Relvaseadus

[Andrus1973]

Aga võtaks läbi nii arutluse korras, et millised relva kasutuse/väärkasutuse juhtumid aidanuks ära hoida praegu planeeritav karmim relvaseadus või tihedam kontroll.

[Walter2]

Praegune seadus ja kontrollid on piisavad, jobusi leidub niikuinii kuid nende pärast ei pea kõik kollektiivselt kannatama.

See on ju riikliku võimuaparaadi tavapraktika - lihtsam/odavam on kõigile päitsed pähe panna kui hakata kogumassist seadusekuulekaid välja sõeluma.

[Kriku]

Paraku on see nii kuluefektiivne kui statistiliselt tulemuslik.

[vtl]

Teinekord ei oska isegi lähedased, head sõbrad ja kolleegid aimata inimese sisemaailma. Kuidas muidu tuleb kõigile ootamatult välja, et pealtnäha tubli ühiskonnaliige elab nt. kaksikelu ja osutub paadunud pedofiiliks.

Psühhiaater vaatab peale inimese jutu ka seda, kuidas ta istub, astub ja ennast ülal peab... Ilmsetele juhtudele saab selle vestlusega jälile, kui asja tõsiselt võtab ja tõenäoliselt oleks Vabaduse väljaku õnnetu puhul ka kahtlused tekkinud. Pedofiilia ei tohiks aga üldse põhjus olla relvaloast keeldumisest, selles mõttes halb näide. Jutt käib ikka skisofreeniast ja sõltuvushaigustest peamiselt.

Täpsustan veidi oma mõtet. Küsimus polnud selles, kas pedofiilile relvaluba anda või mitte.

Moodsas keeles point oli selles, et kui inimene suudab aastaid või isegi kümneid varjata kõigi eest seda, et ta on pedofiil, siis võib ta samahästi osata varjata oma kavatsusi kedagi vagaseks teha. Ja skisofreenikud on üsna intelligentsed muide.

[OnuHeino]

Ma väidan, et riik ei tee soetusloa kandidaatidele mitte kuidagi liiga, kui sinna lisatakse kohustuslik visiit vastavalt juhendatud arsti juurde. Pigem see pisike lisakontroll annab julgust loota, et ka tulevikus saame enesekaitseks relva soetada.

Õnneks esineb tulirelvadega seotud juhtumeid meil peaaegu olematul määral. Ei näe ohtu üksikjuhtumite mõistes.
Sõnajalapoeg ei sooritanud hädakaitset, vaid tehniliselt rünnet....oleks esialgsel türinorijal olnud relv, oleks olnud tal täielikult õigus hädakaitsele, kui kokanina relvaga (või relva taolise esemega) tema või lähedase suunas sihib. Ei olnuks pärast isegi uurimise asjus eriti oluline, mis eelnes püstoliga vehkimisele. Aga lõpp hea = kõik hea. Lihtsalt üks loll juhtum, mis tuletab meelde, et igale isikule ei sobi relva kandmine.
Miinus 1 on kah statistika. Nagu noakangelase juhtumi puhul.

Näen selles ohtu riiklikule julgeolekule, kui mingi seltskond saab täiesti seaduslikult piiramatult relvistuda ja seda kunagi määramata tulevikus riigi või võimuesindaja vastu kasutada. Meil on selline ühiskonnakiht täiesti olemas. Küll ei peaks selle foorumi lugeja ilmtingimata ennast puudutatuna tundma.

Aga seadus on kõigile üks, ole sa võõrkeelne, seletamatu sissetulekuallikaga, kanna uhkelt georgi linti, ole ümbritsetud krimikaristatud või mitte seaduskuulekatest sõpradest, mingil põhjusel taga kiusatud.
Kui leht on puhas, psühholoog märkusi ei tee, perearsti juures näed alt kolmandat rida ja suudad selle relvaseaduse-natukese mõttega läbi lugeda, siis tõenäoliselt ei saa ka 25m laskekatse takistuseks.

Miks Põhjanaabritel enesekaitserelvadega lood sedasi on?

[vtl]

...Suuremas plaanis relv kui põhiõigus on minu silmis olukordadeks, kus piltlikult öeldes 112 juba nädal aega toru ei tõsta. Pronksiööl oli näha kui kergekäeliselt hakati marodööritsema, kui sinna lisada ka tühi kõht siis ollakse ilmselt juba ka rohkemaks suutelised kui tampoonivarguseks ning sellisel hetkel ise olla paljakäsi, kuna kellelegi ei meeldinud kellegi nägu, või mõni lihtsalt introvert tembeldati depressiivseks, vot see ei lähe kohe mitte...

