Viiskümmend kirjutas:Ma saaks sellest veel aru kui see oleks magistritöö või doktor (nõuab aega ja pühendumist) aga baka varastamine, mis ongi tegelikult ju lihtsalt üks referaat?!
Copy/paste pole kuidagi referaat. Baka võiks näidata, et kodanik oskab oma peaga mõelda. Copy/paste aga näitab lisaks ülbusele lihtsalt lollust. Ekspress on selle juba varem oma metsanduse terminite sõnastikus paika pannud:
VAKRA, RAINER – Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees. Tema seisukohad on väga õiged, aga nad sõltuvad tugevalt sellest, kellega ta parajasti räägib. https://ekspress.delfi.ee/kuum/rmk-raha ... d=81174009
Tegelikult on viga süsteemis (vanasti pandi selle eest kinni isegi torumehi)
Kõrgemalt poolt eeldatakse et kõik kraadisaajad (bakad, magid, phd-d) teevad oma lõputöö käigus midagi mis arendab teadust. Tegelikult kirjutatakse alamate astmete lõputööd aga enamasti kokku kellegi eelneva tsitaatidest - ja lisatakse oma nägemus. (umbes nii et kui 4 algallikat avaldavad et tervisliku hommikupudru saab teha rukkihelvestest, kaerahelvestest, nisuhelvestest või odrahelvestest siis töö sisuks võiks olla et kuna Heleni neljaviljahelbed sisaldavad kõike, on see eriti tervislik). Ometi võiks alamate kraadide saajate resultaat olla praktilisem - see näitaks et nad on oma erialast ja sellega kaasnevast süsteemist aru saanud ja valmis trügima nii tööturule kui ka vajadusel osalema akadeemilises protsessis.
Selle asemel aga (toon nüüd näite kunagise TTÜ ehitusteaduskonna baasil (kunagise sest enam ei ole nii TTÜ-d kui ka ehitusteaduskonda)) nõuti et magistritaseme uurimistöö oleks uurimuslik, mitte praktiline. Et lõpetaja (tulevane insener) mitte oleks teinud projekti mingi hoonele, vaid pidi selle vormistama teemana (a'la) Uurimistöö Kükametsa alevi Kuke tn põigu ridaelamu kandekonstruktsioonide kandevõimest.
Viimati muutis Dr.Sci, 13 Veebr, 2019 15:07, muudetud 1 kord kokku.
nimetu kirjutas:
Baka pole kohe kindlasti mingi labane referaat. Vähemalt tehnilisematel aladel pead ikka päris praktilist tööd tegema. Võib-olla sots aladel on asi lihtsam, kuid see pole kindlasti reegel.
Ma ei tea nüüd. Ma ei hakka nimetama siin ühte rakenduslikku kõrgkooli, kuid see bakalauruse töö mida ma vaatasin ja aitasin tiba, oli minu omaaegse tehnikumi kursusetööga samal tasemel.
Teise rak. kõrgooli baka töö ei annud isegi seda kursusetööd välja.
nimetu kirjutas:
Baka pole kohe kindlasti mingi labane referaat. Vähemalt tehnilisematel aladel pead ikka päris praktilist tööd tegema. Võib-olla sots aladel on asi lihtsam, kuid see pole kindlasti reegel.
Ma ei tea nüüd. Ma ei hakka nimetama siin ühte rakenduslikku kõrgkooli, kuid see bakalauruse töö mida ma vaatasin ja aitasin tiba, oli minu omaaegse tehnikumi kursusetööga samal tasemel.
Teise rak. kõrgooli baka töö ei annud isegi seda kursusetööd välja.
OT: Sai ise kunagi tehtud baka TTÜ elektroenergeetika erialal ja lõputöö kirjutasin kolme päevaga valmis. Nii et isegi tehnilisel alal bakas ei pea väga süvitsi asjadesse minema, ning asi on täiesti wikipedia ja väljamõeldud numbrite abil tehtav.
Selle asemel aga (toon nüüd näite kunagise TTÜ ehitusteaduskonna baasil (kunagise sest enam ei ole nii TTÜ-d kui ka ehitusteaduskonda)) nõuti et magistritaseme uurimistöö oleks uurimuslik, mitte praktiline.
Osa sellest võib tulla asjaolust, et soovitakse teha "teadust" ning võimalusel toota patente. Kui mina ka kunagi ammu ühe sellise praktilisema töö esitasin, siis oli üks esimestest küsimustest, et mis on selles töös uudset? Loomulikult oli küsimuse tegelik point selles, et kas töö võimaldaks midagi patenteerida.
Ma ei tea nüüd. Ma ei hakka nimetama siin ühte rakenduslikku kõrgkooli, kuid see bakalauruse töö mida ma vaatasin ja aitasin tiba, oli minu omaaegse tehnikumi kursusetööga samal tasemel.
