svensesterite, arvosarapuude, ragnarvassiljevite, ossinovskite, repinskite jne kätte, kes pealegi vahetuvad iga paari aasta takka, kellest igaühel palav soov mõni "üldkasulik asi" oma partei & valijate kasuks teha... a la kas siis pensionärid ei väärigi 100€ pensionilisa?

nõus et pankurite täna pakutavad tootlused on madalad, aga no riigi kätte (loe: parasjagu valitsevate parteilaste kätte) anda hallata see asi...

[Martin Peeter]

nõus et pankurite täna pakutavad tootlused on madalad, aga no riigi kätte (loe: parasjagu valitsevate parteilaste kätte) anda hallata see asi...

Kui me mõtleme, et Rootsi vastav fond on performinud üsna hästi, siis pigem pole erilist vahet, vaid lisanduks mingigi reaalne konkurents. Praegu on sisuliselt ainult 5 pakkujat, kes oma erinevaid tooteid pakuvad. Kui poliitikutel vaja, siis võivad nad need praegugi riigistada, nagu juhtus Argentiinas ja Ungaris või kirjutada sisse mingi vastiku ohjeldava klausli a la "kõik või mingi osa rahast tuleb investeerida Eestisse". Ka praegu on ju portfelli kohta sisse kirjutatud regulatsioone, millised nad olla tohivad. Tegelikult on maailmas väga palju igasuguseid fonde, mis on palju paremad, kui need meie pankurite omad, ning pole mingit erilist põhjust viimaseid pidada. Õigem alternatiiv oleks kahtlemata, et hoopis lubada oma pensioniraha investeerida ise ja laiemalt või hoopis muutma tõesti see 2. sammas vabatahtlikuks, sest riik ei suuda maandada sellega seotud riske. Kogu rahva devalveerimine taksojuhtideks ja tädimaalideks on sotsialism.

[Kriku]

Jutt küll Soomest, aga kodanikupalga nõudjad astuvad vahel ka Eestis üles.

Kodanikupalga eksperimendi esialgsed tulemused näitavad, et esimese aasta järel ei andnud toetus mingit tulemust töötuse vähendamise osas, kuid kodanikupalga saajate heaolu kasvas võrreldes kontrollgrupis osalejatega. Eksperimendi lõplik raport valmib järgmise aasta alguses.

https://majandus24.postimees.ee/6518632 ... 1530278500

Kui kellelegi niisama raha anda, siis ta hakkab küll paremini elama, aga mitte rohkem töötama. Kes küll seda oleks võinud arvata...? Lausa imelugu

[toomas tyrk]

Vahelduseks midagi ka päris majandusest
https://www.err.ee/908917/eesti-tehnolo ... urot-laenu

Euroopa Investeerimispank (EIB) allkirjastas täna Tallinnas Ülemiste City ärilinnakus Eesti ettevõttega Elcogen 12 miljoni eurose kvaasikapitalilaenu lepingu.
Elcogen on esimene Baltimaade ettevõte, kes saab laenu novaatoritele mõeldud EL-i rahastamisalgatusest InnovFin.

/snip-snip/
Elcogen on 2001. aastal asutatud Eesti ettevõte, mis toodab maailma kõige tõhusamaid kütuseelemente. Ettevõte on välja töötanud uue põlvkonna kütuseelemendid, milles kasutatav tahkeoksiidsete kütuseelementide tehnoloogia on täna saadaolevatest kõige sobivam elektrolüüsiks.

[Fucs]

KUKU-s oli täna Nädala tegija saate külaliseks Indrek Neivelt
http://podcast.kuku.postimees.ee/podcas ... 019-02-08/

[Martin Peeter]

KUKU-s oli täna Nädala tegija saate külaliseks Indrek Neivelt
http://podcast.kuku.postimees.ee/podcas ... 019-02-08/

Neivelt II samba kohta - "Kaua me sellist jama laseme olla - siin peab midagi tegema!"

