Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Hästi - siis ma pean kiirustama.
Selle nädala jooksul siinsamas teemas

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Olukord

Meie tänased kaks brigaadi tagavad kahe põhilise sissetungisuuna esmase haldamise, kuid ei taga üldist kaitsetegevust vähegi pikemas perspektiivis.
Näiliselt võimsa vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Kaitseliidu sõjaline panus tema tänasel kujul ei ole piisavalt fokuseeritud ega sõjalisse planeerimisse haaratav.
Meie tänane vaid sügaval rahuajal kujunenud staapide süsteem ei vasta sõjaaja vajadustele ega taga ka sujuvat üleminekut sõjaaja olukorda.

Eesmärgid

Esmaseks eesmärgiks on kolmanda brigaadi kiire moodustamine.
Teine eesmärk on Kaitseliidu organisatsiooni sõjaaja panuse selgem fokuseerimine ja konkretiseerimine.
Kolmas eesmärk on tänaseks väljakujunenud staapide süsteemi ülevaatamine läbi sõjaaja vajaduste prisma eesmärgiga tagada max lihtne üleminek sõjaaja juhtimisele.

Saavutamine

(a) Kolmas brigaad moodustatakse koheselt Kaitseliidu TALLINN // HARJU // RAPLA piirkondade liikmeskonna baasil (vajadusel lisades kaitseväe reserviste). KL peastaabi tänase koosseisu sõjaline tuumik saab uue brigaadi staabi tuumikuks, staabi esmast väljaõpet aitab korraldada kaitsevägi. Hiljem seotakse staabi väljaõpe analoogiliselt 1. ja 2.brigaadi staabiga kõrgema staabi(-Põhjadiviis) väljaõppetsükliga.
Kui meie 1.brigaad saab mõõdetavas tulevikus (issanda abiga) mehhbrigaadiks ja 2.brigaad (ilmselt) jääbki motoriseeritud kergejalaväebrigaadiks, siis uue brigaadi nimetuseks saab 3.maakaitsebrigaad (ingl.k 3rd Territorial).
3.maakaitsebrigaadi esmane ülesanne on SuurTALLINNa piirkonna sõjaaegne kaitse(-ühes rannakaitsega) ning teisene ülesanne on kahe põhilise operatiivsuuna tagalapiirkondade katmine.

(b) Lisaks 3.maakaitsebrigaadile paneb Kaitseliit sõjaajal välja veel 3 x regionaalset lahingurügementi: ühe Kirde-, teise Kagu- ja kolmanda Lääne kaitsepiirkonna malevate baasil (milline tegevus täna juba käib). Lahingurügementide koosseis on paindlik ning eesmärgiks on omada max arv kergejalaväekompaniisid ühes max võimaliku lahingutoetusosaga.
Kirde- ja Kagu lahingurügemendid tegutsevad 1. ja 2.brigaadi all, kusjuures rügemendistaapide väljaõpe lingitakse kummagi brigaadistaabi väljaõppetsükliga. Lääne lahingurügemendi allutamine ei ole hetkel päris selge, võimalik on ka (arvestades territooriumi suurt killustatust) selle rügemendi asemel hoopis 2-3 miinusega lahingupataljoni moodustamine.
Väljapoole 3.maakaitsebrigaadi ja KL lahingurügemente(-pataljone) jääv ning riviliselt vähemjaksukas KL liikmeskond teotseb sõjaajal oma piirkondlike malevate raames sisekaitselistes jm abistavates ülesannetes.

(c) 1. ja 2.brigaadi staabid kõrgendatakse staatuses operatiivsuunajuhatusteks ühes vastavate KL lahingurügementide neileallutamisega. Vastavalt saab ka mõlema brigaadiülema ametikoha auastmeks juba rahuajal brigaadikindral. Brigaadistaapide staatusemuudatusega kaasnev täiendav personalivajadus selgub staabiharjutuste ja lähima KevadTormi käigus aga see saab olema pigem väike.
KL peastaap tema tänasel kujul likvideeritakse: piisava sõjalise ettevalmistusega kaader läheb üle 3.maakaitsebrigaadi staapi, muu personal moodustab juhtkonna KL eripalgelisele vabatahtlikule tegevusele (näit KL ülema adminstaabi nime all). Samuti lõpetatakse sihitu "kaitsestaabi eksperiment" kaitseliidus.
Hetkel ei ole päris selge, mis staap // mis nime all seob kokku suure pildi, s.t juhib sõjaajal operatiivsuunajuhatusi, 3.maakaitsebrigaadi, mere- ja õhukomponente ning muid KV keskalluvusega osi (tänast Peastaapi ma selles rollis hästi ette ei kujuta). Selge on, et see saab olla vaid rahvuslik staap - mitte näit Lätis paiknev Põhjadiviisi staap. Kogu Põhjadiviisi roll (niisama ka Kirdekorpuse oma) ning rollijaotus meie SA kõrgema rahvusliku staabiga tahvad veel paikasettimist.