Teise rak. kõrgooli baka töö ei annud isegi seda kursusetööd välja.
Ei tea. Pole otseselt lõputöö juhendaja olnud, kuid need kaitsmised, millel olen osalenud, sisaldasid kõik suures osas just praktilisi töid koos toimivate näidistega. Tähendab, reaalselt oli valmis tehtud mingi seadeldis vms asi. Ju siis oleneb erialast.
Lemet kirjutas:Iseenesest on ju lihtsalt kuupäevade võrdlemise teema...
Ei ole...
Kui töö ülesehitus on sarnane ja peatükid klapivad, siis - kui autorid on erinevad - keegi kellegilt kopeeris.
On ikka. Ma pean silmas Vakra praegust väidet, et ta kasutas toona avaldamata uurimistöö materjale, mida juhendaja olla talle andnud. Loomulikult oleks viitamine pidanud olema kohustuslik. Aga piisab ju võrdlemisest, kas varem avaldati Vakra materjalid või see uurimistöö. Et tuvastada, kas Vakra vabandused peavad vett või mitte. Muideks, oma kolaka peaks saama vist ju ka juhendaja, et sedssorti asja läbi lasi.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Sellist lolli juttu annab ikka ajada. Mees on ennast nüüdseks juba nii sisse mässinud, et tagasiteed enam pole. Kui plagiaadi saaks veel kuidagi andeks anda, siis seda vassimist ja valetamist enam mitte.
Et algul nagu tegi ise metoodika, küsimustiku ja ise küsitles. Siis lõpuks jõuab sinna, et vist tegi koostööd isikuga, kes koostas küsimustiku ja oma sõpradega reaalselt küsitles inimesi (ning Vakrat ei tunne)! Vakra lõpuks räägib, et koostöö seisnes materjalide kasutamises ning Tartu Linnavalitsuse külastuses.
Õnneks ei süüdistanud Moorat maha kirjutamises!
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Aga tegelikult ajakirjanik küsis otse, et kui kaks teksti on identsed (ka vigadega) siis on üks teise koopia ning kui tema ei kopeerinud, kas seda tegi siis Moora…
Aga vast aitab siin selle loll(use) arutamisest? Olulisem on nüüd jälgida, mida oma-, koalitsiooni- ja opositsiooni parteid arvavad.
(kui seal samasugust kolli kapis ei ole )
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Sain täna AK-d vaadates paari teadmise võrra rikkamaks.
Et EKRE on ainus partei, kel on ka meie Soomes massiliselt resideerivate raffuskaaslaste jaoks sealne osakond.
Ja juhib toda osakonda KV reservmjr Rudolf JEESER.
Lihtsalt niisama
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ma ei tea kuidas nüüd, aga sel ajal, kui mina ülikoolis käisin, tuli aeg-ajalt ette, et tudengil ei olnud aega ega motivatsiooni lõputööd kirjutada ja siis kirjutas keegi teine mingi tasu eest. Bakalaureusetöö taks oli minu mäletamist mööda 3000.- krooni. Referaadid maksid 100-200 krooni ringis jne. Mul kursavend näiteks koostas referaate nii, et tõmbas artiklites vajalikesse kohtadesse jooned alla ja tema sama eriala õppiv elukaaslane kirjutas allajoonitud lõigud täpselt maha ning varustas viidetega.
Mitte et ma arvaks, et antud loos kirjutas töö keegi teine valmis, kindlasti mitte, aga oleks narr lugu, kui inimene tunnistaks kõik ausalt üles, et jah, olin noor ja rumal, tahtsin kooli lõpetada ja plagieerisin kellegi teise uurimustööd. Ja siis ilmuks välja keegi, kes ütleb, et mis sa valetad, hoopis mina kirjutasin ju.
Plagiaat on muidugi andestamatu kuritegu, aga kui sellest on möödunud juba 16-17 aastat ja ülikoolid on oma tunnistused ning kraadid väljastanud, siis ma ei pea küll õigeks kraadide tagasivõtmist. Mingi vastutus peaks jääma ka ülikoolile õpilaste töid kontrollida. Eriala õppejõud siiski on kursis oma ainevaldkonnas toimuvaga, seega peaks ka plagieeritud tekst üsna tuttav olema, et suuta lõputöödes välistada. Millega seostub teine probleem, nimelt paljud juhendajad üldse ei loegi oma juhendatavate töid, lehitsevad läbi, et vormistusega kõik korras, läheb kaitsmisel läbi küll. "E" on ju ka positiivne hinne ja kõlbab ülikooli lõpetamiseks. Nii et antud loos võiks ülikoolid ikkagi ka natuke sisekaemusega tegeleda.
Huvitav, et lärm Vakra ümber on üsna summutanud ühe teise tänase teema kellegi kividega loopimisest.
)
