Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Aga teeme(gi) õige väikse ekskursi eesti sõjaajalukku ja vaatame seda formeerigute arvu meie sõjaväes läbi aegade..

Vabadussõtta läks Eesti sellesama tsaariarmeest pärit ÜHE diviisipõhise skeemiga - ja väga ruttu oli klaar, et kahte sissetungisuunda üks diviisistaap es menetle ning veel dets lõpus 1918 moodustatigi juurde TEINE diviis.
Aprillis 1919 (kui terve läti piiri ulatuses väga pinevaks läks) sai ka klaariks, et lõunapoolne teine diviis Pihkva rindest Riia laheni ikka ära ei kesta - ja siit saigi ka KOLMAS diviis.
Mingi aeg hiljem sai diviisistaatuse ka soomusrongide tsunft, mistap lõpetasime me meile eduka Vabadussõja NELJA diviisiga.

Kohe peale VS oskas keski miinusmärgiga "taibu" 1920.a lõpus kolmanda diviis ära kaotada aga värskelt kaitseministriks saanud (ja ilmselt eesti kõige aegade edukam/nutikam kindralstaabler) Jaan SOOTS taastas 3.diviisi juba 1921. suve paiku.
Et soomusrongide tsunft taandati rahuajal brigaadiks(-hiljem rügemendiks), langes see kooslus edaspidiselt formeeringute nimistust välja. Samas diviisiekvivalentsete staapide arv kolmeni siiski ei vähenenud, sest veel Vabadussõja ajast pärinenud VR sõjav.ringkonna juhatus transformeerus 1920ks aastaks diviisiekvivalentseks Sõjaväeringkonna staabiks, millele allusid Tallinna garnisoni üksused, kogu tollane lennuvägi ja kaitseliit. 1924.a transformeerus too staap Ranna-, Õhu, ja Sisekaitse staabiks ning tollest staabist oli pallu kasu 1924.a detsembrimässu kalkarite kastilöömisel. Mainit staap likvideeriti seoses koosseisude vähendamisega 1928.a - millega kaitseväe maaväepõhiste formeeringute arv langes siis NELJALT KOLMELE.
Neljanda diviisi moodustamisest // diviisistaabi asutamisest vabariigi lõpupäevil seoses vajadusega kontrollida meile nugaselgalöövaid võõrvägede baase on foorumi administraator siin teemas juba paar lehek eespool kirjutanud. Seega lõppes meie esimene vabariik jälle NELJA maaväepõhise formeeringuga.

Vahekokkuvõtvalt - alates Vabadussõjast kuni esimese vabariigi lõpuni funkas meie maaväepõhine armee // sõjavägi // kaitsevägi // raffavägi nii sõja- kui rahuajal vahelduva eduga 3-4 formeeringu(-diviisi) põhiselt. Mis oli ilmselt ka optimaalne.

Meie tänases taustas on diviisid asendunud brigaadidega - aga vahet pole, formeering ikka.
Pikka aega meil kestnud ühebrigaadipõhine maavägi oli põhjusmõtteliselt missiooniarmee - sest selle põhiülesanne oligi "välja saata" üks pataljoni lahingugrupp, et seda siis mingi (määramata) aeg "seal kuskil" ka roteerida. Issanda abiga oleme selle perioodi üle elanud ning nüüd on meil juba KAKS brigaadi - mis suudavad vähemalt tähistada meie kaks põhilist sissetungisuunda.

KOLME formeeringu põhisele normaalsusele meie kaitseväes näib hetkel olevat pikk tee düünides.....


P.S. kolm ehk kolmik on muuseas ka taktika "kuldarv" - kaks ees, üks taga

[Kriku]

Kahju, kui isamaa saatuse eest muretsevatel meestel kulub nii palju aega üksteisele ärapanemisele.

Nõus, kahju jah. Silmatorkavalt eesmärgipäratu

[Martin Herem]

Mind ei huvita kellelegi ärapanemine (kuigi see võib hästi maitsta)..
Ma ei kannata, kui mõni arrogantne vend hakkab siin soga ajades teisi lolliks tembeldama (minu sõnastus).

Nüüd siis tuli jälle ära - 1.brigaad oli mõeldud missioonide tarbeks, et üks pataljon välja saata ja siis roteerida! Kas tõesti oli kavas reservväelastega roteerida ainukest elukutseliste pataljoni?
Umbes sama pikk aeg, kui meil oli Maaväes ainult 1 brigaad, oli meil 1 brigaad + 4 KRKd. Neist kaks KRKd ei olnud oluliselt kehvemad brigaadist. See oli ju palju parem ja mulle väga meeldiski ... sest ma ei teadnud ressurssidest midagi.

