Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Troll]

Kas Postimehe parempöörde üheks tunnuseks on, et naistel pole enam nime vaja? Piisab ainult omaniku nimest. Pildil allkiri: Mihkel Kunnus, Jordan Peterson ja Kunnuse naine.

Arvestades, et Postimehe suurim panus artikli avaldamise ja toimetamise suhtes paistab olevat selle tasuliseks tegemine, siis ilmselt pädevama pildiallkirja jaoks enam mahti ei jätkunud.

Nüüd on igal juhul pildi allkirjaks: "Mihkel Kunnus, Jordan Peterson ja Mihkel Kunnuse elukaaslane Kärt Rebane."

[PaganHorde]

See naiseteema oli jah hea nali.

Ei arva endiselt et see kõrvaline probleem on, loodan et ajakirjanik teeb ka loo sellest kuidas parteid reageerinud on, ehk käib uuesti nimekirjad üle mingi hetk enne valimisi. Samasse kategooriasse käib ka Ratase tuututamine et tema mitte midagi ei tea mis enne juhtunud on keskerakonnas. Justnagu oleks kesikute koristajaga tegemist mitte juhtfiguuridega.

[Martin Peeter]

https://arvamus.postimees.ee/6520650/ig ... i-kaekirja

Hea lugu, keegi võiks panna täismahu ja siis võiks arutada!

[Martin Peeter]

Samas on ka järjekordne "rassistlik vihakuritegu" osutunud lihtsalt liberaalseks blufiks. Hea näide, kuidas "õige" ilmavaate levitamisel ei ole vaja mingeid vahendeid valida.

https://ekspress.delfi.ee/teateid_elust ... d=85298553

Samas on nett täis igasugu "kõvasid mehi" küll. Räuskajaid jagub, aga tegusid õnneks veel ei ole. Üldiselt on tegemist jobudega.


https://tehnika.postimees.ee/6521144/ka ... 1516953691

[Viiskümmend]

Milleks on üldse vaja seda netisõnnikut võimendada?

… ja kuidas sellel Kanuti gängil läheb, pole mitu kuud midagi kuulda olnud?

Ma saan aru, et internet on põhjatu varalaegas, samas Vahur Koorits just kurtis, et Postimehel olla nüüd mingid vanamoodsad filtrid peal, nagu näha ei ole seal midagi, otsetoru...

[Peter[L+]]

Igor Kopõtin kaitsepoliitikast valimisprogrammides: aimata on Taavi Rõivase kui ka Yana Toomi käekirja

Erakondade kaitseteemaliste lubadustes on tunda nii Yana Toomi kui ka Taavi Rõivase mõju, ent üldjoontes valitseb poliitikute hulgas konsensus, nendib sõjaajaloolane ja reservohvitser Igor Kopõtin.

Avalik diskussioon Eesti tuleviku üle riigikogu valimiste eel on olnud ühiskonnas märkimisväärne. Kui mitmed teemad, nagu näiteks integratsioon, on esile kutsunud ühiskonna erilise ärrituse, siis riigikaitse küsimuses valitseb rahu ja vaikus. Küll on olnud viimasel ajal ajakirjanduses teemaks sellised riigikaitse aspektid, nagu liitlaste sõjaline abi, uue relvastuse hankimine ning reservarmee suurus.

Analüüsides erakondade valimisprogramme, võib tõdeda, et poliitilisel maastikul on saavutatud konsensus kõige tähtsamates riigikaitse küsimustes. Mitte keegi poliitilistest erakondadest, kelle toetus ületab valimiskünnise või on sellele üsna lähedal, ei eita vajadust kuuluda NATO liikmeks ega soovi kaotada ajateenistust. Peamised riigikaitse aspektid, mida käsitlevad erakondade valimisprogrammid, puudutavad koostööd liitlastega, eelarvet, laiapinnalist riigikaitset ja ajateenistust. Lisaks võib esile tuua märkimisväärse tähelepanu Kaitseliidule, tsiviilkaitsele ja veteranipoliitikale. Kui välja arvata marginaalse toetusega Eestimaa Rohelised, siis ei taotle ükski erakond revolutsioonilisi muudatusi Eesti riigikaitses.

