Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

[kaur3]

RAND-ilt väga hea materjal, mis Eestis toimuvat jälgides ning milneti lugedes, tundub kohati avatud uksest sissemurdmisena. Kes on sissiteemat läbi aastate jälginud, see leiab tuttavaid mõttekäike. Soovitan lugeda otsast lõpuni. Alates Juurveest kuni Borjani ei ole vist isegi raporti 3. leheküljeni jõudnud.

Findings and Recommendations

This report concludes that TD/UW capabilities can effectively complement conventional defense efforts of the Baltic states and NATO

Ise eelistaks Switchbladele Spiket

[Martin Herem]

Äkki strateegilinesõdur viitsib hinnata nende ägedate jagude maksumust.
500 000 jao eest, kus 2xManpads, mingi TT, UAV, raadiod, öövaatlus ja palju muud toredust, ei ole minu hinnangul isegi sõbrahind.

[Kapten Trumm]

Mulle näib (jätkuvalt), et probleem pole mitte rahas või inimestes, vaid meie teatud tahtmatuses õppida. Ka sellest, mille eest me oleme verega ise maksnud. See on lihtsalt minu subjektiivne tunnetus, ei enamat.

Olles Martiniga debateerinud antud teemal juba aastaid tagasi, on muidugi heameel näha teatud nihet mõtlemises. See annab lootust, et asi pole lootusetu.
Ma lihtsalt kutsun (jätkuvalt) üles mõtlema väljaspoole brigaaditaseme konventsionaalse lahingutegevuse piire. Olen ka sama meelt, et Eesti edukus sõjas sõltub peamiselt võimest arendada hübriidset lahingutegevust, sh võidelda vastase selja taga.

Tänane sissisõja ettevalmistus on just peamiselt selles, pataljoni- ja brigaaditaseme sõja toetuse kontekstis. Need, keda me õpetame, on lihtsalt konventsionaalsed (väike)üksused, kes tegutsevad vastase hõivatud alal. Nagu luurajad. Või eriüksused. Taoline sõjategevus eeldab (ja kaasab) tsentraliseeritud juhtimist, sõltuvust "emaüksuse" logistikast ja veel mitmeid asju (osasid ma kindlasti ei oskagi loetleda). Näiteks meie võitlusgruppide tegevus ja üldine kontseptsiooni kohta olen näinud mõne nt Iraagist tulnud vanemohvitseri suuri imestanud silmi (ju siis nähtu ei vasta päriselt seal nähtud jätkusuutliku sissisõja alustele).

Et see, mis me teeme, ei ole see, mille vastu me sõdisime Afganistanis või Iraagis. Selline tegevus pole pikemas perspektiivis jätkusuutlik (kui vastane hõivab mõne ala pikemaks ajaks). Lihtsalt põhjusel, et see on vastuolus end elus (ja verega) tõestatud jätkusuutliku sissivõitluse põhimõtetega (ja küllap pole antud tegevus ka selliseks mõeldud).

Mille poolest see ei "vasta"?
1. pole kvantiteeti, KL võitlusgrupid, käputäis roheliste barettide süsteemi eriväelasi (viimane kontseptsioon pole meil mingi saladus, on avalikult leitav) pole Eesti suurusel ajal edukaks sissivõitluseks piisav. Seejuures võib olla, et ülalnimetatud konventsionaalses kontekstis sellest piisab. Põhimass meil siiski antud tüüpi (jätkusuutlikuks) võitluseks erilist ettevalmistust ei oma. Jah, me koolitame, jah me teeme ajateenijatele hajutatud lahingutegevuse õppusi natuke, aga süsteem kui selline siiski puudub.
2. pole jätkusuutlik vastase intentsiivse sissivastase tegevuse oludes.
a) sõltub konventsionaalse üksuse varustusest, mida seljas üle rinde veetakse.
b) pole piisavalt konspireeritud (vastane saab kellegi kätte ja peksab sealt info välja tänu tsentraliseerimisele)
c) pole piisavalt laiapõhjaline, tekitamaks vastasele talumatuid kaotusi.
Ei hakka siia näiteid tooma arvudest, aga sinna võib rahulikult tingimuse c täitmiseks ühe nulli lisada.

