sakslased >-< punaarmee

[Kapten Trumm]

Analoogselt muude teemadega kipub seegi minema "hitlerjugendiks" kätte, kus viimastes postides ei saada mööda Ilmeksimatule Füürerile saluteerimisest ja tema sõjalis-tehnilisest geeniusest.

Sakslaste tankiasjadust illustreeris terve rida fataalseid möödalaskmisi kogu WWII teise poole tankisõja planeerimisel. Osad olid tingitud Hitleri egolaksust, teised aga ka suurushullustusest.

Mis puudutab Tigerit ja muid vägevaid tanke, siis oli tegemist totaalselt vale valikuga. Sellises koguses valmistatuna koormasid need niigi käpuli olevat saksa sõjamajandust liigselt, omamata seejuures olulist sõjalist efekti. Õige valik ja otsus oli Panther, Tiger, King Tiger ja need Mausid olid mõttetu raua raiskamise koht. Venemaa maastikul oli nende liikumisvõime väike, sillad ei kandnud, suure massi tõttu oli raudteetransport keeruline jne jne jne.

Selle asemel tulnuks keskenduda Pantheri töökindluse parandamisele ning selle tehnoloogilisemaks muutmisele - ning vorpida siis tuhandetena neid. Mitte teha valmis tuhandet tanki, millele bensiinigi ei jätku ja mida liitlaste Tempestid hävitasid nagu polügoonimärklaudu ja trampida kõnepuldis jalgu, kuidas uued 1000 tanki kümned tuhanded T-34-d likvideerivad.

Tankide kasutamine on analoogselt lennuväega keerukas, mitmest komponendest koosnev kooslus, kus tankide taktikalis-tehnilised näitajad on teisejärgulised. Eelkõige loeb seal taktika, luure, tuletoetus ja logistiline toetus. Ja arvukus. Kas Tiger on ühest kohast 100 või 75 mm soomusega, on täiesti teisejärguline. Parim tank on see, mis võidab lahingu, mitte see, mille tehnilised näitajad on paremad. Saksa WWII teise poole tankid pole võitnud suurt midagi, seega ei saa neid kuidagi pidada sõjaliselt parimateks. T-34 oli kindlasti parem, sest kõikide komponentide summa oli parem. Tehniliselt võisid saksa masinad ükskõik kui head olla, kuid venelased tootsid lihtsalt kõvasti rohkem tehniliselt mitte eriti palju nõrgemaid masinaid ja tagasid nad muude komponentide toetusega paremini kui sakslased - ikkagi võitsid.

Kahjuks ei sõida tänapäeval tankid 1 vs 1 lahinguväljale duelli pidama, vaid duelli peavad ka strateegia ja logistika ja muud "pehmed" väärtused. Ja siin polnud sakslastel midagi vastu panna. Probleem hakkas peale juba totaalselt mööda pandud sõja strateegiast, kus hüpati ühelt eesmärgilt teisele. Lõpuks hukutas sakslased strateegiliste kaitseressursside nappus. Ja Tigerid seisid Ardennides paigal seepärast, et üks vuntsidega ahv kuskil kõnepunktis tahtis kord Leningradi, kord Stalingradi, kuid venelaste naftat kätte ikka ei saanud.

[fossiil]