Isamaa seostab valimisprogrammi riigikaitse osa Venemaa agressiivsusega, mis on selle erakonna ajend suurendada riigikaitsekulutusi 2,5 protsendini SKTst. Lisaks NATO kollektiivkaitse põhimõtetele peab Isamaa äärmiselt tähtsaks sõjalist koostööd Ameerika Ühendriikidega, kelles nähakse Eesti peamist partnerit riigikaitses. See on pragmaatiline ja õigustatud.

amas, miks ei pea Isamaa sama tähtsaks Balti riikide omavahelist koostööd? Igale strateegiliselt mõtlevale poliitikule peaks olema selge, et Eestit kaitsta on võimalik vaid Baltikumi kaitsmise kontekstis. Ajaloost on teada, kui saatuslikuks on osutanud Balti riikide puudulik sõjalis-poliitiline koostöö enne Teist maailmasõda.

Isamaa valimisprogrammis on läbiv rahvusriiklik retoorika. Ka seetõttu leiab riigikaitsepunktide seast lubaduse toetada sihtasutust Eesti Mäluinstituut, mis peaks ilmselt kujundama kaitsetahtele orienteeritud Eesti rahva ajaloolist mälu. Ühtlasi pööratakse Isamaa programmis tähelepanu detailidele, nagu näiteks keskmaa-õhutõrje ja rannakaitsevõimekuse tugevdamine.

Eraldi teemana käsitleb riigikaitset EKRE, milles tuuakse muu hulgas esile, lisaks koostööle liitlastega, vajadust arendada Eesti esmast iseseisvat kaitsevõimet. Nii nagu kõik teised suuremad Eesti erakonnad, põhineb EKRE riigikaitseprogramm peale mainitu esmasel kaitsevõimel, kohustuslikul ajateenistusel, totaalkaitsel, rahvusvahelisel koostööl ja NATO liikmesusel.

Hämmastaval kombel lubab EKRE teenida Eesti kaitsejõududes vaid patriootlikult meelestatud inimestel, mis on selgelt vastuolus üldise sõjaväeteenistuse kohustusega, millele EKRE oma programmis justkui tugineb. Kas EKRE kavatseb selekteerida kutsealused rahvusliku ideoloogia või rahvusliku kuuluvuse järgi? Igal juhul ei saa eeldada, et liberaalses ühiskonnas kõik kutsealused kodanikud enne ajateenistuse läbimist oleksid üksmeelselt Eesti patrioodid.

Veel üks punkt EKRE programmist tekitab küsimusi. Nii lubatakse pidada Vene jõustruktuuridega koostööd tegevaid kodakondsuseta Eesti elanikke, Eestis elavaid Vene kodanikke ja mitte-eestlastest Eesti kodanikke ebalojaalseks. See tundub loomulik, kuid miks on see punkt valimisprogrammis?

Võib arvata, et EKRE poliitikud panid selle programmi Deniss Metsavase juhtumi mõjul, unustades, kui palju on olnud rahvuselt eestlasi, kes on reetnud oma kodumaa. Üldkokkuvõttes, selline Eesti elanike jagamine eestlasteks ja mitte-eestlasteks ei soodusta totaalkaitset ega laiapinnalist riigikaitset, sest see lõhestab juba eos Eesti ühiskonda ning tekitab pingeid Eesti elanike vahel rahvuse pinnal.

Üllatavalt põhjalikult käsitleb oma valimisprogrammis riigikaitse ja julgeoleku küsimusi poliitiliselt pankrotistunud Vabaerakond. Lisaks punktidele, mille võib leida pea kõigi erakondade programmides, toob Vabaerakond sisse kaks huvitavat aspekti. Üks nendest on lubadus vähendada kaitseväe bürokraatiat, et tõhustada süsteemi toimimist. Teine aspekt puudutab ajateenistust, mille populaarsust lubavad vabaerakondlased suurendada, kasutades selleks sotsiaal-majanduslikke ja distsiplinaarseid soodustusi.
Huvitav, et erinevalt EKREst, kes hea meelega ilmselt ei võtaks «mitte-eestlasi» üldse sõjaväeteenistusse, lubab Vabaerakond pöörata tähelepanu riigikeele õpetamisele just «muukeelsetele» sõduritele. Üldiselt paistab, et Metsavase juhtum mõjutas ka Vabaerakonna programmilisi seisukohti, sest nemadki lubavad tõhustada kaitsejõudude sisemist julgeoleku kontrolli, kuid seda mitte ainult «mitte-eestlastele», vaid kõigile, rahvusest sõltumata.