Pakub välja: kas vabatahtlikuks või ühistu ja riigi segaomand. Ja riik võib ka mingeid riske võtta.

[2korda2]

Ma tuletan uuesti meelde - Rootsi pensionifondide tootlikkust mõõdetakse SEK-s. Mida on teinud SEK kurss sel imeliselt edukal perioodil? Vat nii lollitataksegi keskmist eestlast.
Mis puudutab IB-d: MP - tee see registreerimine palun läbi. Seejärel tee aasta otsa investeeringuid nii, et tulemus oleks üle Eestis pakutavate indeksfondide. Seejärel mõtle natuke - kui paljudele see jõukohane on?
Mina sain avalikul turul esimesed triibulised juba 97 Vene kriisiga. Mina saan sellega hakkama (seejuures tulemuslikkus igal aastal ei pruugi indeksfondi ületada).
Jumala eest - mulle meeldiks kõige enam, kui riik kaotaks üldse kõik sambad ära (esimese kah!). Ma ei usu aga, et me oleksime ühiskonnana valmis auku ajama suurt osa pensioniealiseks jõudnud rahvast, kes pole suutnud oma elu jooksul endale vanaduspõlve kindlustada (kas läbi vara kogumise või heades suhetes ja väärtusliku järelkasvu näol).

[Runkel]

Ma pakun õudusunenäo järgmisteks parlamendivalimisteks välja, kui rahvasaadikud hakkavad jälle fondide tootlikust hindama: pensionisüsteem reformitakse, kuid rumala juhuse tõttu jäetakse tulevastele pensionäridele valik. Valik kahe fondi vahel - üks on ühistuline fond ja teine on riiklik fond. Teledebattide eel on mõlema fondi tootlus järgmine:
Ühistufond Mineva 5% aastas;
Riiklik fond "Kuldne Koidik" 3% aastas.
Ma ütleks Kuldse Koidiku pead hakkavad veerema, sest rahvast on petetud, ilmselt on ka riigi raha tuuri pandud, sest kuidas seletada fakti, et mingid ühistulised pööritavad raha paremini. Riiklik fond sai ju parimad fondihaldurid, mis valiti välja riigihankega, mille tingimuste koostamisel osales kogu ühiskond.
Plära lõpp.

Aga ikka ja jälle imestan, tolles Kuku saates väitis majanduselu ja poliitikaga hästi kursis olev saatejuht, kritiseerides fondide kehva seisu, et fondid võiks kasvõi 5%-gi toota. Võtan uuesti Pensionikeskuse lehe lahti ja näen selliseid ja rohkema tootlusega fonde. Milles on konks? Kas õigustatakse oma kehva valikut süsteemi vildakusega?

Ühes olen meestega nõus, süsteem vajab järjepidevat monitooringut ja väljamaksete osa vajaks hoopis tõsisemat tähelepanu.
Õnnetu valimisteema ja kahju, et Isamaa on selle teema reformaatorite poolel. Peenhäälestaja pani televäitluse kinni. Aga pole hullu, hiljemalt kaitseteemalisel teledebatil olen ma jälle kaitsekulude tõstjate poolel tagasi.

[Martin Peeter]

Ma tuletan uuesti meelde - Rootsi pensionifondide tootlikkust mõõdetakse SEK-s. Mida on teinud SEK kurss sel imeliselt edukal perioodil? Vat nii lollitataksegi keskmist eestlast.
Mis puudutab IB-d: MP - tee see registreerimine palun läbi. Seejärel tee aasta otsa investeeringuid nii, et tulemus oleks üle Eestis pakutavate indeksfondide. Seejärel mõtle natuke - kui paljudele see jõukohane on?
Mina sain avalikul turul esimesed triibulised juba 97 Vene kriisiga. Mina saan sellega hakkama (seejuures tulemuslikkus igal aastal ei pruugi indeksfondi ületada).
Jumala eest - mulle meeldiks kõige enam, kui riik kaotaks üldse kõik sambad ära (esimese kah!). Ma ei usu aga, et me oleksime ühiskonnana valmis auku ajama suurt osa pensioniealiseks jõudnud rahvast, kes pole suutnud oma elu jooksul endale vanaduspõlve kindlustada (kas läbi vara kogumise või heades suhetes ja väärtusliku järelkasvu näol).