Ka nimetatud taktika "kuldarv kolm", kus kaks ees ja üks taga, tundub veidi ülekullatud. Pigem peaks ikka nii olema, et ühega kujundad, teisega lööd ja kolmandaga jätkad edu või reageerid ootamatustele. Kuid Eesti kaitsmise seisukohalt ei ole KOLM mingi näitaja. Isegi kui täna kahest brigaadist üle jääv jõud üheks väeüksuseks koondada ja seda kahe esimese arvelt veidi tugevdada, ei muudaks see suurt mitte midagi. Tänaste vahendite SELLINE ümberkorraldus ei annaks mingit paremat lahendust.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ka nimetatud taktika "kuldarv kolm", kus kaks ees ja üks taga, tundub veidi ülekullatud. Pigem peaks ikka nii olema, et ühega kujundad, teisega lööd ja kolmandaga jätkad edu või reageerid ootamatustele..

Ilmne loogikaviga - ka selliselt ümbersõnastatuna on ju kolm jätkuvalt taktika kuldarv

[Martin Herem]

Tunnistan, et kogu lõik vajaks paremat sõnastust, kuid see ei tähenda, et Borja toodud kuldarv poleks lihtsalt eesmärgipäraselt ülekullatud - 3 diviisi Eesti kaitsmisel ei ole mingi klassikaline kuld.

[Kapten Trumm]

Borja

Mulle näib, et vastane on asunud sind eksitama ja pealööki sohu juhtima. Isikuomaduste ja mingite minevikuteemade varjus on mugav jätta asjast ju rääkimata. Et mis see plaan ikkagi on. Kole vilets lugu, kui 5a pärast tuleb tõdeda kokkuvõtete tegemisel, et saavutused olid "parandamine" ja "tõhustamine" ja mõistagi vana hea "võimetehkohase riigikaitse ülesehitamine". Need on mõistagi tublid asjad, ainult siin foorumis sellega vist keegi ei rahuldu (kui peavoolutrollid välja arvata). Tänane julgeolekuolukord lausa kohustab läbimurreteks.

Niiet mehed, keskendume asjale.

[Martin Peeter]

Kahtlemata vaid erihariduseta huvilisena ja riigikaitse vabatahtlikuna, kes ma olen, tahaksin lisada ühe aspekti, mis minu meelest on praeguse Kaitseliidu tugevus.

Nimelt mis on reservarmeel põhineva kaitse kõige suurem haavatavus? Minu arusaamist mööda kiire reageerimise võime, sest eelnevalt tuleb läbi viia mobilisatsioon.
Milliseid reservlahingüksuseid on EV-s võimalik kõige kiiremini kokku tõmmata, isegi oluliselt enne ametlikku mobilisatsiooni, LÕKi vmt välja kuulutamist? Mina ütleks, et need on Kaitseliidu lahingkompaniid, mis on kõige tugevamad ilmselt Tallinnas, Harjus ja Tartus. Kuna tegemist on väga kiirelt kokkuaetavate reservüksustega, siis peaks sellest lähtuma ka nende ülesanne - olla kiiresti seal, kus vaja. Kui vaja, siis kas või Narvas. Transport on meil ju olemas.

3. brigaadi ja mis baseeruks-formeeruks Tallinnas ja selle ümber, oleks vaja küll, aga selle tegemiseks ei peaks kärpima teist olulist võimet. 3. brigaadiks tuleks ikka kaitsekulusid tõsta, SAKi tõsta jne.

Mõtleme ka meie kiirele reageerimisvõimele ja mis seal kohe välja panna on: mingi osa skautidest (osad võivad olla missioonil), liitlased ( kelle national caveats pole vähemalt mulle teada - loodame, et neid pole) ja siis mingis väljaõppestaadiumis ajateenijad. Samas need KL "rohelised", kes Eestis, saab ikka mingi 3-5 tunni jooksul kokku. Samuti on see poliitiliselt mingis võimalikus väga pingelises olukorras mõnevõrra kergem otsus, kui LÕK. Ma arvan, et ka see on tähtis asi.

[Kriku]

3. brigaadiks tuleks ikka kaitsekulusid tõsta, SAKi tõsta jne.

Kas SAK-i, ma ei tea, aga seda möönis ka Borja, et raha oleks selleks siiski vaja. Kui palju ja mille jaoks, ses osas on praegune arutelu endiselt udune.

[Dr.Sci]

...Milliseid reservlahingüksuseid on EV-s võimalik kõige kiiremini kokku tõmmata, isegi oluliselt enne ametlikku mobilisatsiooni, LÕKi vmt välja kuulutamist? Mina ütleks, et need on Kaitseliidu lahingkompaniid, mis on kõige tugevamad ilmselt Tallinnas, Harjus ja Tartus. Kuna tegemist on väga kiirelt kokkuaetavate reservüksustega, siis peaks sellest lähtuma ka nende ülesanne - olla kiiresti seal, kus vaja. Kui vaja, siis kas või Narvas. Transport on meil ju olemas. ...

