Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[mart2]

… Aga kui lihtsalt sellisest 1-2 kogemusega jne võib ka täiesti alusetult konstrueerida militaarset "politruklust" või "lobismi" ja sellega meeletult vahtu kloppida poliitmaastikul (võimude lahusus, autoritaarsuse/diktatuuri oht, seksism, militarism jne). Ja ilmselt on palju inimesi/poliitikuid, kel on teatav hirm/vastumeelsus süsteemsuse ja distsipliini, ning sellistest põhimõtetest lähtuvate isikute suhtes. Eriti kui tegemist on tugevate isikutega kes võivad mängumaal reegleid muuta.
Huvi/vajadus/tolerants selliste kogemustega meeste vastu tagatubades tekib seekaudu, kui militaariaga seotud teema tõesti hakkab kõnetama laiu valijamasse ja muutub oluliseks valimisteemaks. Ja valija piisavalt kompetentseks, nii et udujuttudega ei saa enam eetrit täita...

Kindlasti saab "vahtu kloppida" igaüks ja igal tasandil.
Kui aga oleks erialaselt haritud ja kogemustega mehed juures, siis oleks ilmselt programmid võrreldavad.
Minu arvamus on (isiklik), et vanemohvitsere ei ole poliitikas mitte selle pärast, et nad on jubedalt muude asjadega hõivatud, vaid "tagatubade" suhtumise pärast.
Asja aitaks parandada võibolla see, kui praegu juba poliitikas olevad mehed võtaks ette oma "vastaste" riigikaitselise programmi osa ja harutaks selle üksipulgi lahti ning näitaks sisu(tust) elik "vahtu".
Eks siis peavad teised otsima spetsialiste ning hakkama hoolikamalt tööle.

Üldiselt oli minu algne postitus mõeldud probleemile viitamiseks, kuigi kiiret vastust siin ei ole. Äkki oleks pidanud selle kirjutama hoopis "hala"-teemasse...

[Avatar]

Asja aitaks parandada võibolla see, kui praegu juba poliitikas olevad mehed võtaks ette oma "vastaste" riigikaitselise programmi osa ja harutaks selle üksipulgi lahti ning näitaks sisu(tust) elik "vahtu". Eks siis peavad teised otsima spetsialiste ning hakkama hoolikamalt tööle.

Siin võib olla probleemiks, et nonde meeste koduerakondade strateegia nägi ette neid mehi perifeerses teemas turvana kasutada ja ei olda huvitatud seda teemat perifeeriast välja rambivalgusesse tirima. Seetõttu ei saa mehed luba tõsisemaks mõõduvõtmiseks. Teema kulukas ja nõuab kõva panustamist, kui keegi tõsiselt kinnast ei viska, siis milleks norida. Noritakse teemadel, milles endal tugev positsioon ja huvi. Või siis teemadel, kus lihtsalt saab palju emotsionaalselt käratseda ja pea suurt midagi tegema. Või prognoositava trendiga kaas loksuda.

[Fucs]

Huvi/vajadus/tolerants selliste kogemustega meeste vastu tagatubades tekib seekaudu, kui militaariaga seotud teema tõesti hakkab kõnetama laiu valijamasse ja muutub oluliseks valimisteemaks. Ja valija piisavalt kompetentseks, nii et udujuttudega ei saa enam eetrit täita.
Ehk siis lai harimistöö on akf -idel teha...

Fucs ütleb selle peale, et "Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !"
Kui oleks minu teha, küll ma siis alles laseks harida maast madalast ja kohustuslikus korras meie kodanikkonda riigikaitselistes küsimustes.

Kui me kohe alustame, siis esimesed riigikaitseliselt haritud valijad oleks meil olemas juba 2023a või hiljemalt 2027a riigikogu valimistel.

[Kriku]

Alkoholiaktsiisi puudujääk 101 miljonit eurot: https://majandus24.postimees.ee/6522852 ... DM3ODg0Nzk.

[Kriku]

Veel üks plagiaat?

http://epl.delfi.ee/news/eesti/sde-nime ... d=85329511

[Fucs]

Loen ja imestan.

Käsi püsti kes läheb 1991 sündinud Kovalenkot järgmisse riigikokku valima?
See on ikka müstika kes ja kuidas meil riiki juhtima pääsevad.

[maksipoiss]

Soovitan soojalt võimaluse korral järele vaadata tänase hommiku Terevisioonis olnud lühikest intervjuud Carri Ginteriga sel teemal. s.h. tema nägemust Postimehe artiklist vihakõne asjus.
!

See "joodeldamse" näide oli väga hea, see võiks isegi Lobjakale kohale jõuda.

[Martin Peeter]

Alkoholiaktsiisi puudujääk 101 miljonit eurot: https://majandus24.postimees.ee/6522852 ... DM3ODg0Nzk.