..nats kiirustades tehtud aga põhiline on ära öeldud - ja tuleb veel.

[A4]

Minu teada koosneb täna Kaitseliidu poolt ettevalmistatav SA-väestruktuur sisuliselt neljast kergejalaväepataljonist + mingist hulgast teisejärgulistest (nii varustuse kui inimeste osas) sisekaitseüksustest. Rohkemaks ei ole ühest küljest ei materiaalseid ressursse, ega teisalt ka inimesi. Kaitseliidus võib küll olla u 17 000 täiskasvanud liiget, kuid praktikas pole erinevatel põhjustel isegi need neli pataljoni 100% mehitatud.


Sellest tulenevalt küsiks, et kui täna pingutatakse üle Eesti nelja pataljoni kokkusaamiseks, siis millise vahendite ja inimestega teostub hüpe brigaadi ja veel kolme rügemendi peale? Kas see brigaad saab omama ka brigaadile omaseid lahingutoetusvõimeid (õhutõrje, suurtükivägi, pioneerid jms), või hakkab tegelikult koosnema vaid paarist alakomplekteeritud kergejalaväepataljonist? Kas viimase variandi puhul on adekvaatne sellist moodustist brigaadiks nimetada?

Kas need „lahingurügemendid“ hakkavad koosnema vähemalt 2-3st jalaväepataljonist ja mingist hulgast lahingutoetuskompaniidest, või sisuliselt nendes piirkondades olemasolevatest kergejalaväekompaniidest (kokku maks pataljoni mahus)? Kas viimase varinadi puhul on adekvaatne sellist moodustust lahingurügemendiks nimetada?

Ühesõnaga – kui asi on mitte reaalsete brigaadide ja rügementide loomises, siis ei saa aru, mille poolest selliseid paberi peale joonistatud uhked nimetused elu paremaks teevad? Kui on soov paberi peal palju brigaade omada, siis võiks ju hommepäev nelja maakaitsepataljoni juhtiva hakkava Kaitseliidu peastaabi brigaadiks ümber nimetada, ainult et mis sellest sisuliselt paremaks läheb? Kui on plaan moodustada päriselt sellised formatsioonid, siis tahaks teada, kust selleks tulevad inimesed, relvastus, varustus jne?

[Chupacabra]

Kaitseliidus tuleks kaotada praegune rahuaja struktuur. Need malevkonnad ja üksik-kompaniid on minu hinnangul täpselt see kõrvaltegevus, mis toodab neid kollaseid. Väga lihtne näide - kuna liikmetega suhtlemine on samuti vabatahtliku õlul, siis tihti on see suhteliselt kesine. Kollane ei teagi, et toimub mingi väljaõpe. On juhtumeid, kus isik läbib baaskursuse ja erialakursuse, osaleb õppustel ja on endiselt kollane, sest keegi ei viitsi teda rohelisse struktuuri panna.

Eriline jaburus on see, kus rahvakoosolekul valitakse pealik. Ühest küljest kompaniipealik ja teisest küljest rohelises struktuuris reamees. Johhaidii.

Usun, et kui KL viia üle ainult (selgele) SA struktuurile, siis liikmete üldnumber võib kahaneda, kuid aktiivsete liikmete hulk kasvab.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Minu ülalkirjeldet SA struktuur mahuks vabalt 25k sisse (30k oleks muidugi parem)..

Olemasolevate brigaadide "staatuse tõstmine" operatiivsuuna juhatusteks lahendab ära paljuvaieldud kaitseringkondade dilemma - operatiivsuuna staap senise brigaadistaabi baasil ongi RA kaitseringkond..

KL võimalike "lahingurügementide" kohta loe siinsamas teemas lk59 (A4 kohta see ei käi, ta ei saa nagunii aru)..

