Relvaseadus

[Kriku]

Kokkuvõttes, kõik see on haigelt püüdlikkandiline, nagu üks akf armastab öelda. Peaks olema eraldi regulatsioon individuaalse laskeharjutuse jaoks laskepaigas relvaluba omava isiku jaoks tema isiklikku relva kasutades. Sellisel juhul peaks tema ise olema ainuvastutaja toimuva eest.

See, et ka oma maale laskepaiga rajamiseks peaksid kehtima ohutusnõuded, on iseenesest õige. See, et individuaalse harjutuse jaoks peaks olema eraldi määratud laskmise eest vastutav isik, ei ole õige. Relvaluba ju seda tähendabki, et relvaloa omanik peaks oskama relvaga kahekesi jäädes seda ohutult käidelda või kasutada.

[Dr.Sci]

Näiteks selline situatsioon. Olen ise abiks käinud jahikoerte tõukatsete eelsetel treeningutel ühe kodukoha lähedase järve ääres. Isiklik osa seisnes selles et tuli lasta vastavalt vajadusele 1 või 2 lasku taevasse, mille järel koer aeti metsa või järve linde otsima (linnud kas visati paadist järve või peideti eelnevalt metsa). Viimane kord oli ilus ilm, järve kaldal oli niisama päevitajaid kui ka kalamehi. Neile öeldi et ühes sektoris on treening ja tulistatakse, mõnele venekeelsele ei jõudnud kohe kohale, aga otsisid lõpuks teise koha ikkagi. Selle kohta, kas ürituse korraldajad kohaliku omavalitsusega ka midagi kooskõlastasid ei tea, pealegi oleks minu jaoks nagunii käinud tegevus jahipidamise alla - oma jahiseltsi jahimaal on mul relvaga käia lasta igal pool, kuid tõenäoliselt oleks sobinud sinna ka (ja kuuldavasti on ka kasutatud) neid kes lasevad helisignaale enesekaitseks soetatud püstolist.

Ja arvestades seda kui palju on meil patrullpolitseinikke, siis kohalikud elanikud helistavad pigem metsast kahtlasi pauke kuuldes (näiteks kevadise linnurände ajal) kohaliku jahiseltsi esindajatele.

[Dr.Sci]

Kokkuvõttes, kõik see on haigelt püüdlikkandiline, nagu üks akf armastab öelda. Peaks olema eraldi regulatsioon individuaalse laskeharjutuse jaoks laskepaigas relvaluba omava isiku jaoks tema isiklikku relva kasutades. Sellisel juhul peaks tema ise olema ainuvastutaja toimuva eest.

See, et ka oma maale laskepaiga rajamiseks peaksid kehtima ohutusnõuded, on iseenesest õige. See, et individuaalse harjutuse jaoks peaks olema eraldi määratud laskmise eest vastutav isik, ei ole õige. Relvaluba ju seda tähendabki, et relvaloa omanik peaks oskama relvaga kahekesi jäädes seda ohutult käidelda või kasutada.

See veel puuduks kui relvaseadusesse kirjutataks juurde et enesekaitseks või sportimiseks soetatud relva tohib harjutamiseks kasutada vaid lasketiirus või laskepaigas.

[Kriku]

See veel puuduks kui relvaseadusesse kirjutataks juurde et enesekaitseks või sportimiseks soetatud relva tohib harjutamiseks kasutada vaid lasketiirus või laskepaigas.

Praegu see kipub juba nii olema. RS § 84 lg. 2:

Laskepaik on koht, mis sobib või on kohandatud laskevõistluste või -harjutuste ajutiseks korraldamiseks.

Mina saan sellest nii aru, et kõik laskeharjutuseks sobivad paigad peale tiirude on laskepaigad

[Kriku]

Isiklik osa seisnes selles et tuli lasta vastavalt vajadusele 1 või 2 lasku taevasse

See ei ole RS mõttes relva kasutamine.

[Andrus1973]

Kurat sest aru saab. Kui milegile pihta lased siis pead politseile teatama. Nii sama paugutamisest vist ei pea?

