Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Jaanus2]

Lugege mee kohta käivat lugu ERR-i uudistelehelt, seal on pikalt seletatud, kuidas mee võltsimine hiinlastel ja ukrainlastel käib, nii et ka laboritel on raske tõestada. Suurendavad mõlemad tootmist 30% aastas, mis normaaloludes ei ole kuidagi võimalik. Üldiselt on see mesi kaubakettide odav "omatoode" ja võõrpäritolu purgil märgitud. Tahad odavat, saadki kahtlase asja. Mõned Eesti tootjad on ka oma mett Hiina meega seganud, aga seda saab analüüsidega kergesti tuvastada kui tahetakse.

[Martin Peeter]

Aru ma ei taipa kuidas on selline asi võimalik
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/k ... d=85675961
Lase ullud uuesti võimu juurde, mis siis veel saab?

Keegi võiks neid morne keskpankureid lohutada - midagi hullu ei juhtu. Ja ega nad ei kirjelda ka, mis halvad tagajärjed siis selle tõttu nüüd ees on. Seda seadust aga on võimalik muuta.
Ahjaa - inimesed on hakanud Eestisse tagasi pöörduma, sest siin on hakatud äraelamist võimaldavat palka saama.

[Väino]

...Hiina mesi saadakse ikka mesilastelt, aga võetakse varem ära, et protsessi kiirendada...

Infoagentuuri NSR arvates panevad mesilased enne kärje kinnikaanetamist meele "säilitusaineid" sisse. Kui see jääb tarus tegemata, siis lisaks kõigele muule töötlusele tuleb vist neid ka lisada - muidugi mitte enam looduslikke.

[Kriku]

Kaanetamata mesi läheb kiiremini käärima sellepärast, et seal on veesisaldus suurem.

[nmsi]

See 4% raha võeti esimesest sambast. Kas tagantjärele "taastatakse" minu esimese samba maksed kui riik selle raha ära võtab?
Kogujate kohta, näiteks ei kogu raha pensioniks Isamaa* juht Seeder

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder (54), kes propageerib tugevalt II pensionisamba vabatahtlikuks tegemist, ise väärtpaberitesse ei investeeri ega ole raha pannud ka teise pensionisambasse.

„Mingi vara mul ikka on – natuke kinnisvara, metsamaad ja põllumaad, elamukrunt Viljandimaal,“ rääkis ta. Seejuures ei kasuta Seeder oma kinnisvara äritegevuseks, välja üürinud ta seda ei ole ning objektid on mõeldud pigem iseendale kasutamiseks. Metsamaad on tal 8-9 hektarit. „Sealt teen endale igal aastal küttepuid, ostma neid ei pea. Tasapisi maa väärtus kasvab ka,“ ütles ta.

Seederi majanduslike huvide deklaratsioonist jääb silma, et mehel on kokku 30 000 euro eest liisinguid. Tema autoparki kuuluvad 2014. aasta Hyundai Santa Fe ning Toyota Yaris Hybrid. Oma Tallinna korterit mees üürib.
Isamaa esimees tõdes, et pensionipõlve tuleb tal veel järgnevatel aastatel kindlustada ning seni on ta panustanud rohkem oma perekonda. „Senimaani on väga palju raha kulutatud pere ülalpidamiseks ja laste kasvatamiseks, mul on neli last,“ ütles Seeder ja lisas, et selle kõrvalt pole tal kindlasti olnud võimalik nii palju säästa kui näiteks neil, kel lapsi ja peret ei ole. „Usun, et olen teinud õigesti. Küll elu ja tulevik näitavad, mis võimalusi veel järgmistel aastatel pensioni kindlustamiseks on. Mõelnud olen selle peale aga küll,“ ütles ta.

Tjah 9 aastaga jõuab ilmselt veel palju koguda. Samas, riigikogu liige saab eripensioni seega temal nagunii muret pole.

[Kriku]

See 4% raha võeti esimesest sambast. Kas tagantjärele "taastatakse" minu esimese samba maksed kui riik selle raha ära võtab?

Kuidas nende puhul oli, kes sünniaasta tõttu valida said ja ei valinud II sambasse kogumist?

[Avatar]

Minu meelest 2.sambaga mitteliitujatel jäi see mingi esialgne riigipoolne x% 1. sambasse. Aga kuna 2. propageeriti, siis tegelikult 2.sambaga liitumine oli vist kasulikum - 1.sambast vähendati x% aga teise sambase lisandus riigi poolt X+delta%. Ei mäleta kindlalt. Võibolla kuidagi premeeriti seda maksusoodustustega või.. Ilmselt oleks õiglane, et kui riigipoolne panuse eraldamisel sellest 2.samba väljamaksest, Riik tagantjärele taastab 2.sambas oldud ajaperioodile tagantjärele need summad, mis 2.sambaga liitumise tõttu sealt vähendati. Sellisel juhul oleks see 2.samba valik tõeliselt vaba. Kui riik omapoolset panust ei kompeneseeri ja lihtsalt oma poolt makstud %ära võtab, siis on see valik pigem paberil ja risti kirja saamiseks.

[Kriku]

I sammas on muidugi üldse fiktsioon, sinna ei koguta midagi. Riik maksab täna kogutavast sotsiaalmaksust tänastele pensionäridele põhimõtteliselt nii palju kui saab.