[A4]

Meie tänane SA-struktuur, muide, on 25k. Ja Kaitseliidu poolt täna ettevalmistatavaid üksusi on selle sees laias laastus needsamad neli pataljoni (või pataljoni-ekvivalenti) kokku u 5000 inimesega. Kuidas nelja pataljoni jagunevast 5000 mees transformeerida brigaadiks ja kolmeks rügemendiks, jääb mulle endiselt ebaselgeks. Või õigemini, ei jää ebaselgeks kui lähtuda sellest, et jutt käib lihtsalt paberile maalitud peenetest nimetustest, mitte päris brigaadidest ja rügementidest.


Sain sellele viimasele kinnitust ka leheküljelt 59. Sõna ’rügement’ sellelt lehelt ma ei tuvastanud, küll aga arutluse sel teemal, et Kaitseliidu tänased pataljonid reaalselt pataljonina väga tegutseda ei suuda (kui nimetame rügemendiks, siis suudavad või?), ja juurde oleks neile vaja anda paar luurerühma ja paar pioneerirühma. Sain nüüd vist aru: Kaitseliidu lahingurügement – see on pataljoni jagu kergejalaväge pluss mõned lisarühmad luuret ja pioneere. On nii või?

(Mul lollil oli seni profaanlik arusaam, et rügemendis on kolm, äärmisel juhul kaks pataljoni jalaväge + kompanii ja patareisuurused LT- ja LTT-üksused. Mõnes riigis nimetatakse sellist asja ka brigaadiks).

Aga kui ma jälle valesti aru sain, siis äkki ikka viskad siia paar rida, et millised need 3. brigaadi ja Kaitseliidu lahingurügementide struktuur välja hakkab nägema? Kahtlustan, et ma pole ainukene, kes aru ei saa.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Meie tänane SA-struktuur, muide, on 25k.

..ärrasamärgi - ja huvitav, kusst mina küll selle numbri võtsin..

Kuidas nelja pataljoni jagunevast 5000 mees transformeerida brigaadiks ja kolmeks rügemendiks, jääb mulle endiselt ebaselgeks.

..järelikult pannakse üldise 25k arvelt juurde - KRA reserviarvestus // KVPS-KLPS "personaaliad" kerivad kõik oma jalad pepu alt välla ja teevad ära..
Selline uus brigaad võib ka 3-4 000 mehega alustada, pluss 3 x lahingurügementi a 1 000 meest - kõik kokku 6-7 000 meest: no ei ole ületamatu 25k reservarmeed tsipa ümber mängides..

(Mul lollil oli seni profaanlik arusaam, et rügemendis on kolm, äärmisel juhul kaks pataljoni jalaväge + kompanii ja patareisuurused LT- ja LTT-üksused. Mõnes riigis nimetatakse sellist asja ka brigaadiks).

..sinu häda ei olegi selles, et sa oleksid just loll(-profaan kindlasti) - sinu häda on selles, et sa oled üdini jäik ilma vähimagi paindlikkusega mõtlemises.. mis tuleneb eelkõige sõj.hariduse täielikust puudumisest pluss irrmsast tahtmisest halvustada kõike, mis ei ole unisoonis kamina & PS lõpmata tarkuse kiitmisega..
Lahingurügement briti-prantsusepäraselt ongi kompaniidest koosnev struktuur(-ja korda veelkord sõna paindlik), ca tuhatkond meest suur..

[Veiko Palm]

[Ebakohane iroonia eemaldatud]

Minu jaoks on tundmata 1000-mehelise "lahingurügemendi" mõiste. Mis asi see on? Samuti on minu jaoks tundmata kompaniidest koosnev rügement. Jalaväe rügemendid koosnevad ikkagi pataljonidest (kuigi paljudes riikides on kompaniid nummerdatud-tähistatud rügemendi sees järjestikku). Erandid on tõesti ratsaväe ja sellest lähtuvalt ka (nt brittide) soomusväe üksused. Kommentaari mõte on selles, et mida asjakohast, peale ümbernimetamise, see niinimetatud Kaitseliidu struktuuriga (mis on ju tegelikkuses kaitseväe oma) teeb? Lihtsalt nö kastist välja mõtlemise katse?

Ja brigaadide sidumine nö ajalooliste pealetungisuundadega ju vähendab seda meie paindlikkust või mis?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

[Ebakohane iroonia eemaldatud?

..ei oska vastata // ei näinud - ju siin midagi tõlkimatut serbohorvaadikeeles oli..