§ 10. Relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsimineku ja hävimise juhtumist teatamine
(1) Relvavaldaja on kohustatud viivitamata teatama politseile relva käitlemisest või kasutamisest, kui relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

(2) Relva kasutamine käesoleva seaduse mõistes on vahetu ja eesmärgipärane tegevus objekti tabamiseks või kahjustamiseks relvaga.

[Kriku]

Kurat sest aru saab. Kui milegile pihta lased siis pead politseile teatama.

Sinu enda tsiteeritud norm ju ütleb, et ei pea:

§ 10. Relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsimineku ja hävimise juhtumist teatamine
(1) Relvavaldaja on kohustatud viivitamata teatama politseile relva käitlemisest või kasutamisest, kui relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju.

Märklehele või tühjale õllepurgile pihta saades on varaline kahju sisuliselt olematu; samuti ei puutu asjasse juhtumid, mil varaline kahju põhjustatakse endale. Endale varalise kahju tekitamine ei puutu põhimõtteliselt mitte kuidagi politseisse, sest ei saa olla õigusvastane.

[Andrus1973]

Sinu enda tsiteeritud norm ju ütleb, et ei pea:

Põnev värk see juriidika lihtsalt. Aga ilmselt tõesti ei pea. Praegu mulle meenub, et olen viibinud jahis, kus endine kõrge politseipealik ja veel üks tuntud avaliku elu tegelane hakkasid koos aja viiteks vana ämbrit tulistama.

[Dr.Sci]

Sinu enda tsiteeritud norm ju ütleb, et ei pea:

Põnev värk see juriidika lihtsalt. Aga ilmselt tõesti ei pea. Praegu mulle meenub, et olen viibinud jahis, kus endine kõrge politseipealik ja veel üks tuntud avaliku elu tegelane hakkasid koos aja viiteks vana ämbrit tulistama.

Kui oled ühisjahis, siis jahi enda ajal niisama tulistamine on taunitav. Teised tahavad kohe teada, mis loom oli jne. Lisaks ajad loomad liikvele ja tavaliselt vales suunas. Kui jaht läbi (või paus), võib ämbrit ka tulistada, peaasi et ämbri küljes pole mõne poliitiku pilti. Pardijahi ajal käib muidugi paugutamine teinekord sellise tihedusega et kõrvaltvaataja võiks arvata, et on Paju lahingusse sattunud.
Aga juriidika on põnev-juristidele, tavainimesele tihti arusaamatu ja nõme. Kasvõi see kuidas me siin lahkame relvaseadust ja ei suuda leida vastust mõnele lihtsale küsimusele - näiteks kasvõi sellisele et kui ma ehitan koju keldrisse betoonseintega ümbruskonnast akustiliselt isoleeritud tiiru püstolist tulistamiseks, kas see on seaduslik või mitte. (Aga kui ma tahan teha 10 meetrise õhkrelvast laskmiseks, või lasen õhkrelva hoopis garaazis?) Kui mul on sportvibu või amb, kas ma tohin sellega metsas/maastikul lasta? Koduaias varese pihta? Mis juhtub kui ma lasen oma piiril kasvava kirsi otsast maha rästa ja see kukub naabri aeda - kas naabril on õigus kaebus esitada? Jne.

[Kriku]

kui ma ehitan koju keldrisse betoonseintega ümbruskonnast akustiliselt isoleeritud tiiru püstolist tulistamiseks, kas see on seaduslik või mitte.

Sa tead ju ise meist paremini vastust. Niisuguse ehitise seaduslikuks kasutamiseks pead sa saama kasutusloa.

[Kriku]

Ma natuke veel süvenesin laskepaiga probleemi.

Eelmise aasta kevadel saadeti kooskõlastusringile uus siseministri määruse eelnõu: http://eelnoud.valitsus.ee/main#as2nKLy5

Selles on mitu asja täpsemalt ja selgemalt lahti kirjutatud. Uus ja olukorda oluliselt parandav kontseptsioon on laskmist läbiviiv isik.