[AndresTy]

Samas, riigikogu liige saab eripensioni seega temal nagunii muret pole.

Riigikogu liikmete eripensionid kaotati juba 2003 aastal. Eripensioni saavad need, kes olid Ülemnõukogu 12. koosseisu ja Riigikogu 7. 8. ja 9. koosseisu liikmed.

[Avatar]

I sammas on muidugi üldse fiktsioon, sinna ei koguta midagi. Riik maksab täna kogutavast sotsiaalmaksust tänastele pensionäridele põhimõtteliselt nii palju kui saab.

Nii võib öelda, et sa panga kontole ka ei kogu raha. Sinu panka pandud raha tegelikult lihtsalt läheb investeerimisteks, kuni sa x hetkel seda raha tahad sealt majandusest enda tarbeks tagasi saada. Nii ka mina vastavalt Riigi ja enda vahelisele kokkuleppele olen nõustunud oma sotmaksuga muuhulgas praegusi pensionäre ülal pidama ja eeldan, et riik on piisavalt stabiilne ja järjepidev, et tagab tulevikus ka minu ülalpidamise noorema põlvkonna maksudest. Risk on mõlemal juhul.
No ja palj see teine sammas nüüd siis erineb. 1. Samba puhul on lihtsalt selle tegevuse ainus garant Eesti Riik.

[Kriku]

Riik teeb seda oma suva järgi ümber. Hiljutine näide on kindlustusosaku osakaalu muutmine, millest siin on ka varem juttu olnud: https://www.raamatupidaja.ee/uudised/20 ... st-reformi

Pank ei kirjuta minu kontole suvalisi summasid, mul on panga vastu nõudeõigus täpselt selles ulatuses, nagu ma kontole raha kogunud olen.

[AMvA]

Kuna mõned ei suuda, siis peavad kõik sita tehingu valima?
Kui vabatahtlikuks läheb, siis keegi ei keela sinna edasi maksta.

Kui vabatahtlikuks läheb, siis ostetakse selle raha eest paari viina ja kast õlut ja kui pensioniga on käes, siis peab riik hakkama toetusi maksma, on see sinu arust hea variant?

[Avatar]

Riik teeb seda oma suva järgi ümber.

Jah, see on jama ja nii ei tohiks põhimõtteliselt olla. Paraku on neid Riigi poolseid garante ilmselt aegade algusest saadik vastavalt vajadusele muudetud. Küll on siinkandis rahvakapitaliobligatsioonid makulatuuriks muutunud, kuigi omal ajal maksid inimesed mingi 25% või nii oma palgast. Küll kaotatud 50 ja 100rutsised ära. Küll seati piir Kroonideks vahetatavate rulade hulgale. Ikka tugevama õigusega.
Aga kui sa nüüd vaatad oma raha pangas, siis täpselt sama moodi teeb pank, kui tal vesi ahjus või makseraskused. Võib piirata väljamakseid, võib üldse pankroti välja kuulutada. On siin ju neid näiteid kohalike ja väiksemate pankadega 90 -ndatest. Loomulikult on pank ja Riik erinevad. Aga ühte moodi mõlemal juhul sa investeerid. Ühel juhul sa investeerid oma raha panga kaudu majandusse (tänapäeval globaalsesse, mis vähendab riske), teisel juhul riiki ja tema võimesse riigi funktsioone (sotsiaalpoliitika) stabiilselt ja jätkusuutlikult täita. Riigil on muidugi pangast erinevalt seadusandlik võim oma holoppide üle, seega sotsmaksust keelduda sarnaselt sellega, kuidas sa panka võid oma raha mitte panna - sa ei saa. Siiski, kui demokraatlikult juhitud riik ei suuda põhjendada oma maksusüsteemi õiglust, siis tekivad teatava viitega poliitilised jõud, kes valitakse riiki juhtima ja kes selle ebaõigluse ära muudavad. Või siis ei muuda. Aga igatahes vanad olijad tõrjutakse riigipiruka juurest eemale, ja see on piisav motivaator, et inimeste tahtmisega arvestada. Noh pahatihti küll üritatakse ka kavaldada ja valetada.

[aj1972]

Lugedes foorumit saan ma nüüd aru miks järjest rohkem võetakse inimestelt vastutust ja liigume suure hooga üha enam hoolekanderiigi suunas, sest enamik ei suuda ise oma rahaasjadega hakkama saada ning tuleb inimeste enda vastutust vähendada ja otsustusõigust ära võtta. Suur vend teab paremini kuidas enamik inimesi peab elama ja oma raha kulutama.
HAU!

[Kriku]

Aga kui sa nüüd vaatad oma raha pangas, siis täpselt sama moodi teeb pank, kui tal vesi ahjus või makseraskused. Võib piirata väljamakseid, võib üldse pankroti välja kuulutada.

See on vähemalt minu otsus, kas või millises pangas ma raha hoian. Teiseks, panga vastu on mul konkreetne nõue, mis muide on ka tagatud riigi garantiiga. Riigi vastu ei ole mul tulevikuks mitte mingit I samba pensioni nõuet, mille suurust oleks võimalik praegu fikseerida.

Panga poolt mulle hoiuse mitte välja maksmine on õigusvastane, riigi poolt I samba valemite ümber tegemine ei ole.