See on järjekordne meie fondijuhtide vabandus. Aga mis valuutas siis veel? Ma võin ühe vihje anda - ka pensione makstakse SEKides. Loomulikult SEKi kurss muutub, aga ta on liikunud neil aastatel mõlemas suunas, mitte ainult alla, nagu ta suurelt tegi 2014. Ning mis keelab meie fondidel valuutakursside muutuse pealt teenida? Osta näiteks mõne sellele spetsialiseerunud hangeldajafondi osakuid? Samas inflatsioon on neil üsna mõõdukas - 2% kandis, mis on väiksem kui meil.

https://www.xe.com/currencycharts/?from ... EK&view=5Y

Ei soovitaks IB-d, kui poleks ise asju ajanud ja indeksist (NASDAQ Comp)paremini. Mingi suur tegija ma ei ole, aga selles ei ole midagi üleloomulikku. Praegu läheb raha vaja mujal ja minu hinnangul on praegu riskantne aktsiaturul üldse olla. Kuid aasta lõpus-uue alguses, kui aktsiad äkki vahepeal odavnevad, USA valimised hakkavad lähenema, saab selgemaks see Brexiti mõju ja suhted Hiinaga, siis kaalun. Aga, kui ise ei tihka otse aktsiaid osta (tõesti mõistlik - kui ei viitsi jälgida või pole mingit väga selget kõhutunnet või sektori tajumist), siis osta fonde! Kaalun seda isegi.
Kiire guugeldamine näitab, et see USAA Nasdaq-100 Index isegi on päris kõva fondide seas. Aga noh - vaatame ikka paremate tootlusi! Ja need on aktsiafondid, mis mingite suure võimendusega tuletiste, optsioonide jm riskantsemaga ei kauple.

https://www.kiplinger.com/tool/investin ... /index.php

Sihuke, passiivne investor IB-s olla ja oma positsiooni lihtsalt hoida, maksab vaid 10 taala kuus. 2. samba fond võtab vähemalt minult rohkem ( ma ei ole indeksis - ei ole minu meelest praegu hea plaan, liiga kaua on läinud indeksitel liiga hästi. Mulle meeldib vähemalt, kui keegi teine ajusid kasutab, ehkki minul enesel riik ei luba).

EDIT: Ahjaa - üks põhjustest, miks aktsiaturgudel vihma võib tulla, on rahatrüki lõpu mõju. Vahepeal oli tunne, et see inflatsiooni ei suutnud põhjustada, sest väärtpaberiturg korjas rohkem raha ära, kui keskpangad juurde suutsid trükkida.
Teine asi - pole mõtet rääkida siin SEK-i kursist ja võrrelda Rootsi fonde LHV mõne helgema tootega. Kui ikka mure taksojuhtide ja tädimaalide pärast on siiras, siis see, et Eesti pensionifondid on OECD mudaliigas, on probleem küll.

https://www.finantsuudised.ee/uudised/2 ... a-halvimad

Isegi Lauri Leppik, kes kogu selle süsteemi üks isasid, oli sunnitud seda tunnistama.

Aga jah - nagu akf Kriku ütleb - ärme anna rohkem finantsnõu! Eriti ei tohi seda tasuta anda! Sambakummardajatel peab jääma nende usk ja vabadus Eesti pensionifondidesse raha matta. Isegi Isamaa ettepanek jätab oma realiseerumisel neile selle vabaduse. Aga vabadust võiks tõesti rohkem olla. Vabadus ei ole ainult feminism, homoõigused ja abiellumisest loobumine, vaid ka otsustused pensionikogumisel.