Kas siin kattuvus ei teki? Ühelt poolt on isik Kaitseliidu lahingkompaniis, teiselt poolt saab kutse reservväelasena minna oma kogunemiskohta?

[Martin Peeter]

Ei ole kattuvust.

[Kapten Trumm]

Mõtleme ka meie kiirele reageerimisvõimele ja mis seal kohe välja panna on: mingi osa skautidest (osad võivad olla missioonil), liitlased ( kelle national caveats pole vähemalt mulle teada - loodame, et neid pole) ja siis mingis väljaõppestaadiumis ajateenijad. Samas need KL "rohelised", kes Eestis, saab ikka mingi 3-5 tunni jooksul kokku. Samuti on see poliitiliselt mingis võimalikus väga pingelises olukorras mõnevõrra kergem otsus, kui LÕK. Ma arvan, et ka see on tähtis asi.

Taolised tõkestusüksused (Sperrverband - Wehrmachti termin) eeldavad Tallinna pressivate vene soomuskolonnide vastu ka natuke teistusugust filosoofiat relvastuses ja juhtimises (ja ka muus) kui seni KV-s ollakse harjunud.

Olen antud protsessi aastaid huviga jälginud, kuid pole märganud teatud paindlikkust mõtlemises sel teemal, pannakse ikka tuimalt "pataljoni raamistikus", vahet pole, kas reageerimisaeg on 3 tundi või 3 päeva. Sest tulejõud, millega neil rohelistel KL kompaniikestel (kiirkorras saab kokku ikka kompanii miinus) kokku puutuda tuleb, saab olema kole. Seetõttu peab siin olema nii soomusetõrjevahendite kui õhutõrje osas natuke teistsugune lähenemine kui "brigaadipõhiselt".

Tuleb arvestada, et neil ei saa olema mingit ülalt tulevat toetust, vähemalt esimene 24 tundi. See tähendab, et õhkimine-purustamine, soomusetõrje, õhutõrje ja LTT tuleb neil tagada ise. Ja võimalik, et "käsku ülalt" ühel hetkel ei tule, sest vene pommitajad tabasid peastaapi. St KÜ peab suhteliselt ise otsustama, mida teha. See eeldab täiesti teistsugust lähenemist üksuste varustusele, väljaõppele ja juhtimisele (kui motoriseeritud kergejalaväekompanii pataljoni/brigaadi koosseisus).

[Kapten Trumm]

...Milliseid reservlahingüksuseid on EV-s võimalik kõige kiiremini kokku tõmmata, isegi oluliselt enne ametlikku mobilisatsiooni, LÕKi vmt välja kuulutamist? Mina ütleks, et need on Kaitseliidu lahingkompaniid, mis on kõige tugevamad ilmselt Tallinnas, Harjus ja Tartus. Kuna tegemist on väga kiirelt kokkuaetavate reservüksustega, siis peaks sellest lähtuma ka nende ülesanne - olla kiiresti seal, kus vaja. Kui vaja, siis kas või Narvas. Transport on meil ju olemas. ...

Kas siin kattuvus ei teki? Ühelt poolt on isik Kaitseliidu lahingkompaniis, teiselt poolt saab kutse reservväelasena minna oma kogunemiskohta?

See ei ole juba mõnda aega teemaks, KV reservis saad olla ainult ühes kohas ja reservi haldab sama asutus. St kui sa oled reservväelasena kirjas KL rohelises kompaniis, siis ei ole kuigi võimalik, et sa oled samal ajal 2. brigaadi 6. jalaväepataljonis. KL roheline üksus on samaväärne. Veelgi enam, KV toetab ka KL sedasi, et KL liige saab käia ajateenistuses (võimalusel isegi vajalikul erialal) ja tulla pärast oma KL rohelisse üksusse edasi teenima.

Mis puudutab neid pritsimehi, politseinikke ja muid mehi, siis olles KV reservis kirjas, on KV-l kutsumisel prioriteet. Kui pritsimehe tööandja päästeasutus leiab, et antud pritsimees on vajalik SA olukorras, siis peab ta Kaitseressursside Ametilt taotlema isikule broneeringut (sellisel juhul vabaneb ta KV mobilisatsioonikohustusest). Seega lugupeetud elutähtsad tegelased, veenduge (eesti.ee) abil, mis on teie SA roll ja kui avastate sealt midagi ebasobivat, siis masseerige oma asutust tegutsema.

[Martin Peeter]

Taolised tõkestusüksused (Sperrverband - Wehrmachti termin) eeldavad Tallinna pressivate vene soomuskolonnide vastu ka natuke teistusugust filosoofiat relvastuses ja juhtimises (ja ka muus) kui seni KV-s ollakse harjunud.