Väärib mainimist Vabaerakonna lubadus tõhustada Eesti kaitsejõudusid asümmeetrilise konfliktiga toimetulekuks. Selle täitmiseks kavatsevad vabaerakondlased toetada Kaitseliidu ja erioperatsioonide keskust. Lisaks mainitakse veteranipoliitikat, kaitsetööstuse arengut, kaitseväelaste palgatõusu ning tsiviilkaitse arendamist.

Eesti 200 toetab samuti laiapinnalist riigikaitset, koostööd liitlastega ja reservarmee põhimõtet. Sellele lisandub detailina küberjulgeoleku võime tugevdamine. Huvitavaks võib selle programmi juures pidada lubadust kaotada vastasseis ministeeriumite vahel ning lühendada juhtimisahelat strateegiliste otsuste vastuvõtmisel. See on igati väärtuslik mõte, sest oletatava sõjalise vastase – Venemaa puhul võib märkida võimet võtta võrdlemisi kiiresti vastu otsuseid sõjanduse igal tasandil.

Üsna põhjalikult käsitleb riigikaitset oma valimisprogrammis Reformierakond. Nii kirjutavad reformierakondlased kohati üpris detailselt lahti liitlastega koostöö tõhustamise, tsiviilkaitse ja reservarmee toimimise parendamise võimalused. Sarnaselt Isamaa programmiga lubatakse arendada välja keskmaa-õhukaitse- ja rannakaitsevõimet. Muu hulgas lubab Reformierakond parandada ühiskonna võimet vastu seista hübriidsõja väljakutsetele mõjutustegevuse valdkonnas.

Eraldi väärib mainimist Reformierakonna soov tugevdada Eesti ühiskonna kaitsetahet, mida õigustatult peetakse laiapinnalise riigikaitse nurgakiviks. Siinkohal pühendatakse märkimisväärselt palju tähelepanu võimalustele, kuidas riigikaitse eesmärkide saavutamiseks paremini ära kasutada reservväelaste potentsiaali. Lisaks tuuakse esile tsiviilspetsialistide kaasamine reservohvitseride koolitamise süsteemi kaudu. Spekulatiivselt võib selles ära tunda Taavi Rõivase hiljutise kogemuse reservohvitseri kursuse läbimisel.

Huvitav, et sotside kirjutatud valimisprogrammi riigikaitse osa peaaegu ei erine liberaalsetest ja mõõdukalt konservatiivsetest erakondadest. Nii lubavad sotsid riigikaitses täpselt samu asju nagu teised erakonnad, olgu siin mainitud laiapinnaline riigikaitse, koostöö liitlastega, rahastus kaks protsenti SKTst, Kaitseliidu tugevdamine, veteranipoliitika elluviimine või kaitsetööstuse arendamine. Arvesse võttes, et Eesti ajaloos esindasid sotsialistlikud erakonnad alati teistsugust suhtumist Eesti riigikaitsesse kui parempoolsed erakonnad, võib sotside praegusi jutupunkte riigikaitse küsimustes pidada märkimisväärselt konsensuslikeks.

Ootuspäraselt ei pühenda Keskerakond kuigi palju tähelepanu riigikaitse küsimustele. Pealegi puudub Keskerakonna valimisprogrammis riigikaitsele eraldi pühendatud alajaotus, sest riigikaitset käsitlevad keskerakondlased välis- ja julgeolekupoliitika all. Sellegi poolest kinnitab Keskerakond vajadust kuuluda NATOsse, jätkata üldise sõjaväekohustusega ning arendada välja iseseisvat kaitsevõimet.
Võrreldes teiste eespool nimetatud erakondadega jääb Keskerakonna valimisprogrammi riigikaitse osa muidugi üsna õhukeseks. Riigikaitse küsimusi lahjendatakse seejuures lubadustega võidelda terrorismiga ja inimkaubandusega ning tugevdada riigipiiri.
Üllatuslikult esineb riigikaitse all punkt, milles lubatakse ohjeldada ebaseaduslikku sisserändamist, mis peaks justkui olema konservatiivsete erakondade tegevusväli. Samuti väärib tähelepanu Keskerakonna soov ühildada Euroopa Liidu kaitsepoliitikat, mille taga võib arvata Yana Toomi toetust Euroopa armee loomisele.

