Relvaseadus

[Walter2]

Arutleks veidi edasi, teema on intrigeeriv. Unustame selle laskepaiga kui bürokraatia ja oletame, et soovin kasutada relva oma taluhoovis märki laskmiseks märklaua või õllepurkide pihta. RS §10 p.1 ütleb et relva kasutamisest pean teatama politseile, kui selle tulemusena on tekkinud kahju isikule või varale. Kuna seda ei ole tekkinud siis ei pea teatama. Relva võin kanda kaasas ja kasutada ründe tõrjumiseks ju erinevates kohtades, teatud piirangutega muidugi. Mis takistab mul siis nimetet kohas märki laskmast? Kas see vastava liigi relva võin kasutada ainult sihipäraselt - enese ja vara kaitse relva ainult ründe tõrjumiseks, jahirelva ainult jahipidamiseks, sportrelva ainult tiirus/laskepaigas harjutamiseks? Kui klassifitseerin tagahoovis paugutamise ümber igapäevaseks enese ja vara kaitseks kas see oleks OK?

[Kriku]

Kui sa laod oma maja taha õllepurgid ritta, siis kohandad sa selle paiga ajutise laskeharjutuse korraldamiseks RS § 84 lg. 2 mõistes.

[Andrus1973]

See on tõesti põnev teema! Keegi loomkatsetamist ei tahaks enda peale võtta?

[Walter2]

See on tõesti põnev teema! Keegi loomkatsetamist ei tahaks enda peale võtta?

Kle neid loomkatseid tehakse pidevalt ja kui kohaliku konstaabliga on norm. suhted ning naabrid ei kaeba siis on jokk.

[Andrus1973]

See on tõesti põnev teema! Keegi loomkatsetamist ei tahaks enda peale võtta?

Kle neid loomkatseid tehakse pidevalt ja kui kohaliku konstaabliga on norm. suhted ning naabrid ei kaeba siis on jokk.

Jok on siis, kui vaatamata naabritele ja konstaablile.

[vtl]

Arutleks veidi edasi, teema on intrigeeriv. Unustame selle laskepaiga kui bürokraatia ja oletame, et soovin kasutada relva oma taluhoovis märki laskmiseks märklaua või õllepurkide pihta. RS §10 p.1 ütleb et relva kasutamisest pean teatama politseile, kui selle tulemusena on tekkinud kahju isikule või varale. Kuna seda ei ole tekkinud siis ei pea teatama.

Tehniliselt võttes kui Sa õllepurgi katki lased, siis oled saanud kahju, kuna seda purki enam kasutada ei saa ning vastu ka ei võeta.
Samuti on märklaud Sinu vara ning pärast auklikuks laskmist väärtusetu.
Jah, tegu on Sinu isikliku varaga ja kahju (õigemini kulu) on marginaalne, aga fakt jääb faktiks ju.

Relva võin kanda kaasas ja kasutada ründe tõrjumiseks ju erinevates kohtades, teatud piirangutega muidugi. Mis takistab mul siis nimetet kohas märki laskmast?

Näiteks võib (aga jällegi ei pruugi) olla tegu avaliku korra rikkumisega, müraga häirimisega, möödakäijate hirmutamisega vms.
Samuti võid seada ohtu ümbruskaudsed või iseenda.

Kui klassifitseerin tagahoovis paugutamise ümber igapäevaseks enese ja vara kaitseks kas see oleks OK?

"Enese ja vara kaitseks" tähendab seda, et relva reaalselt kasutada võid ainult hädakaitseks või hädaolukorras.

Disklaimer. Ma ei ole jurist. Ma esitan oma isiklikku arvamust ning ei anna juriidilist nõu. Samuti ei võta ma mitte mingisugust vastutust võimalike tagajärgede eest.

[vtl]

Kirjutan eraldi posti.

Juhiksin tähelepanu, et lasketiirule ja -paikale kohalduvate ohutusnõuete järgi peab seal alati olema vastutav isik, kes omab laskeinstruktori pabereid ehk Eesti Laskurliidu, Eesti Jahispordi Liidu või Eesti Practical-laskmise Ühingu poolt välja antud laskeinstruktori litsentsi. Juba see nõue välistaks enamuste eraisikute jaoks isikliku tiiru ehitamise.

Mulle on erinevate infokildude kokkupanemisel jäänud mulje, et kõik need nõuded (nii kooskõlastusele kui vastutavale isikule) kehtivad juhul, kui neis kohtades pakutakse teenust ning oma isiklikuks tarbeks ja harjutamiseks tehtud tiir või laskepaik jääb praeguste seaduste järgi halli alasse. Ehk senikaua ei torgita, kuniks avalikku korda ei rikuta, naabreid ei häirita, ohutus on tagatud ja keegi viga ei ole saanud. Esimese tõsisema juhtumi peale ilmselt lüüakse kõigil näpud sahtli vahele ja tehakse korralikult ata-ata.