Meil on endal kogemus ju olemas.
1. sõjaväelaste juhitud ja tsentraalselt organiseeritud üksused hävitati kiiresti ja esimeses järjekorras (vt eelise punkti alapunkt b). RVL, Läti metsavendade analoogsed üritused.
2. ilma vastavasisuliste sügavate ettevalmistuseta (väljaõpe, relvastus ja varud) osutus väheefektiivseks.

Eraldi juhin tähelepanu veel järgmistele, tavaliselt ignoreeritavatele aspektidele:
1. meil on tuhandeid inimesi, kellel pole kaitseväelist (st sõjalist rakendust), kuid keda vastase alale jäädes ootab vältimatu hävitamine ja kes on metsa sunnitud elu säästmiseks põgenema. Kui see on ette valmistamata, siis saab vastane nad kiiresti kätte ja ise nad midagi organiseerida ei saa. Õpetaks neile selliseid asju? Piirivalvurid, politseinikud, kõik kaitseliitlased, omavalitsuse ja riigiaparaadi tegelased.
2. meil on reservis suurusjärgus 30 000 mingil tasemel sõjaliselt õpetatud meest, kellele ma ei näe sõjalist rakendust. Iraak ja Afganistan näitavad, et optimaalne siss ongi keskealine - kellel on piisav elutarkus ja sotsiaalne võrgustik.

Meie vastane on COIN tüüpi üritustes efektiivsem kui ISAF. Erilise kahtluseta. 1. keeratakse kinni meedia (WTF is "meediavabadus"???) 2. info hankimiseks kasutatakse kõiki NKVD pärandi võtted 3. mingite RoE teemadega oma pead ei vaevata. Sellevõrra tuleb minuarust paremini valmistuda - sõdimine taolise vastase vastu "lahinguväljat leitu ja niiskusest rikutuga" ning "õppides kogemustest" (Iraagi sissid) saab olema väga verine ja vähe tulemuslik.

Ja veel üks asi. Lääne COIN Iraagis ja Afganistanis käis kultuuriliselt võõras keskkonnas, kuhu valget meest ligi eriti ei lasta. Ei pääse ligi infole sidemete kohta - ei suuda sa ka sisse tabada. Meil on igas kortermajas ja igas külas tegelased, kes valdavad taolist infot, kelle emakeel pole eesti keel ja kellel on kodus teleka kõrval natuke teine trikoloor.

[strateegiline sõdur]

Äkki strateegilinesõdur viitsib hinnata nende ägedate jagude maksumust.
500 000 jao eest, kus 2xManpads, mingi TT, UAV, raadiod, öövaatlus ja palju muud toredust, ei ole minu hinnangul isegi sõbrahind.

Artiklis olnud väide oli järgmine: „Selle raames saaksid kolm riiki kokku luua sada kõrgtasemel ja 300 madalama intensiivsusega sõjalist vastupanu osutavat rühma, mille varustamine läheb maksma kokku vastavalt 51 ja 35 miljonit dollarit.“
Ehk kui 51 miljonit jagada 100 kõrgtasemel rühmaga on tulemuseks rühma kohta 0,51 miljonit dollarit ja 35 miljonit jagada 300 rühmaga on tulemuseks 0,116 miljonit dollarit. PS. Dollarid veel eurodeks.

Teeme nüüd paar arvutust. Meil on 100 000 eurot madalama intensiivsusega sõjalist vastupanu osutavat rühma loomiseks. Ütleme, et see on 30 inimest. Ostame neile kõigepealt automaadid 30x1500=45 000. Kui relvad on, siis võiks järgmiseks osta laskemoona. Ütleme, et padruni hinnaks on 0,6 eurot ja ostame näiteks 30 päevaks iga automaadi kohta 100 padrunit ehk siis 0,6 eurot x 30 relva x 30 päeva x 100 padrunit = 54 000 eurot.
Kogu ülejäänud varustuse, väljaõppe, treeningu, side, ladustamise, transpordi, relvastuse, jne peale jäi meil üle 1000 eurot. Selle ülejäänud 1000 eurot soovitaks ma neil võitlejatel kulutada pigem laevapileti peale Rootsi. Ilma igasuguse väljaõppeta ja ainult automaadiga varustatud sõduril pikka pidu ei oleks.