Veidi radikaalsemate ettepanekuga paistavad silma Eestimaa Rohelised, kes lubavad lühendada ajateenistust ning eelistavad vabatahtliku Kaitseliidu regulaarsele kaitseväele. Eriti utoopilisena tundub roheliste lubadus jätta Eesti-Vene riigipiir Eesti poolelt välja ehitamata, et loomad saaksid üle piiri vabalt liikuda. Samas ei täpsustata, mis loomad, ning unustatakse, et Venemaa poolelt on riigipiir juba ammu välja ehitatud ja ära kindlustatud.

Üldkokkuvõttes peab tõdema, et Eesti erakondade programmilised riigikaitselubadused on omavahel üsnagi sarnased ning suuri lahknevusi ei leidu. Sellest võib järeldada, et Eesti ühiskond on saavutanud täielikku konsensuse mitmes riigikaitse aspektis, nagu kuulumine NATOsse, kulutused kaks protsenti SKTst ja üldine sõjaväekohustus. Arvatavasti on selles saavutuses suur teene kaitseministeeriumi ametnikel, kes on aastatepikkuse töö tulemusel suutnud piisavalt veenvalt ja süsteemselt põhjendada Eesti riikliku julgeolekupoliitika alustalasid ühiskonnale, mille konsensuslikku meelsust on praegu tunda erakondade valimisprogrammides.

[Avatar]

Samas on ka järjekordne "rassistlik vihakuritegu" osutunud lihtsalt liberaalseks blufiks. Hea näide, kuidas "õige" ilmavaate levitamisel ei ole vaja mingeid vahendeid valida.https://ekspress.delfi.ee/teateid_elust ... d=85298553

Eks ole:
Karoli Hindriks.
...Karoli Hindriks räägib oma pöörasest elust ja kolmeaastasest Mayast….
...Karoli teadlik valik on, et Maya kasvab maailmakodanikuna. Eestis oli tal kaks aastat venekeelne lapsehoidja, praegu käib ta vene lasteaias ja räägib puhtalt vene keelt. …
...Karolit häirib, kui keegi Eestis kritiseerib moslemiriikide kommet naisi katta...
...Kerge nostalgiaga räägib naine, kuidas harjus kuulma viis korda päevas palvusele kutsuvat imaami laulu. Isegi Maya uuris koju jõudes: “Miks onu enam ei laula?”...
Aitab vast küll, rohkem ei viitsi noppida.
Aga siis:
2001. aastal astus Karoli Hindriks Res Publicasse (hilisem IRL) liige. Ta on kahel korral kandideerinud ja valitud Pärnu linnavolikogusse, kus juhtis haridus- ja kultuurikomisjoni.
2009. aastal kandideeris Hindriks IRL-i nimekirjas Europarlamenti.
Vat ma ei saa aru, mis otsast Leiutaja-Karoli vaated IRL -i põhimõtetega kattuvad. Või võib-olla ma ei saa ikka kohe üldse aru IRL -i põhimõtetest.

Kuidas Koloneli-Jaagu poolt kurdetud vihategudega jäi? Kas sellel oli paari aasta eest mingit tõsisemat alust, või imeti ka tellimuse järgi pastakast? Uuriti?

[Martin Peeter]

Paneme ikka selle ka juurde.

Eesnimi:
Karoli
Perenimi:
Hindriks
Sünniaeg:
17.06.1983
Erakond:
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Liikmeks astumise aeg:
23.11.2001
Liikmelisuse lõppemise aeg:
12.12.2014

Eks ole ju ka Margus Tsahkna nüüdseks paduliberaalses Eesti200-s . Eks neid "kapiliberaale" ole seal ju veelgi olnud: E. Kross, Y. Alender, M. Mihkelson jt., aga õnneks on nad leidnud nüüdseks enesele sobivama koha. Neid erakondade vahetajaid on Eestis omajagu teisigi ja kõigis erakondades. Isamaa aga on üsna selgelt naasnud konservatiivsele joonele.

[Avatar]

Mõte ei olnud Isamaad täis pritsida.