Nojah, see füüreri geniaalsuse värk oli nagu oli - kindlasti oli tal väga suur osa kõiges, mis ta korda saatis, kuid ilmselgeid rumalusi oli samuti palju. Kasvõi käsk, mis anti umbkaudu vene kampaania alguses - peatada kõik tööd uute relvatüüpide väljaarendamises - no midagi targemat ikka andis välja mõelda.. Ja siis hakkas tulema hädakisa rindelt - venelaste tankid on nii paksu nahaga, et saksa 37 mm kahurikökatsid ei tee neile midagi... Ja kui palju veel neid on!!!
Aga tankide headust või mitteheadust ei saa nii üldiselt võrrelda, et kogu sõjakäigu kontekstis - sel kombel võib tõestada ükskõik mida - võrrelda saab siiski ainult mingite kindlate kriteeriumite alusel, nagu tehnilised näitajad, töökindlus, tulejõud jne. Muidu tuleb üks puder ja kapsad.
Sest sõjamasinatel on veel üks aspekt, mida miskipärast eriti ei kiputa välja tooma: nende strateegiline ja taktikaline väärtus. Ja kui nüüd vaadata sedasama kõrgeltkiidetud T-34-ja eraldi mõlemast vaatenurgast, siis torkab silma, et hinnangud tulevad risti vastupidised - strateegilises mõttes oli T-34 ääretult mugav masin, seda oli suhteliselt lihtne suurtes kogustes toota, konstruktsiooni lihtsustati justnimelt massilist tootmist silmas pidades. Kuid taktikalises mõttes ei olnud masin isegi mitte keskpärane, ütleksin, et Teises Maailmasõjas oli kaks võrdväärselt viletsat tanki: üks oli T-34 ja teine ameeriklaste Sherman. Ka nende sõjaaegsed toodanguarvud on sarnased, mõlemaid vorbiti kusagil 50 tuhande ringis. Seda oli vaja, kuna vastane jahvatas neid võrdelises koguses vanarauaks. T-34 suurte kaotuste juures annab lisaks tooni ka vene poole väejuhtide käpardlikkus, nii et mingit täiesti objektiivset, lõpliku tõe tasandil olevat väidet püstitada ei saagi.
Kui vaadelda antud teemat sama üldiselt, nagu see oli alguses kirjutatud - saksa revastus versus vene - siis võib lõputult vaielda, et kelle oma oli parem, kuid üldteada on Saksamaa ja bolševistliku Venemaa tootmiskultuuri ääretult suur erinevus, sama kardinaalselt erines ka suhtumine inimressurssi, saksa sõdurisse suhtus juhtkond kui isiksusesse, kuid vene sõdur oli vaid lihtsalt asendatav kahuriliha...

Urmas.

[Karuke]

Nojah, see füüreri geniaalsuse värk oli nagu oli - kindlasti oli tal väga suur osa kõiges, mis ta korda saatis, kuid ilmselgeid rumalusi oli samuti palju. Kasvõi käsk, mis anti umbkaudu vene kampaania alguses - peatada kõik tööd uute relvatüüpide väljaarendamises - no midagi targemat ikka andis välja mõelda..

Seda ma füüreri lällutamise all silmas pidasingi - rassilisest üleolekust tulenevalt pidid kõik küsimused iseenesest lahenema.
Füürer suhtus kahtlusega kõikvõimalikesse tehnika-alastesse projektidesse mis talle visuaalselt muljet ei avaldanud või milledest ta madala haridustaseme tõttu lihtsalt aru ei saanud.
Aga mida sa ühelt jefreitorilt ikka tahad.
See maksis hiljem kurjalt kätte - väga kurjalt, siis kui mees lõpuks mõistusele tuli oli juba hilja.
Seda mida oleks pidanud alustama aastal 1935., tehti alles 1942 ja hiljem.
Rasketankid, keskmine tank, šnorkelid allveelaevadele, alternatiivsed kütused, raketid, A pomm, diiselmootori laiem kasutamine, automaatvintpüss jne.

N-Liidus vastupidi pandi rõhk õigeaegselt uue tehnika väljatöötamisele - kuid maha jäid kaadrite väljaõpe, logistika jms.

Kuid mõlemal juhul said kõik suuremad probleemid alguse poliitilise juhtkonna sekkumisest sõjapidamise päevaküsimustesse.
N-Liidus oli see kindlasti karmim - kuid ressursside rohkus andis "mängida".
Saksamaal aga mänguruumi polnud.

[Karuke]

Mis puudutab Tigerit ja muid vägevaid tanke, siis oli tegemist totaalselt vale valikuga. Sellises koguses valmistatuna koormasid need niigi käpuli olevat saksa sõjamajandust liigselt, omamata seejuures olulist sõjalist efekti. Õige valik ja otsus oli Panther, Tiger, King Tiger ja need Mausid olid mõttetu raua raiskamise koht.

Eks ta tegelikult nii oli jah.

Tehnikainimesena olen 1940-ndate aastate taset arvestades muidugi vaimustatud Tiigri ja tema edasiarenduste täiuslikkusest.
Kuid see on fanati vaimustus ja selge on ikka see, et parim tank oli see mille hinna ja kvaliteedi suhe osutus optimaalseks.