Ühesõnaga selliseid väiteid, mis artiklis on toodud, on vähegi arvutada oskaval inimesele raske tõsiselt võtta. Missuguseid väiteid võiks pisut tõsisemalt võtta – sellest kohe järgnevalt.
Tavaline kergjalaväejao varustuse, relvastuse ja laskemoona maksumus on 0,5 mln. Artiklis kirjeldatud tavatu sõjapidamise jagu maksaks 4 kuni 12 miljonit. Lisaks iga-aastane ülalpidamiskulu.

Räägime toodud väite pikemalt lahti.
Tavalise ainult reservväelastest (ajateenijatest) koosneva kergjalaväe jao, kus on 10 meest saab 0,5 mln eest. Sellises kergjalaväe jaos oleksid automaadid, kuulipilduja, CG TT, ühekordne TT lask, isiklik varustus, kuulivest ja jaol oleks võimekus kuigipalju pimedas näha. Muu vajalik varustus oleks samuti. Nt käsigranaadid, jao telk, meditsiinivahendid, üks veok, käsiraadiojaam. Kokkuvõttes täitsa tavaline jalaväe jagu, nii nagu teist enamus on neid õppustel näinud. Ei midagi erilist ega luksuslikku. Põhiosa maksumusest, eelpool nimetatud 0,5 miljonit, tuleb laskemoonast. Hind muidugi sõltub väga palju sellest, et kui suured varud osta.
Pool miljonit on ühekordne kulu, lisaks sellele tuleb jagu ülalpidada. Osa tegevusi toimub iga aasta, näiteks varustus tuleb kuhugi ladustada, ladu nõuab kulusid, harjutusväljade hooldamine, jne. Mõned ülalpidamisega seotud tegevused sõltuvad väljaõppest, näiteks väljaõppeks kuluv laskemoon, sõiduki kütus ja remont, kasarmukulud, õppuste kulu, instruktorite kulu, jne. Kogu ülalpidamine kokku, koos ladustatud varustuse amortisatsiooniga, on aastas suurusjärgus 0,1 mln.

Palju ägedama jao, sellise, mis viskab mõned saltod, oskab teha kukerpalle ja tunneb ning mõistab mängida kõiki tavatu sõjapidamise instrumente ja tegemist ei oleks väga spetsiifilise erioperatsioonide meeskonnaga, saab kakskümmend korda suurema summa eest. Selline äge jagu suudaks pikema aja vältel iseseisvalt ja piisava tihedusega teha vastase mõjutamiseks erinevaid lahinguoperatsioone. Mis üksuse hinna kõrgeks ajab on õhutõrje raketid. Üks Mistral rakett maksab üle 300 000 euro. Teeme selles osas artiklis kirjeldatud ägedale jaole piirangu ja paneme neile ainult kaks õhutõrje raketti. Kui mõlemad raketid on kulutatud peavad nad ilma hakkama saama või läbi ajama sõjasaagiks saadud rakettide ning laskeseadmetega.
Jao hinna vähendamiseks teeme veel ühe kõrge lennuga ulmekirjaniku sulest pärit eelduse ning ärme anna neile Mistraleid vaid ostame hoopis Poola GROMe, umbkaudse hinnaga 150 000 (summat ei maksa väga tõsiselt võtta, see oli esimene, mis ma Googlist leidsin). Selliste piirangute puhul oleks ägeda jao hind umbes 4 miljonit.

Mulle näib (jätkuvalt), et probleem on rahas ja veel suurem probleem peitub elementaarses arvutamisoskuses.