[nimetu]

Veidi radikaalsemate ettepanekuga paistavad silma Eestimaa Rohelised, kes lubavad lühendada ajateenistust ning eelistavad vabatahtliku Kaitseliidu regulaarsele kaitseväele. Eriti utoopilisena tundub roheliste lubadus jätta Eesti-Vene riigipiir Eesti poolelt välja ehitamata, et loomad saaksid üle piiri vabalt liikuda. Samas ei täpsustata, mis loomad, ning unustatakse, et Venemaa poolelt on riigipiir juba ammu välja ehitatud ja ära kindlustatud.

Ja siin on täiesti kena näide sellest, miks ma (praegusel kujul) roheliste erakonda 100% kindlusega ei vali ning soovitan ka kõigil teistel jätta valimata.

[Kriku]

Vat ma ei saa aru, mis otsast Leiutaja-Karoli vaated IRL -i põhimõtetega kattuvad. Või võib-olla ma ei saa ikka kohe üldse aru IRL -i põhimõtetest.

Rea praeguste E200 tegelaste, endiste IRL või Isamaaliidu liikmete kohta võiks samamoodi küsida. Selles mõttes on väga hea, et pungusid. Palju selgem vahe on vahel, kes on kes.

[nimetu]

Rubriigist "eesti poliitika omas soustis":

N-ö rassistliku rünnaku kohta valetaja oli tõenäoliselt Eerik-Niiles Krossi abikaasa. Huvitav, et sellised "rassismijuhtumid" kipuvad lõpuks ikka poliitika tegemisega seonduma.
https://www.err.ee/909793/politsei-ei-t ... omi-rannas

Vakra plagieeris ja hiljem vassis oma lõputöö osas.
https://www.err.ee/910056/vakra-esitas- ... putoo-pahe

"Tase" missugune...

[Kasutajanimi]

https://ekspress.delfi.ee/kuum/suur-val ... 2147&com=1

Mõnusasti praeb. Pakun, et SDE viskab selle peale välja.
toon välja ka ühe koha:

Tegelikult oli Vakra poolt omastatud küsitluse autor ja elluviija Keiu Ruus-Lepp, tollane Tartu ülikooli Türi kolledži tudeng. Ruus-Lepal oli koostööleping SEIga ja ta sai selle eest ka väikest tasu. „Mina isiklikult tegin küsitluse Tartu linnaelanike seas pakendite sorteerimise valmiduse osas ja tegin vastavad analüüsid. Küsimustik sai ilmselt koos Harriga Mooraga tehtud,“ kinnitab Ruus-Lepp.
Ruus-Lepa tehtud küsitlusel puudub seos Rainer Vakraga. „Rainer Vakrat ma isiklikult ei tunne ja mingit seost tal minu lõputööga olla ei saa,“ lisab Ruus-Lepp. „Oma töö materjale jagasin vaid Tartu ülikooli / Türi kolledžiga ja SEI / Harri Mooraga.“ Niisiis tuleb välja, et SEI faile kopeerides varastas Vakra koos sellega ka teise üliõpilase töö

....

Tartus tehtud elanikkonna küsitluse osas kinnitab Vakra esmalt Ekspressile oma autorlust: tema metoodika, tema tegi küsimustiku, tema oli ka üks küsitlejatest. Kui Vakra saab aru, et Ekspress teab küsitluse tausta kohta rohkem, hakkab ta keerutama: eks sellised asjad sünnivad ikka koostöös, eks sellistes projektides on mitmeid osalejaid.

[Kriku]

Milles küll Mary puhul rassism seisneb

Isegi kui oleks olnud selline juhtum, siis rassismiks ei saaks seda kuidagi nimetada.

Või olid väidetavad ründajad neegrid?

[Martin Peeter]

Milles küll Mary puhul rassism seisneb

Isegi kui oleks olnud selline juhtum, siis rassismiks ei saaks seda kuidagi nimetada.

Või olid väidetavad ründajad neegrid?

Eestlased või neegrid - Mary jaoks pole vahet.
Aga kuidagi prohvetlik oli selle endise IRL "kapiliberaalide" - nüüdsete reformierakondlaste - meenutamine.

Aga Kopõtini analüüsi kohta. Asjaomane jätab täiesti tähelepanuta, et kaitsevõime arendamisel jookseb väga selge veelahe: rahastamist on valmis selgesõnaliselt ja oluliselt suurendama ainult kaks konservatiivset erakonda - Isamaa ja EKRE. Teiste head plaanid on selles valguses belletristika, rohelistest ärme üldse räägi.