Olen antud protsessi aastaid huviga jälginud, kuid pole märganud teatud paindlikkust mõtlemises sel teemal, pannakse ikka tuimalt "pataljoni raamistikus", vahet pole, kas reageerimisaeg on 3 tundi või 3 päeva. Sest tulejõud, millega neil rohelistel KL kompaniikestel (kiirkorras saab kokku ikka kompanii miinus) kokku puutuda tuleb, saab olema kole. Seetõttu peab siin olema nii soomusetõrjevahendite kui õhutõrje osas natuke teistsugune lähenemine kui "brigaadipõhiselt".

Tuleb arvestada, et neil ei saa olema mingit ülalt tulevat toetust, vähemalt esimene 24 tundi. See tähendab, et õhkimine-purustamine, soomusetõrje, õhutõrje ja LTT tuleb neil tagada ise. Ja võimalik, et "käsku ülalt" ühel hetkel ei tule, sest vene pommitajad tabasid peastaapi. St KÜ peab suhteliselt ise otsustama, mida teha. See eeldab täiesti teistsugust lähenemist üksuste varustusele, väljaõppele ja juhtimisele (kui motoriseeritud kergejalaväekompanii pataljoni/brigaadi koosseisus).

See on probleem küll - ja ütleme ausalt - sellisel juhul 3. päevaks meid enam ei jätku. Aga minu meelest on see kiirem probleem, kui meist 3. brigaad teha. Siinkohal on vist odavaim lahendus ikka selle miini- ja pioneerivõimega vaeva näha. Sellega aeglustab ikka hästi. Kusagilt maalt on see isegi nii spets võime, et sellega võiks teatud tasemel tegeleda spetsialistid. No ei ole iga mees meist keerulistes oludes kopajuht. Isegi mootorsaagisid ja rellakaid tuleb ise hankida.

Muidugi ei pruugi iga ohustsenaariumi puhul olla esimene vaenlane pealepressiv soomuskolonn. Võivad olla ka rohelised mehikesed, võib olla niisama "konna keetmine".

[Kapten Trumm]

Mida suurem üksus, seda kauem mobiliseeritakse. Seda suuremad laod ja varustusplatsid (mis on haavatavad) jne.
Kui tahetakse maakaitses näha seda vurtsu, mis aitaks ootamatuste puhul ja kui fekaal venti lendab, siis ei ole mitte vaja brigaadi, vaid steroididel kompaniisid (taktikalisi gruppe). Brigaad kui selline antud olukorras ei anna mingit lisaväärtust.

See on probleem küll - ja ütleme ausalt - sellisel juhul 3. päevaks meid enam ei jätku.

Tänasel kujul "peale lennates" on kahtlane, kas võitlusvõime isegi H+24 tundi kestab. Õhutõrje puudub täielikult (need paar 050 BMG-id kompanii peale, ilma kuulipildurite korraliku õhumärkide treeninguga pole ÕT), soomusetõrje toimub üksnes vastase efektiivse tapa-ala sees tegutsedes (meeskonnad lõpevad kiiresti). Pioneeri (st tõkestamine, mineerimine, purustamine) võime suht olematu, meditsiin sidumise tasemel jne. Kindlustatud positsioone ehitada ei jõua (kiiremaks tegemiseks puudub tehnika kah). Lisandub koordineerimise ja side segadus, eespool on kuulda tankide mürinat, kas ma võin selle silla üle Jägala jõe õhku lasta, raadios ühendust ei saa, tankimürin üha läheneb.

Mina annaks kolonnile lihtsalt lahingukopterid kaasa (Ämaris kindlustamata angaarides asuvad või lausa lageda taeva all seisvad lennukid on sellises stsenaariumis juba hävinud)+hävituspommitajate top cover piirkonna kohal. Sõidaks lihtsalt tuimalt kontakti, paneks tulejõu maksma ja alustaks jälitamist.

[sang]

Mis puudutab neid pritsimehi, politseinikke ja muid mehi, siis olles KV reservis kirjas, on KV-l kutsumisel prioriteet. Kui pritsimehe tööandja päästeasutus leiab, et antud pritsimees on vajalik SA olukorras, siis peab ta Kaitseressursside Ametilt taotlema isikule broneeringut (sellisel juhul vabaneb ta KV mobilisatsioonikohustusest). Seega lugupeetud elutähtsad tegelased, veenduge (eesti.ee) abil, mis on teie SA roll ja kui avastate sealt midagi ebasobivat, siis masseerige oma asutust tegutsema.

Selle asja tänane nimetus on riigikaitseline töökohustus, mis on seotud ametikohaga, mitte isikuga. Vt lähemalt KRA veebist ja Riigi Teatajast.