Tõsises SHTF (ehk shit hits the fan) olukorras ei saa me enam rääkida ei riigist ega relvaloast. Siis lähevad käiku kõik vahendid, mida õnnestub kätte saada. Esimesena saavad relvad kätte just kriminaalid ja jõhkramad maradöörid. Keskmisel tsivilistil on suhteliselt vähe šansse ennast oma (eelnevalt soetatud) seadusliku enesekaitserelva ja sajakonna padruniga kaitsta rüüstajate eest.
Ettevalmistunud prepperi puhul on muidugi teine asi, temal on konservid ja kanistrid keldris ja kast moona voodi all varuks

Kui maradöörid sellest teada saavad, siis ta muutub muidugi iseäranis ihaldusväärseks sihtmärgiks

[Kriku]

Moodsas keeles point oli selles, et kui inimene suudab aastaid või isegi kümneid varjata kõigi eest seda, et ta on pedofiil, siis võib ta samahästi osata varjata oma kavatsusi kedagi vagaseks teha.

Kavatsus kedagi vagaseks teha ei ole psühhiaatriline häire. Seda ei saagi psühhiaater ega psühholoog tuvastada.

Ma väidan, et riik ei tee soetusloa kandidaatidele mitte kuidagi liiga, kui sinna lisatakse kohustuslik visiit vastavalt juhendatud arsti juurde. Pigem see pisike lisakontroll annab julgust loota, et ka tulevikus saame enesekaitseks relva soetada.

Ma ei saa eriti aru, miks see peaks tulemuslikum olema kui praegune psühhiaatril käik.

[vtl]

Ma väidan, et riik ei tee soetusloa kandidaatidele mitte kuidagi liiga, kui sinna lisatakse kohustuslik visiit vastavalt juhendatud arsti juurde. Pigem see pisike lisakontroll annab julgust loota, et ka tulevikus saame enesekaitseks relva soetada.

Nõustun siinkohal.

Aga seadus on kõigile üks, ole sa võõrkeelne, seletamatu sissetulekuallikaga, kanna uhkelt georgi linti, ole ümbritsetud krimikaristatud või mitte seaduskuulekatest sõpradest, mingil põhjusel taga kiusatud.
Kui leht on puhas, psühholoog märkusi ei tee, perearsti juures näed alt kolmandat rida ja suudad selle relvaseaduse-natukese mõttega läbi lugeda, siis tõenäoliselt ei saa ka 25m laskekatse takistuseks.

Kriminaalide ja ka Georgi lintide korral peaks just politsei taustakontroll olema see, mis sellised tüübid välja sõelub. Kui põhjalik see on, seda ma ei tea.

Miks Põhjanaabritel enesekaitserelvadega lood sedasi on?

Sellepärast, et põhjanaabritel on heaoluühiskond, mille üheks alustalaks on "küll riik ja politsei teid kaitseb, teie ei pea sellega tegelema". Sellised sotsiaaldemokraatlikud riigikorrad muidugi ka ei usalda oma kodanikke piisaval määral, et neile midagi kääridest teravamat kätte anda.

[vtl]

Ma väidan, et riik ei tee soetusloa kandidaatidele mitte kuidagi liiga, kui sinna lisatakse kohustuslik visiit vastavalt juhendatud arsti juurde. Pigem see pisike lisakontroll annab julgust loota, et ka tulevikus saame enesekaitseks relva soetada.

Ma ei saa eriti aru, miks see peaks tulemuslikum olema kui praegune psühhiaatril käik.

Testid annavad ehk mingi mõõdetava-võrreldava tulemuse võrreldes psühhiaatri subjektiivse "tundub normaalne" hinnanguga.

Mul tuli tegelikult silme ette stseen algsest Blade Runnerist, kus küsitluse ajal uuriti alateadlikku silma liikumist ja reaktsioone, eristamaks replikante reaalsetest inimestest.

[Andrus1973]

Näen selles ohtu riiklikule julgeolekule, kui mingi seltskond saab täiesti seaduslikult piiramatult relvistuda ja seda kunagi määramata tulevikus riigi või võimuesindaja vastu kasutada. Meil on selline ühiskonnakiht täiesti olemas. Küll ei peaks selle foorumi lugeja ilmtingimata ennast puudutatuna tundma.

Aga seadus on kõigile üks, ole sa võõrkeelne, seletamatu sissetulekuallikaga, kanna uhkelt georgi linti, ole ümbritsetud krimikaristatud või mitte seaduskuulekatest sõpradest, mingil põhjusel taga kiusatud.
Kui leht on puhas, psühholoog märkusi ei tee, perearsti juures näed alt kolmandat rida ja suudad selle relvaseaduse-natukese mõttega läbi lugeda, siis tõenäoliselt ei saa ka 25m laskekatse takistuseks.