§ 17. Laskmise eest vastutava isiku määramine
(1) Laskmise eest vastutava isiku määrab lasketiiru omanik, valdaja või laskepaigas laskmist korraldav organisatsioon või laskepaiga valdaja kirjaliku otsusega. [...]
(3) Laskmise eest vastutav isik peab olema laskeinstruktor relvaseaduse tähenduses.

§ 18. Laskmise eest vastutava isiku kohustused
(1) Kooskõlastatuna lasketiiru omaniku, valdaja või laskepaigas laskmist korraldava organisatsiooniga või laskepaiga valdajaga annab vastutav isik laskmist läbiviivale isikule taasesitamist võimaldavas vormis loa lasketiirus või laskepaigas laskmist läbi viia.
(2) Kui lasketiirus või laskepaigas ei ole määratud laskmist läbiviivat isikut, on laskmise eest vastutav isik kohustatud viibima laskmise ajal lasketiirus või laskepaigas ja täitma laskmist läbiviiva isiku kohustusi.
(3) Lasketiirus või laskepaigas juhtunud laskevigastuse korral teavitab laskmise eest vastutav isik juhtumist Politsei- ja Piirivalveametile.

§ 19. Laskmist läbiviiva isiku määramine
(1) Laskmist läbiviiva isiku määrab lasketiiru omanik, valdaja, laskmist korraldav organisatsioon või laskepaiga valdaja või laskmise eest vastutav isik. Otsus tuleb teha taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Lasketiirus või laskepaigas võib iseseisvalt lasta vaid isik, kes on määratud laskmist läbiviivaks isikuks. [...]
(4) Laskmist läbiviival isikul peab olema Eestis väljastatud relvaluba või laskeinstruktori, lasketreeneri või laskesportlase litsents, mille on välja andnud Eesti laskespordiorganisatsioon või rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiorganisatsiooni esindus.

§ 20. Laskmist läbiviiva isiku kohustused
(1) Laskmist läbiviiv isik on kohustatud viibima laskmise ajal lasketiirus või laskepaigas. Ilma laskmist läbiviiva isikuta on laskmine lasketiirus või laskepaigas keelatud. [...]

See kord on palju mõistuspärasem ja üldjoontes võiks sellega nõus olla. Kes tahab oma maale isiklikuks kasutamiseks laskepaika, rajab selle kooskõlastatult KOV ja politseiga, leiab laskeinstruktori, kes on nõus olema laskmise eest vastutav isik ja teda ennast määrama laskmist läbi viivaks isikuks. Põhimõtteliselt tehtav.

Peaks hakkama kehtima selle aasta keskpaigast.

[Kriku]

Panen eelnõu laskepaiga ohutusnõuded ka:

§ 9. Laskepaiga ohutusnõuded
(1) Laskepaiga märkidejoone taga peab olema vähemalt 5,5 m kõrgune tagavall.
(2) Laskealal ja tagavalli koostises ei tohi olla vähemalt 0,2 m sügavuseni kõva materjali ega objekte, mis võivad põhjustada kuuli ohtlikku rikošeti, välja arvatud juhul, kui selle välistavad kasutatavate kuulide omadused.
(3) Tagavalli moodustava materjali külmumisel üle 0,2 m sügavuseni on ohuala vähemalt 200 meetrit.
(4) Tagavalli puudumisel peab ohuala pikkus laskmise suunas ja märkidejoone taga olema väikesekaliibrilisest tulirelvast laskmiseks ja sileraudsest tulirelvast laskmiseks vähemalt kaks kilomeetrit ja täiskaliibrilisest tulirelvast laskmiseks vähemalt viis kilomeetrit.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud ohuala võib puududa, kui kuulide laskealast väljapääsu välistavad kuulipüüdja, kuulisuunajad, laskekabiin, loodusolud või kasutatavate kuulide omadused.
(6) Laskepaigas võib olla rohkem kui üks vallidega või looduslikult eraldatud laskeala.
(7) Laskmise ohutus tuleb laskepaigas laskmise ajal tagada ajutise piirde või ohutuslindi ja hoiatussiltide paigaldamise ning vajaduse korral ajutiste valvurite paigutamisega.
(8) Ohualas ei tohi olla selliseid hooneid, elamuid ega muid kasutatavaid hooneid, mis ei ole laskmisega seotud. Ohualasse peab laskmise ajal olema juurdepääs kõrvalistele isikutele tõkestatud ja keelatud.
(9) Ohuala ja laskeala piir peab olema märgistatud ajutiste hoiatussiltidega nii, et ohualale ja laskealale ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata. Hoiatussiltide vahemaa on kuni 100 meetrit.
(10) Ohuala ja laskeala tähistav hoiatussilt peab olema mõõtmetega 1 meeter korda 0,5 meetrit. Kollase põhjaga hoiatussildil peab olema must suurtähtedes kiri „SEIS! LÄBIKÄIK KEELATUD! LASKMISED!“. Kirja vähim kõrgus on 5 cm.
(11) Laskepaigas haavlitega lendavaid sihtmärke lastes tuleb täita käesoleva määruse §-s 8 ette nähtud nõudeid.