[Kapten Trumm]

Ma tahaks seda jagu näha, mille relvastuses on Mistral. Ostame soomuki ka kohe heaga ära, sest kaugele nad ei kõnni.
Üldiselt see raketitamine on ehe näide, kuidas kaaperdatakse vähegi sisu omav idee ja juhitakse see Sussanini kombel sohu.
Mis sellise tegevuse eesmärgiks ka on? Statkom eesmärgiga näidata tänase tegevusmudeli absoluutset õigsust?
Tunnetuslikult arvaks, et madalaim tase oleks rakettidele sissirühma toetusjagu ja jutt on ikkagi kantavatest stiilis Grom või Igla.
Javelin? Tankide vastu muidugi äge, aga vahest 600 m laskekaugusega NLAW oleks kättesaadavam?

[tommy]

500 000 jao eest, kus 2xManpads, mingi TT, UAV, raadiod, öövaatlus ja palju muud toredust, ei ole minu hinnangul isegi sõbrahind.

2X kantav ÕT-rakett, see on juba 4-6 meest konkreetselt nendele relvadele. Lisaks TT-relvameeskond, võitleja raadiojaamaga, komandör...see pole enam jao suurune üksus.
Lisaks, iga kantav ÕT-rakett, olgu Mistral või Grom, toob kasutavale üksusele kaasa sõiduki vajaduse.
Transpordiasendis, neid relvi jalgsi kaua ei tari.

[Kapten Trumm]

Ei ole kuigivõrd tõsi.
Grom kaal (rakett laskeseadmes) on ca 17 kg, mis on ikkagi käsitsi veetav (kasvõi kahe mehe vahel).
Võrdluseks, CG M2 kaalub laadimata 14,2 kg ja kes oli see asjatundja, kes soovis sinna sisse juhitavaid rakette panna....?
Mistral kaalub koos laskeseadmega 41 kg.

[tommy]

Iga kantav ÕT-rakett asub transpordiasendis oma konteineris.
Näitena Stinger-raketi oma, kuid Igla/Grom süsteemidel on põhimõtteliselt sarnased.

Sealt konteinerist võetakse rakett välja ja asutakse kokku panema vaid enne lahinguülesande täitmist, ehk siis enne välja laskmist.
Muidugi on võimalik seda konteinerit kaasa tarida ka 2-3 mehel. Nagu on see võimalik ka Mistral-raketi puhul.
Muidugi on Mistral, olles võimsam ja pikema tegevusraadiusega, sellevõrra ka raskem tassida.
Kuid mõlemad vajavad pikemate vahemaade läbimiseks ikkagi sõidukit. Selliste konteineritega vaid jalgsi tegutsev üksus välja ei vea.

[HeiniR]

Strateegiline Sõdur: Tavalise ainult reservväelastest (ajateenijatest) koosneva kergjalaväe jao, kus on 10 meest saab 0,5 mln eest.

Pean tegema jälle promo akf Juhani Putkinenile, kelle koolitus kuluks igale foorumlasele marjaks ära. Putkinen teeb 500 000 dollari eest koos väljaõppinud väikese üksusega päris palju pahandust. Selle papi eest saab väga palju staffi muretseda, pean silmas siis mittekonventsionaalset staffi
ÕT ei pea andma mainitud 10-liikmelistele üksustele, vaid võikski olla iga rühma suuruse üksuse kohta mingi 3-liikmeline Gromi meeskond, kes tegutseb mingis vastutusalas ilma suurema jalajäljeta (loe: ilma Unimogi kui Mistrali kandjata). Selleks ei pea isegi midagi väga uut leiutama, vaid EKV peaks hankima portsu manpadse, mida võib vajadusel tsentraliseerida või detsentraliseerida. Jama on selles, et praegu suudame lühimaa ÕT-ga katta ära nibin-nabin olemasoleva 2 brigaadi, needki seadmed on suurtel masinatel, mille jalajälg on ikka mitmeid kordi suurem kui nt ATV-l.
Sissimise osas tehakse "midagi" nii EKV-s kui KL-s, aga süsteemsust minu arvamusel väga ei esine. Malevates toimuvad kaootiliselt mingid sellesuunalised õppused, kuid reeglipärasus (nt teatud üksuste väljaõppe kindel protsentuaalne osa)puudub. Mina mõtestan sissimist eelkõige miinisõja kontekstis, s.t võimalikult kaugelt ja odavate vahenditega, ise võimalikult märkamatuks jäädes, vastase üksustele maksimaalsete kaotuste tekitamine. Lihtsalt tänasel päeval tänu tehnoloogia arengule ei saa isegi meie võsas siss enam ilma ÕT-ta.