Miks Põhjanaabritel enesekaitserelvadega lood sedasi on?

Riigil ees otsas politsei taustakontrolliga peaks olema nii palju mune, et sellele kategooriale lihtsalt ei öelda ja punkt.
Täiendavas meditsiinilises kontrollis oleks kindlasti abi vereproovist. Nt 3x kvartali jooksul. Kui sealt ilmneb mingeid mõnuainete tarvitamise jälgi saab juba lähemalt uurida.

[Kriku]

Testid annavad ehk mingi mõõdetava-võrreldava tulemuse võrreldes psühhiaatri subjektiivse "tundub normaalne" hinnanguga.

Jään eriarvamusele. Testide abil inimese niiöelda objektiivne mõõtmine on suurel määral illusioon, mida testide väljatöötajad agressiivselt levitavad.

Mul tuli tegelikult silme ette stseen algsest Blade Runnerist, kus küsitluse ajal uuriti silma liikumist ja reaktsioone.

See on põhimõtteliselt valedetektori kasutamine ja seda annaks tehniliselt ka praegu teha. Paraku selle efektiivsuse ning sellega seotud põhiõiguste riive üle vaieldakse isegi kriminaalmenetluses, mis siis veel muust rääkida.

Esimene ettejuhtuv viide: https://www.apa.org/research/action/polygraph

[OnuHeino]

Andruse ideena vereproov on minu arvates hea mõte. Tehtaks kasvõi kord 5 aasta jooksul, oleks abiks. Aga ju siis pole oluline, mis ained relvaomaniku verest vabal ajal läbi käivad. Väga pikaajalist pilti ei näita, aga juuksekarva analüüs läheks vist liiga kulukaks ligi 30 000 inimesele iga 5 aasta tagant.

[M.R.]

Eelpool oli juttu sellest, et oma maa peal võib ohutuse tagamise korral lasta. Otsustasin siis oma konstaablilt asja uurida ja kadalipu ette võtta, et asi kindel oleks.
Päris nii ikka (räägin siis oma valla seisukohast) ei ole, et võib vabalt kõmmutada. Selleks tuleb kohalikult ehitiste ametnikult võtta laskmisala taotlus ja kui seal esitatud tingimused on täidetud ning vallaviletsus taotluse kinnitanud võid hullama hakata. Tingimused on täiesti täidetavad ja põhimõtteliselt samad mis igal laskmisalal ja välitiirul, lihtsalt ei tohi hakata seda rahateenimise eesmärgil kasutama, sest siis on hoopis teine jutt!
Lihtsalt infoks ...
M.R.

[OnuHeino]

Kunagi tuttav jageles vallalt laskepaiga kasutamise loa saamisega. Paar aastat paberite määrimist ja lõpuks anti lahkelt ümber nurga mõista, et ilma hinnalise kilekotita ei saa siin midagi tehtud.

Huvi pärast uurisin seadust, mis siis laskepaiga tingimused on. Liiga palju lugemist ei ole:

II. peatükk
NÕUDED LASKEPAIGALE
§ 11. Tehnilised nõuded laskepaigale
Laskepaik peab olema rajatud selliselt, et märkidejoone taga olev pinnas tagaks kõigi kuulide vastuvõtu ning välistaks nende rikošettimise ohu. Laskejoonel võib ohutuse tagada varikatusega (laskekabiiniga). Haavlilaskmiseks rajatavale laskepaigale kehtivad käesoleva määruse §-s 4 sätestatud nõuded.

§ 12. Ohutuse tagamine laskepaigas
Laskmise ohutus laskepaigas tuleb tagada ajutise piirde ja hoiatavate siltide paigaldamise ning ajutiste valvepostide paigutamisega.


Sisuliselt pole määratud märkide taga oleva barjääri kõrgust. Laskejoonel VÕIB olla varikatus. Ehk siis laskejoonel EI PEA olema mitte midagi ja seda ei saa nõuda. Tõlgendamise küsimus, kas tagab ohutuse või mitte. Ehk sõltub vallaametniku suvast ja pädevusest.
Teist punkti on päris keeruline täita. Tahad laskepaigas lasta, siis korralda perimeetri servale mehitatud valvepostid. Tehkem!

[Kriku]

Sisuliselt pole määratud märkide taga oleva barjääri kõrgust.

Tasub ka eelnõuga tutvuda: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 60#p575860 ja eelmine postitus.