Ka mõistlik mu meelest.

[Andrus1973]

Kuidas võtta. Hiljuti olin Soomes ühes relvapoes. Lasime püssirauda vaherada jne. Peale rauavahetust tegi relvameister mõned proovilasud. Selleks oli maja taha paigutatud laskepukk ja tool. Laskmine ise käis suure põllu suunas kus eemal paistsid elamud. No mingi kilomeeter äkki? Laskevalliks ja märklaua taustaks oli umbes koorem liiva-kruusa. Minu uurimise peale, et kas politsei on sellega rahul teatati, et kõik on ok. Võõrastel ta seal lasta ei luba, kuna majad on nähtaval. Relvapood ise asub sellises ajaasustusega külakeses.
Et sellega võreldes on meie eelnõu ikka väga üle pingutatud.

[Kriku]

Jah. Eesti nõuded on mõistlikud arvestades, et ainult individuaalseks kasutamiseks ette nähtud laskepaika jätkuvalt ei eksisteeri. Ma jätkuvalt pooldan kinnistuomanikule võimalikult lihtsa harjutamise võimaluse loomist, aga seni, kuni seda pole, seda ei ole. Uue määruse eelnõus on vähemalt põhimõtteline võimalus enda maa peale laskepaik tekitada ja seal iseseisvalt toimetada. Aitäh sellegi eest.

[vtl]

Aga tegelikult oleks meile siia foorumisse mõnda pädevat juristi vaja neid küsimusi lahkama. Ühte. Kui on juba 2 siis läheb tõlgendamiseks ja seepeale vajaksime ka kohtunikku

Ja kes sellele pädevale juristile peaks pädevat palka maksma

Aga juriidika on põnev-juristidele, tavainimesele tihti arusaamatu ja nõme. Kasvõi see kuidas me siin lahkame relvaseadust ja ei suuda leida vastust mõnele lihtsale küsimusele - näiteks kasvõi sellisele et kui ma ehitan koju keldrisse betoonseintega ümbruskonnast akustiliselt isoleeritud tiiru püstolist tulistamiseks, kas see on seaduslik või mitte.

Relvaseaduses on jätkuvalt palju asju lahtised, järk-järgult parandatakse osa auke ära.
Viimati tuleb meelde näiteks see, et (üle-)eelmise relvaseaduse ajal ei olnud enese ja vara kaitseks soetatud pikale püssile lubatud padrunikogust määratud - §46 rääkis üksnes revolvri- ja püstolipadrunitest või siis jahi- ja sporditulirelvade padrunitest.

Reaalsus on see, et võimaliku kohtujama korral on lõplikuks otsustajaks Riigikohus, kelle sõna saab seaduse tõlgendamisel määravaks. Kuigi Eestis pretsedendiõigus otseselt ei kehti, võib siiski öelda, et kuniks enne kui pole sarnast ja võrreldavat kohtuotsust olnud, on kõik need lahtised küsimused hall ala, mida iga jurist tõlgendab erinevalt.

Parem on sinna hammasrataste vahele mitte sattuda, sest kaotajaks jääb üldiselt lihtne kodanik.