Samas on laekumist 4,6 % rohkem, kui eelmisel aastal, kuid 20 milli vähem, kui 2016. Tegelikult ei saa me kunagi teada, kui palju üldse see võimalik maksimaalne napsuaktsiisi laekumine võinuks olla ka siis, kui aktsiis madalam. 101 miljonit on prognoosi viga, sellist raha polnuks mingi valemiga kokku tulnud. Pakun, et umbes 50 milli oleks rohkem tulnud, kui aktsiisid oleks säilinud 2016 tasemel. Umbes nii 5-6% aastast kasvu, rohkem poleks tulnud.

[Kriku]

Rahandusministeeriumi pressiesindaja ise ütleb nii:

Suurem osa, 60 miljonit eurot, jäi saamata nö muudel põhjustel, millena Heinapuu tõi välja «olulised muudatus tarbijate käitumises, alkoholi tarbimise harjumustes ning piirikaubanduses». Sisuliselt jäime me aktsiisitulust ilma ikkagi seetõttu, et Eesti inimesed ostavad suures koguses alkoholi Lätist ja soomlased ostavad Eestist alkoholi vähem.

[Martin Peeter]

Noh, kui 2016.a. ca 250 milli pealt olnuks tõus 5 % aastas eeldusel, et aktsiise ei oleks puutunud, saanuksime ca 275 milli. Sealt tulebki umbes see 45-50 milli, mis korstnasse lennanud. Aga seegi suur raha, sest joomine pole küll vähenenud. Selle eest saaks varsti teise pataljoni liikureid.

[Manurhin]

Ja see on ainult aktsiis. Sinna tuleks veel saamata jäänud käibemaks juurde liita.

[Martin Peeter]

Pigem oli see 5% laekumise tõusu samade aktsiisimäärade juures minu poolt üsna kõvasti üle pakutud, sest joomine oli pigem langustrendis ja ega turistidki poleks suutnud seda tagada.
Aga mis on oluline- eelarve jaoks reaalselt kaotatud summat kiputakse suurelt ülevõimendama, ehkki mõningane laekumiste vähenemine on fakt.

[Z03]

Õudselt kurb, kui majandus sõltub nii suurelt alkohoolikute maksurahast. Kas niipea, kui alkoholi hind tõuseb ja viin ostetakse mujalt või vähendatakse joomist, on majandus kohe käpuli? Ma ei taha seda uskuda. Alkoholism läheb ühiskonnale palju rohkem maksma kui sisse toob. Alkohol ja alkoholism tähendab liiklussurmade tagajärjel laipu maanteedel, pekstud naisi, rikutud närvisüsteemiga väärkoheldud lapsi, kaotatud töökohti, sotsiaalset tõrjutust ja hälbivust, häda ja viletsust tegelikult. Ja jutt ei käi siin mingitest saunaõlledest ja pidupäevanapsidest. See oleks pea liiva alla peitmine.

[Martin Peeter]

Õudselt kurb, kui majandus sõltub nii suurelt alkohoolikute maksurahast. Kas niipea, kui alkoholi hind tõuseb ja viin ostetakse mujalt või vähendatakse joomist, on majandus kohe käpuli? Ma ei taha seda uskuda. Alkoholism läheb ühiskonnale palju rohkem maksma kui sisse toob. Alkohol ja alkoholism tähendab liiklussurmade tagajärjel laipu maanteedel, pekstud naisi, rikutud närvisüsteemiga väärkoheldud lapsi, kaotatud töökohti, sotsiaalset tõrjutust ja hälbivust, häda ja viletsust tegelikult. Ja jutt ei käi siin mingitest saunaõlledest ja pidupäevanapsidest. See oleks pea liiva alla peitmine.

Kõige sellega väga nõus, aga Ossinovski-nimeline aktsiispoliitika vähendas vaid eelarvetulusid, mitte joomist.
Kättesaadavuse vähendamine üldiselt vähendab tarbimist, aga Läti-ralli hoogustumise tõttu ei vähendanud kallim kohalik hind kättesaadavust. Tõhusam meetod on ilmselt olnud öise müügi keeld. Lisaks on ikkagi tõusnud ka raffa teadlikkus. Vbl on abiks olnud ka roolijoomarluse vastane võitlus.

[Z03]

Eelarvetulusid ilmselgelt, aga kas joomine vähenes või mitte, saab hinnata alles 5-10 aasta pärast. Need protsessid nii kiiresti ei toimu. Keegi (Ossinovski) vähemalt on üritanud midagi muuta. Eestlaste alkoholiga seotud trauma on mastaapne, seetõttu igasugused "Maksud sõidavad Lätti" jms kampaaniad on lihtsalt piinlikud. Ühel päeval korjame laibad maanteelt kokku ja järgmisel päeval organiseerime alkorallit. Kui aktsiisitõus nii rängalt rahakotis tunda annab, siis on ilmselgelt tegemist alkoholiprobleemiga, mille vastu tuleks otsida professionaalset abi. Mina isiklikult jaksan need paar-kolm pudelit aastas ka Eestist osta.