Minu jaoks on tundmata 1000-mehelise "lahingurügemendi" mõiste.

..kui PSÜ kaasa mõelda ei soovi, siis nii ütlegi. Ma saan aru, et A4 jaoks on kõik "tundmata" - sinu puhul on see ilmne vassimine.
Tsitaat teemalk 59:

Borjale ja teistele: tänane maakaitseringkonna lahingugrupp Põhja LGr näitel (artikkel ajakirjanduses koos kõigi seikluste ja sekeldustega Kevadtormil 2017) koosnes näiteks 6 jalaväekompaniist ja 1 staabi-ja tagalakompaniist.

..mulle see küll pataljoni enam ei meenuta - lahingurügemendi idu ongi.. anna nats kaudtuld jm lahingutoetust juure, koolita hea staap peale ja valmis - sõdib küll oma ca 8-10 kompaniiga..
Aga nagu öeldud - kui kaasa mõelda ei soovi, siis nii ongi

Ja brigaadide sidumine nö ajalooliste pealetungisuundadega ju vähendab seda meie paindlikkust või mis.

..ei vähenda. Kaks brigaadi paiknevad "ooteasendis" niikuinii kahel ajaloolisel sissetungisuunal - edasi läheb nagu jumal annab. Kirde brigaad võib sõja lõpuks olla Tallinna all(-kui koos püsib) ja Kagu brigaad Heinastes(-samuti kui õnnestub koos püsida)..


No nõrk, PALM - nõrk
Ilmselt sinu posti ärakustutatud serbohorvaadikeelne osa oligi kõige parem - järsku saadad mulle privas

[kangelaspioneer]

Borjale ja teistele: tänane maakaitseringkonna lahingugrupp Põhja LGr näitel (artikkel ajakirjanduses koos kõigi seikluste ja sekeldustega Kevadtormil 2017) koosnes näiteks 6 jalaväekompaniist ja 1 staabi-ja tagalakompaniist.

..mulle see küll pataljoni enam ei meenuta - lahingurügemendi idu ongi.. anna nats kaudtuld jm lahingutoetust juure, koolita hea staap peale ja valmis - sõdib küll oma ca 8-10 kompaniiga..
Aga nagu öeldud - kui kaasa mõelda ei soovi, siis nii ongi
[

Pigem ikka ei sõdi. Pudinaid, mida juhtida, on liiga palju. Erinevate juhtimisteooriate kohaselt on juhitavate elementide hulgaks 2-5. Kaldun arvama, et need teooriad ei ole välja töötatud lollide poolt, pealegi on need praktikas kinnitust saanud.

Selle plaani julgeks "analooge mitteomavaks" liigitada.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..anna nats kaudtuld jm lahingutoetust juure, koolita hea staap peale ja valmis - sõdib küll oma ca 8-10 kompaniiga..

Pigem ikka ei sõdi. Pudinaid, mida juhtida, on liiga palju. Erinevate juhtimisteooriate kohaselt on juhitavate elementide hulgaks 2-5..

Ma saan aru, kui A4 ei mõista - aga isik, kes on oma foorumipildiks valinud relvaSS-i majori kamovormi auastmetunnuse, võiks ju natsa paremini seda sõda lugeda..

Aga loome situatsiooni - sõda operatiivsuunal rakendus täiega.
Meie KL lahingurügemendi 8-10st kompaniist on vähemalt paar kompaniid saba ja sarvedega brigaadi alluvusse üle antud(-lapivad auke seal), veel 1-2 kompaniid julgestavad midagi kusagil krd kaugel(-ja raporteerivad pigem brigaadi-, kui rügemendistaabile), vähemalt 1 kompanii on sügaval tagalas varus ja vähemalt 1 kompanii on juba puruks // riismed tagalasse saadetud.. et pallu neid kompaniisid selle rügemendi staabile reaalselt juhtida jääb - vastus õige, hea kui pooled jäävad.
Kas klapib "erinevate juhtimisteooriatega" - jahh, klapib küll.

BTW - miks sa üldse arvad, et selline KL lahingurügement(-pataljon) brigaadi lahingus operatiivsuunal näit omaette tervikliku vastutusala saab?


P.S.
minu visioonis seal üleval pole mitte s_ttagi "analooge mitteomavat" - see ongi teadlikult kokku pandud olemasoleva 25k efektiivsema ärakasutamise eesmärgiga.
Last but not least - need meie tänased staabid peavad ikka oluliselt paremat produkti tootma // kastist välja mõtlema hakkama.....

