Kõlvart oli pressikal väga nii ja naa ning harva on ta Toomiga sama meelt. Ma arvan, et mõni liberaalsem.Jaanus2 kirjutas:Üks, kes tõenäoliselt Reformi poolt oli, oli Y T. Seisukoht tuli välja ühest varasemast intervjuust. Samas Kõlvart tundub olevat vastu või vähemalt tolerantne muu suhtes - mis on kasuks mu arvates.
Jaa, europarlamendi valimised võivad siin kaarte segada küll...kaugeltuuriv kirjutas: Välispoliitika:
EL ja NATO.Siin läheb EL osas EKRE kahe parteiga kohe vastuollu,sest esimesed kaks on tugevalt ühisturu poolt.EKRE-s on aga seltskond,kelle hulgas on ka(tippudest näiteks Helme jun. ja Madisson) lahkumise aktiivseid propageerijaid.
Ja veel kuidas morjendab. Sest enamus EKRE elektoriaadist ei ole mitte nende vaadete jagajad, vaid protestihääletajad. Koos kõige sellest tulenevaga.Aga on muidugi ka võimalus, et nende valijaid see eriti ei morjenda.
Runkel kirjutas:Jaa, europarlamendi valimised võivad siin kaarte segada küll...kaugeltuuriv kirjutas: Välispoliitika:
EL ja NATO.Siin läheb EL osas EKRE kahe parteiga kohe vastuollu,sest esimesed kaks on tugevalt ühisturu poolt.EKRE-s on aga seltskond,kelle hulgas on ka(tippudest näiteks Helme jun. ja Madisson) lahkumise aktiivseid propageerijaid.
Kui vaadata parempopulistide mõtteid ELi teemal laiemalt, siis muutused on olnud mu meelest märkimisväärsed. Põhjaliiga ja Le Pen jt alustasid oma valuuta retoorikaga ehk eurotsoonist väljumise jutuga, see langes kiirelt kõrvale. Nüüd, ma vaatan, kõneleb Le Pen juba vaat et pro EL juttu - rahvusriikide liidust. Ilmselt Brexiti jamad on mõtete uljust tasandanud. Mu arvates väga hea areng. Miks arvata, et EKRE sellest voolust väga eraldi seisab. Nagu ma aru olen saanud, ollakse vastu föderaliseerumisele. Flirt referendumiga käib muidugi edasi, aga ka see on taandunud "otsedemokraatia" jutupunktiks. Kas see dünaamika ka põhivalijale meeldib, on iseküsimus.
Samal arvamusel.Martin Peeter kirjutas:Pigem nõus akf Lemetiga. Ja protestihäälte säilitamiseks tuleb olla opositsioonis.
No mingi paralleel on ju olemas meil EKRE eelase,Rahvaliidu näol olemas.Ka Rahvaliidul peale põllumajanduse ei olnud laias laastus suuremat programmi selles osas,mis puudutas majandust kui kompleksust.Tõsi tollal polnud peateema populismina ei kooseluseadus ega põgenikud vaid kiruti Isamaliidu poolt elluviidud põllumajandusreformi ning toonitati heade suhete vajadust Venemaaga,et müüa sinna toodangut.Jaanus2 kirjutas:Mulle miskipärast tundub, et enamus EKRE valijatest ei ole nende valimislubadusi ja programmi lugenudki. Nagu Keski omad nende omasid. Samas on Keski valijale jäänud meelde majanduslikud lubadused, EKRE puhul aga pigem moraali küsimused ja pagulased. Need on väga odavalt täidetavad lubadused. EKRE ja KESK on mõlemad populistid, kes võivad lubada maad ja ilmad kokku ning valituks osutudes osa lubadusi unustada või edasi lükata, tõelised fännid valivad neid ikka - jutt on neil lihtsalt nii hea. EKRE tegelik nägu ilmneb alles valitsuses ja seda me praegu ei tunne.
Piirileppe teema jääb suure tõenäosusega järgmiseks neljaks aastaks endiselt külmutatuks sõltumata sellest milline valitsus meil tuleb.kaugeltuuriv kirjutas:Küll aga kuulates tänast Keskpäevatundi sattusin ma veel ühele vastuolule,mis võimalikku liitu Kesk,Isamaa ja EKRE ootaks.
See puudutab piirilepet.
Mäletamist mõõda esimene suurem lahkumine Isamaaliidust tuli siis,kui tollane Isamaaliit otsustas,et nad ei lähe tollal Isamaaliiduga ühinenud ERSP grupi seisukohaga kaasa ning loobuvad Petseri ja Narva tagustest aladest.