Ma tean vähemalt ühte eraomandis olevat tiiru, millel EI ole ametliku staatust, aga kus käiakse regulaarselt harjutamas ning korraldatakse ka võistlusi. Nagu juudist sihvkamüüja panga ees, kelle oma sõnul oli pangaga kokkulepe - pank ei müü sihvkasid ja tema ei vaheta raha.

[oliver]

Hall ala küll aga millise relvaseaduse paragrahvi vastu siis omal maal paari pauku tehes eksitakse, mille alusel täpsemalt kohalekutsutud ametnik väärteomenetlust alustab?

[vtl]

Hall ala küll aga millise relvaseaduse paragrahvi vastu siis omal maal paari pauku tehes eksitakse, mille alusel täpsemalt kohalekutsutud ametnik väärteomenetlust alustab?

ReS §84 äkki, mis sätestab ära, mis on laskeharjutuste või -võistluste korraldamiseks kohaldatud koht, ehitis, ruum või territoorium. See paragrahv jätab piisavalt avarad võimalused väänata seda nii ühes suunas (justkui mujal ei tohikski laskeharjutusi teha) või ka teises suunas (sõna "korraldamine" viitaks justkui avalik-ametlikule teenusele)

Ehk kas see mis ei ole lubatud, on keelatud, või see, mis on keelatud, ei ole lubatud.

Üks asi on selge - peale otsese ohutuse (kuulipüüdjad), müra ja tuleohutuse peaks üks laskekoht vastama tervise- ja keskkonnanõuetele. Plii- ning püssirohujäägid ON mürgised ja tegelikult ei ole kuigi hea mõte oma tagaaeda ülemäära pliid külvata.

[Kriku]

Selles teemas pigem ikka see, mis pole lubatud, on keelatud.

[Andrus1973]

Selles teemas pigem ikka see, mis pole lubatud, on keelatud.

Miks sa nii arvad? Seaduse tekstis on kül pigem loetlelu, mis on keelatud.

[Kriku]

RS § 84 lg. 2:

Laskepaik on koht, mis sobib või on kohandatud laskevõistluste või -harjutuste ajutiseks korraldamiseks.

See on üldnorm ja sellest ei tee seadus mingeid reservatsioone. Mitte kuskil ei ole öeldud, et see, kui üks inimene läheb märki laskma, ei ole laskeharjutus. Jah, nagu ülal öeldud, võib filosofeerida, et see norm on mõeldud pigem ürituste ja kommertstegevuse jaoks - aga seadus ei anna mitte mingit alust arvata, et see ei kehtiks ka individuaalse laskeharjutuse kohta. Kuna seadust tuleks põhimõtteliselt tõlgendada nii, et lünki oleks võimalikult vähe, siis tuleks erinormi puudumisel üldnormi tõlgendada võimalikult laialt kohanduvana.

[vtl]

RS § 84 lg. 2:

Laskepaik on koht, mis sobib või on kohandatud laskevõistluste või -harjutuste ajutiseks korraldamiseks.

See on üldnorm ja sellest ei tee seadus mingeid reservatsioone. Mitte kuskil ei ole öeldud, et see, kui üks inimene läheb märki laskma, ei ole laskeharjutus. Jah, nagu ülal öeldud, võib filosofeerida, et see norm on mõeldud pigem ürituste ja kommertstegevuse jaoks - aga seadus ei anna mitte mingit alust arvata, et see ei kehtiks ka individuaalse laskeharjutuse kohta. Kuna seadust tuleks põhimõtteliselt tõlgendada nii, et lünki oleks võimalikult vähe, siis tuleks erinormi puudumisel üldnormi tõlgendada võimalikult laialt kohanduvana.

Relvaseadus on olnud ja on praeguseni auklik nagu šveitsi juust. Viimane tõsisem lünk oli paar redaktsiooni tagasi, kus enese ja vara kaitseks võis hoida ainult püstoli- ja revolvripadruneid, kuid vindi- ja sileraudse moonast räägiti ainult jahi- ja spordi kontekstis. Samas püsse müüdi (enese ja vara kaitseks) ja ka padruneid neile müüdi sama tähe alusel, kuigi seadus ei lubanud ega keelanud.

Hulk asju on siiani defineerimata ning keegi organitest ei anna konkreetset vastust, mis on lubatud ja mis keelatud.
Nagu ma korduvalt olen öelnud, siis segaselt määratud seaduse korral teeb lõpliku tõlgenduse riigikohus.

Rõhutan veelkord - meil ON tegutsev(aid) eravalduses olev(aid) tiir(e), mis EI ole ametliku laskepaiga või tiiruna arvel, milles toimuv ON ilmselt ka politseile teada (kuna sportlased saavad avalikult sinna võistlustele regada) ning siiani ei ole sellest suuremat kära olnud. Kinni pole ka pandud.

[slider]

loomkatse tehtud. Kui lähim naaber on ca 2 km mõlemale poole, kuuliüüdja on mülgas, mitte kartulipeenar ja 40 kraadi üles kuulid peatab võsa.

[slider]

ca 200 9mm fiocchi ning 20tk 7,62