[strateegiline sõdur]

Selleks ei pea isegi midagi väga uut leiutama, vaid EKV peaks hankima portsu manpadse, mida võib vajadusel tsentraliseerida või detsentraliseerida.

Hüva. Hakkame arvutama. Jagame Sinu väite arusaadavateks osadeks.

1. Mitu lühimaa õhutõrje laskeseadet peaks Eestil olema?
2. Mitu raketti iga laskeseadme kohta peaks olema?
3. Mis tüüpi relvad on? Mistral, GROM, Stinger, vms. Paku oma variant.
4. Palju aastas väljaõppeks ära laseme?
5. Palju on ühe raketi hind?

Esialgu nende küsimustega ma piirduks. Proovi palun neile küsimustele vastata. Ka teistel pole vastamine keelatud
Keerulisemad küsimused jätame hilisemaks. Mõned näited neist.

6. Kas ainult hajutatuna üksikute sissidena tegutsemisele lisaks on plaanis õhutõrjujaid kasutada ka koondatult, nt õhutõrje kompanii või pataljon?
7. Kas õhutõrje üksustel peaks olema radaraid, tulejuhtimiskeskused ja tulejuhtimisterminalid või nad lasevad kõike mida silm seletab ja mis lendab?
8. Kaua läheb transpordiasendist ühe õhutõrjeraketi valmisseadmine ilma eelinfota radaritelt?
9. Relvade ja rakettid hoiustamine, ühes laos koos või üle Eesti laiali?
10. Väljaõppesüsteem, mitu tegevväelast, palju ajateenijaid ja reserviste aastas?
11. Väljaõppe jaoks vajalik taristu ja imitaatorid?

[strateegiline sõdur]

Ma tahaks seda jagu näha, mille relvastuses on Mistral. Ostame soomuki ka kohe heaga ära, sest kaugele nad ei kõnni.
Üldiselt see raketitamine on ehe näide, kuidas kaaperdatakse vähegi sisu omav idee ja juhitakse see Sussanini kombel sohu.
Mis sellise tegevuse eesmärgiks ka on? Statkom eesmärgiga näidata tänase tegevusmudeli absoluutset õigsust?
Tunnetuslikult arvaks, et madalaim tase oleks rakettidele sissirühma toetusjagu ja jutt on ikkagi kantavatest stiilis Grom või Igla.
Javelin? Tankide vastu muidugi äge, aga vahest 600 m laskekaugusega NLAW oleks kättesaadavam?

Mis sa arvad kuidas ma suudan kanda 1 tunniga 1000 kilo varustust 100 km kaugusel? Õige vastus on, et hakkan enne stardipaugu kõlamist tasiisima, käin mitu korda ja viin osade kaupa. Siis pole transporti vaja. Keeruline on muidugi teada, et kuna stardipauk käib.

Üldiselt stratkomiga ma ei tegele. Pole minu ala. Stratkomi vajalikkusest ja näiteks sõjalise heidutuse või Eesti riigikaitse retoorilisest konstrueerimisest saan aru. Igati vajalik tegevus. Loomulikult ei tohi sellega üle pingutada.

Javeline arvutustes ei olnud. Tankitõrje osas oli kõige kõvem tase Carl Gustav.