Ma kutsusin tollal seda Pareki ja Estami sõpruskonnaks.Estam liitus hiljem Eesti Iseseisvusparteiga,suurem osa aga mingil ajal hiljem Helmede saamisega Rahvaliidu juhtideks ning selle ümbernimetamisel EKRE-ks.
Ei Kesk ega Isamaa hakka nüüd koos EKRE-ga neid maid uuesti tagasi nõudma ja piirilepet tühistama.Seda absoluutselt ei juhtu.Kas siis toimub uus pettumus ja kuhu siis see tuntav osa EKRE-st edasi kolib.Jääb ainult Eesti Iseseisvuspartei.
https://arvamus.postimees.ee/6541180/pe ... 1530278500Sotsiaaldemokraatide hool demokraatia säilimise eest kajastub nende ajaloolises nimes: tegu on ühe kõige demokraatlikuma liikumisega moodsa poliitika ajaloos, mis ei ole piirdunud pelgalt vabade valimiste, sõnavabaduse, võimude lahususe ja tasakaalustatuse kaitsmisega, vaid on väitnud, et demokraatia peab ulatuma kaugemale – töökohale, koduõue, inimeste igapäevastesse suhetesse. Eesmärk ei ole saavutatav ilma laialdase hariduse ja sotsiaalse heaoluta, mis annab inimestele reaalse vabaduse oma õigusi sihipäraselt kasutada.
Sotsiaalsed demokraadid on ennast alati vastandanud türannidele, aga ka liberaalsetele demokraatidele. Viimastele on süüks pandud formalismi ilma tegeliku pühendumiseta. On ju küsitud, kuidas kujutavad liberaalid ette vaba inimest, kes on tasakaalustamata töösuhete või raske majandusliku kitsikuse tõttu võimetu oma teoreetilisi vabadusi tarvitama. Liialdades on sotsid süüdistanud liberaale, et need seisavad vaid tugevate piiritu vabaduse eest, kui ühiskonnale laiemalt serveerivad teoreetilist libavabadust.
Enda algideele kindlaks jäädes on Põhjamaade sotsiaaldemokraadid suutnud üles ehitada kõige demokraatlikumad riigid maailmas, külvata jätkusuutlikku heaolu ja demokraatiat ühiselu sügavaimatesse nurkadesse ning võita valimisi ka paremäärmusluse uuel kuldajal. Kui põgenike küsimuses võetakse seisukohti erinevalt, ei unustata kunagi rääkida töötegija vabadustest, pensionäride ja teiste toimetulekust. Oma sõnumeid kontrollitakse tihedas kontaktis eri tüüpi palgasaajaga, kes moodustavad nende elektoraadi tuumiku. Alati suudetakse kõnetada ka väikeettevõtjat, võrdõiguslasi, rohelisi, erinevaid vähemusi, aga need jutud ei nõrgesta põhisõnumit traditsioonilisele valijale. Kui vähemussõnumid ka tunduvad vahel klassikalisele tööinimesele võõravõitu, suudetakse sellest enamasti üle olla, sest võita on palju.
Loomulikult on ka Põhjamaade sotsiaaldemokraatidel raskusi, sest tööturg fragmenteerub kiiresti ning kõik ei ole ega saagi olla võitjate poolel. Paljud keskastme töökohad on automatiseeritud, töötajaskond nihkunud kontoritöö suunas, kus vanad sõnumid samal kujul enam ei toimi. Ometi on igaühe jõustamise sõnum tugev ja töötav. Ka seal tuleb ette, et sotsiaaldemokraadid kõnelevad kanade ja rebaste vabastamisest, aga enne on tehtud tõsist tööd, et näiteks supermarketis vaba kana mune müüv kassapidaja kõht sellest ei kannataks ja ta ei tunneks ennast orjusse unustatuna.
Eelpool kirjeldatud ajaloolise ja sügavasisulise vastanduse pealt kuulutada sotsiaaldemokraadid Eestis kõige liberaalsemaks erakonnaks on kogenud kõrva jaoks väga väga kriipiv (vrd väike sekund muusikalise kooskõlana). Pikema selgituseta on see märk tagasilangusest formalismi.
..päris hea kild ametist lahkuvalt rahaministriltTõniste sõnul tuli kasuks ka ettevõtjakogemus ministriametis. "Ettevõtjate murede ja mõttemaailma viimine otsuste tegemise juurde ja võib ka öelda, et kõhutunne oli kohati palju täpsem kui Exceli tabelid - eriti üle võlli tõstetud alkoholi aktsiiside koha pealt," lisas Tõniste.
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 3 külalist