[ugandiklubi]

Kuna juttu on siin olnud Tiigritest ,siis tooksin ära kui palju kaotasid ise tiigritega varustatud pataljonid ( arvata vasti on siin arvude sees ka panzer III tüüpi masinad mis oli pataljoni kooseisus ) ja palju nad puruks lasid http://www.alanhamby.com/losses.html

[kuido20]

Tehnika juures ärge jätkem kahe silma vahele asjaolu, et sakslastel polnud seda inimressurssi, et massiliselt vormitud tehnikale inimesi peale panna.
Neil tuligi valmistada tanke, mis 1:5 saaksid sõdida.
Võiks märkida ka seda, et 41-43 oli neil kasutdada kogu Euroopa ressurss oma tehnika arendamiseks, eriti oluline roll oli selles Tšehhoslovakkia rasketööstusel.

[Würger 190G]

See teema on kuldne, aga põhiline on siiski kogused ja see, et NSVL sõjatööstust ei seganud sõja lõpupoole mitte midagi, aga Saksamaa sai ikka nende täpsete või ebatäpsete pommitamiste tõttu ikka kannatada küll, ent siski nad arendasid ja tootsid imevigureid, aga kogused!

[Kapten Trumm]

Tehnika juures ärge jätkem kahe silma vahele asjaolu, et sakslastel polnud seda inimressurssi, et massiliselt vormitud tehnikale inimesi peale panna.

No 3-5 miljonilise armee puhul pole just suurt vahet, kas tankiste on 10 000 või 50 000....

Muidugi Sherman vs T-34 on paha võrdlus, oma hääle annaks raudselt vene masinale. Kujutan elavalt ette, kui saksa mürsk sumatab mootorisse (kas sellel mootor ees ei olnud?), bensiiniaurud jne....mõnus tulesurm grillahjus...

[ugandiklubi]

Mootor oli taga aga muus osas on küll õigus .

[soadf]

Shermanni miinus on veel tema k8rgus.

[uusmario]

M4 ei põlenud nii hästi seetõttu, et tal oli bensiinimootor, vaid seetõttu, et ta laskemoon süttis.

Bensiin ei ole mürsutabamusel ohtlikum kui diisel.

[hugo1]

See teema on kuldne, aga põhiline on siiski kogused ja see, et NSVL sõjatööstust ei seganud sõja lõpupoole mitte midagi, aga Saksamaa sai ikka nende täpsete või ebatäpsete pommitamiste tõttu ikka kannatada küll, ent siski nad arendasid ja tootsid imevigureid, aga kogused!

Speeri raamatu järgi, kui õieti mäletan ei saavutatud masspommitamistega selliseid tulemusi nagu loodeti, vist mingi 10% pommitati puruks. Täpsema vastuse leiate Speeri raamatust

[fossiil]

No Sherman oli sakslastele maiuspala - masina kõrguse pärast, kiitsid teist väga, et kui hea sihtmärk.. Alguses, kui Normandias maabuti, oli väga palju valatud korpusega Shermaneid. Kui sihuke Pantri poolt pihta sai juhtus üsna kole lugu - Pantri soomustläbistav lendas masinasse sisse ja läks sees rikošetti - see mis meeskonnast järgi jäi, oli nii kole, et pihtasaanud masinatele oli lubatud läheneda vaid selleks spetsiaalselt loodud komandodel.
Urmas.

[igavesti eilne]

Mis Saksamaa pommitamisse puutub, siis kindralmajor F. W. Mellentin tsiteerib oma mälestustes Speeri tunnistusi Nürnbergi protsessil:
...12 - ndast maist 1944 aastal oli see kõik juba kasutu, kuna meie sünteetilise kütuse tehased osutusid massiliste löökide objektideks õhust.
See oli katastroof - nüüd jäime ilma 90% meie kütusest ja seega kaotasime sõja selle tööstusliku tagamise vaatepunktist: meie uued tankid ja reaktiivlennukid olid kasutud ilma kütuseta.

[EOD]

Majanduse kokkuvarisemise põhjuseid oli kaks- kütusest ilmajäämine ja raudteede totaalne purustamine. Ruhrist tuli maailma parimat relvastust lõpuni, kuid seda ei saanud ekspluateerida ega isegi rindele toimetada. Piltlikult lämbus Ruhr oma toodangusse.
Saksamaa ja kogu Euroopa jaoks oleks olnud ilmselt parim variant kui Stauffenbergi pomm oleks oma töö teinud ja uued juhid oleks saanud rahuläbirääkimisi alustada. Poleks ka "sotsialistlikku sõprusühendust" olnud.
USA majandus- ja tööstuspotentsiaal + N. Liidu inimressursid ei jätnud Saksamaale tegelikult mingit võimalust.