[alari]

Kui juba päris mitu rügemendi kompaniid on planeeritud brigaadi alluvusse anda, siis kas poleks mõtekam nad juba struktuuri järgi brigaadi alluvusse määrata?

[Veiko Palm]

Mina ja nõrk - noh, olgu sellega, kuidas on, aga seleta mulle, Borja, milles siis Sinu seisukoht nii tugev on? Ma ju siin kuulan ja üritan tugevamatelt õppida. Ning serbohorvaadi keeles olen ka kehvake.

Niisiis - mis asjad need "nats" asju juurde ongi? Ja see (kuradi hea väljend) "hea staap", et kuidas seda saavutada?

Kas võiks äkki Sinu eduvalemit laiendada ka kogu kaitseväe peale? Et teeks kohe "päris" sõjaväe, kui saaks juurde nats tanke ja lennukeid. Ja nats laevu. Ja nats brigaade. Ja kõige etteotsa hea staap. Siis olekski nagu ju hea?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kui juba päris mitu rügemendi kompaniid on planeeritud brigaadi alluvusse anda, siis kas poleks mõtekam nad juba struktuuri järgi brigaadi alluvusse määrata?

Ei oleks.
Brigaad peab nagunii "omakandi" KL lahinguüksuse staapi koolitama - üksuse enda menetlemisega peab aga too staap ikka ise tegelema(-muidu loomastub ära õpitud abitusse).
Samuti peab Eesti iga regiooni kaitseliitlasil oma lahinguline väljund olema - s.t oma oma üksus(-minu nägemuses lahingurügement) oma lipuga // omakandi mehed selle ümber.

Ja brigaadi pole ka mõtet "diviisiks ajama" hakata - lahingutoetust selleks juba päris kindlasti ei ole.

Ning "päris" sõjas võtab tugevam-professionaalsem staap väiksema üksuse(-või selle osad) nagunii "oma embusesse" - lahinguolukorrast tingit normaalsus.

[A4]

Meie tänane SA-struktuur, muide, on 25k.

..ärrasamärgi - ja huvitav, kusst mina küll selle numbri võtsin..

Kuidas nelja pataljoni jagunevast 5000 mees transformeerida brigaadiks ja kolmeks rügemendiks, jääb mulle endiselt ebaselgeks.

..järelikult pannakse üldise 25k arvelt juurde - KRA reserviarvestus // KVPS-KLPS "personaaliad" kerivad kõik oma jalad pepu alt välla ja teevad ära..
Selline uus brigaad võib ka 3-4 000 mehega alustada, pluss 3 x lahingurügementi a 1 000 meest - kõik kokku 6-7 000 meest: no ei ole ületamatu 25k reservarmeed tsipa ümber mängides..

(Mul lollil oli seni profaanlik arusaam, et rügemendis on kolm, äärmisel juhul kaks pataljoni jalaväge + kompanii ja patareisuurused LT- ja LTT-üksused. Mõnes riigis nimetatakse sellist asja ka brigaadiks).

..sinu häda ei olegi selles, et sa oleksid just loll(-profaan kindlasti) - sinu häda on selles, et sa oled üdini jäik ilma vähimagi paindlikkusega mõtlemises.. mis tuleneb eelkõige sõj.hariduse täielikust puudumisest pluss irrmsast tahtmisest halvustada kõike, mis ei ole unisoonis kamina & PS lõpmata tarkuse kiitmisega..
Lahingurügement briti-prantsusepäraselt ongi kompaniidest koosnev struktuur(-ja korda veelkord sõna paindlik), ca tuhatkond meest suur..

Sõjaliselt harimatu profaanina arvasin mina, et 6-7000 meest võiksid jaguneda ehk üheks brigaadiks + veel 1-2 pataljoniks, mitte aga brigaadiks + kolmeks rügemendiks. Aga tänud, sain vähemalt rügementide osas nüüd targemaks.

Aga äkki veel selgitad ära, millisena sa seda 3-4000-mehelist brigaadi ette kujutad? Kas seal on peale kergejalaväe ja miinipildujate ka mingeid muid lahingutoetusüksusi ja -relvi? Või kui need kunagi hiljem tekivad, siis kas on ikka päris adekvaatne sellist kooslust brigaadiks nimetada? Just asking.