Ilma õhutõrje rakettideta saaks ägeda jao hinna odavamaks ehk siis 3 miljonit. Ma niigi jätsin neile ainult kaks raketti arvutustes sisse. Tsiteerin oma tekstist "Teeme selles osas artiklis kirjeldatud ägedale jaole piirangu ja paneme neile ainult kaks õhutõrje raketti."

[kaur3]

strateegiline sõdur, head põhjalikud küsimused! Juhin tähelepanu raporti 1. lk kastis sees ( peetakse vist oluliseks) olevale infole.

A robust technology initiative to equip resistance cells in all three Baltic states would require approximately $125 million in initial equipping cost, plus training, operations, and maintenance funding.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Paarid põhimõttelised mõttepunktid selle jura kohta

Väidan, et on täiesti olemas kaks rusikareeglit, millest esimese mõistmiseks on (ilmselt) vajalik staabikolledž ja millest teise mõistmiseks on vajalik staabikolledž pluss veel midagi(-silmaring?)..

See esimene rusikareegel on, et alati kui keski ülikonnastet-lipsustet taibu hakkab defineerima uusi imepäraseid maismaasõja vorme, kus klassikaline allüksuse/üksuse/formeeringupõhine struktuur enam rolli ei mängi ja toimima peaksid hoopis miskid seninägemata analooge mitteomavad struktuurid, on tulemuseks perse - no lihtsalt perse (kurb-kurb)..

Ja see teine rusikareegel on, et alati kui keski täissöönd läänlane tuleb õpetama, kuda need balti aborigeenid peaksid oma sõjavägesid ehitama // struktureerima // ümber korraldama // relvastust hankima - on tulemuseks täpselt samasugune perse (see ei ole enam isegi kurb - pigem nallakas on)..

Et KV Akadeemia keskastme magistrandid võiksid need "ummamuudu rusikareeglid" lausa magistritöödena lahendada võtta (faktoloogiliste näidete varal loomulikult) - saaks päris hariva lugemise

[Chupacabra]

Hüva. Hakkame arvutama. Jagame Sinu väite arusaadavateks osadeks.

1. Mitu lühimaa õhutõrje laskeseadet peaks Eestil olema?
2. Mitu raketti iga laskeseadme kohta peaks olema?
3. Mis tüüpi relvad on? Mistral, GROM, Stinger, vms. Paku oma variant.
4. Palju aastas väljaõppeks ära laseme?
5. Palju on ühe raketi hind?

Esialgu nende küsimustega ma piirduks. Proovi palun neile küsimustele vastata. Ka teistel pole vastamine keelatud
Keerulisemad küsimused jätame hilisemaks. Mõned näited neist.

6. Kas ainult hajutatuna üksikute sissidena tegutsemisele lisaks on plaanis õhutõrjujaid kasutada ka koondatult, nt õhutõrje kompanii või pataljon?
7. Kas õhutõrje üksustel peaks olema radaraid, tulejuhtimiskeskused ja tulejuhtimisterminalid või nad lasevad kõike mida silm seletab ja mis lendab?
8. Kaua läheb transpordiasendist ühe õhutõrjeraketi valmisseadmine ilma eelinfota radaritelt?
9. Relvade ja rakettid hoiustamine, ühes laos koos või üle Eesti laiali?
10. Väljaõppesüsteem, mitu tegevväelast, palju ajateenijaid ja reserviste aastas?
11. Väljaõppe jaoks vajalik taristu ja imitaatorid?

Kui keegi hakkab Eestis tõsiselt sissindusega tegelema, siis ärge strateegilist sõdurit palun sinna juurde laske.

Aga ma küsin vastu mõned kergamad küsimused:
1) Palju maksab Talibani võitleja väljaõpe ja varustus?
2) Mis on Talibani lao aastased kommunaalkulud?
3) Mis on Talibani staabi aastane küttekulu?
4) Kas õige taliib peaks kandma plaadikandjat või killuvesti?
5) Kui suur peaks olema Talibani võitleja bussisõidkompensatsioon?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Head küsimused need "talibani omad".. kui vastad veel ära, kuda see kõik sakslastesse puutub, on mõtteline võit sinu