Kliimamuutustest

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Otse teemasse just ei ole aga natsa ikka - elik siis ülevaade sellest, kuda nõukaaegne röövmajandus maailma suuruselt kolmanda mageveejärve Araali mere ära oskas hävitada.. ja mis seal praegu toimub

http://www.stena.ee/blog/zdes-bylo-more ... hego-arala

[Kapten Trumm]

Ainult neli protsenti kogu CO2 emissioonist on antropogeenne, kuskil 95,8 protsenti on looduslikud allikad. Antropogeensete hulka kuulub ka maakasutus, mis hõlmab nii looduslikke kui ka antropogeenset komponenti, aga me ei oska praegugi täpselt hinnata neid erinevaid voogusid," selgitas Mander. Maismaa ökosüsteemi osas on palju määramatust nii CO2 kui ka metaani osas.

Isegi kui fossiilsete kütuste ja maakasutuse (ehk metaani) komponentide mõju vähendada, ei tea me tasakaalu suurust CO2, metaani ja naerugaasi vahel. Kuigi täpselt ei ole teada, kui palju taimkatte CO2 seob või kui palju seda eritub taimedest tagasi atmosfääri. Sama kehtib näiteks metaani ja naerugaasi kohta, mille puhul pole täpselt teada, kui palju eritub seda atmosfääri looduslikult. Kõige suurem ja ohtlikum viitsütikuga pomm on aga hoopis metaanjää sulamine.

Tõsi on muidugi ka see, et kui inimene viib oma kütused kõik bioloogiliseks, siis pole see siiski sama, mis inimese CO2 probleemi likvideerimine. Esiteks kindlasti kõike ei anna viia - nt terase sulatamiseks vajalikku koksi ei saa heinast teha. Teiseks inimene hakkab seda CO2 puistama endiselt kohtades ja kontsentratsioonis, kus pole tagatud selle tarbimine looduse poolt. Näiteks põletades lennukimootorites biopetrooli, satub CO2 endiselt suurele kõrgusele ja hõljub seal kaua. Näiteks biodiislit ja bioetanooli tarbivad autod toodavad seda teedel koguses ja kohtades, kus loodus ei tarbi seda ära. Või põletades seda elektrijaamades ja saates gaasid 100 m kõrgusest korstnast välja, kus see levib kaugele ja hõljub kaua.

Loodusele on vaja, et CO2 on väikses kontsentratsioonis ja maapinna kõrgusel, siis suudab taimestik selle nahka panna fotosünteesiks. Taimestiku võime inimese saasta õgida on piiratud.

[Kapten Trumm]

Otse teemasse just ei ole aga natsa ikka - elik siis ülevaade sellest, kuda nõukaaegne röövmajandus maailma suuruselt kolmanda mageveejärve Araali mere ära oskas hävitada.. ja mis seal praegu toimub

http://www.stena.ee/blog/zdes-bylo-more ... hego-arala

See röövmajandus on seal ka täna, sest seal elavad terved ühiskonnad puuvillakasvatusest. Puuvillakasvatus kõrbes on aga võimalik ainult niisutamisega.
Nende kahe jõe vesi, mis kõrbes hästi auruvat Araali merd toitsid (Amudarja ja Sõrdarja mälu järgi) on niisutuse abil muudetud suht niredeks.

https://en.wikipedia.org/wiki/Aral_Sea
Vt fotosid - mere vähenemine jätkas samas vaimus ka peale 1991, sest majandamine ei muutunud.

[Kriku]

Tõsi on muidugi ka see, et kui inimene viib oma kütused kõik bioloogiliseks

Fossiilsed kütused on üliväga bioloogilised. Tuumakütus ei ole.

Igasuguse orgaanilise aine täielikul põlemisel eraldub CO või CO2 ja veeaur.

[Kapten Trumm]

Küsimus on selles, et see orgaanika, kui inimene seda ei põleta, muutub looduses lagunedes nagunii CO2-ks.
Kui inimene põletab naftat (sest see on hetkel odavam või mugavam), siis tekib see CO2 nagu topelt.
Näiteks inimene vajab 10 kWh energiat. Kui ta põletab selle jagu puid, siis CO2 pääst atmosfääri ei kasva - sest see kogus puitu mädaneks metsas nagunii.
Kui ta põletab selle jagu naftat, siis tekib CO2 nii naftast kui puidu mädanemisest.

Päris 1:1 see muidugi võrreldav pole, sest inimene suudab CO2 toota kontsentratsioonis, koguses ja kohas, mis ei lase loodusel neid hästi tarbida. CO2 biolagunemisel tekib enamasti maapinnal või maapinnas ja tasapisi - taimestik õgib selle ära fotosünteesi käigus, süsinik läheb taimele ja vabanev hapnik atmosfääri.

See asi ongi selle taastuvenergeetika iva. Mitte kiskuda atmosfääri täiendavaid kasvuhoonegaase (sh enamikus CO2) läbi maapinnas leiduvate süsinikkütuste e fossiilkütuse põletamisega, vaid põletada seda kütust, mis nagunii kasvuhoonegaasideks laguneb.

Põhimõtteliselt kõik, mis maapeal kasvab, ka põleb. Roheline taimestik vajab muidugi enne kuivatamist. Või on teda parem mingiks vedelkütuseks protsessida (nt bioetanool). Bioalkoholi tootmisega aga on see probleem, et alkoholi saadakse kääritamisel ja see protsess vajab suhkrut mingil kujul - suvaline rohi sisaldab suhkruid liiga vähe, et sellest kääritada õnnekstuks. Seepärast kääritatakse täna suhkruterikastest ollustest nagu teravili, kartul, mais - ja sellega konkureerib kütuse tootmine inimtoiduga (eetika probleem).

[mart2]

No sai mõni päev ära oldud ja juba tambiti mind murust madalamaks...
Ei jõua kõigele vastata kuid mõni asi ikka -
- Kriku ja minu väidetavad vastuolud ennustuste osas. Pole vastuolu, sest kui praegu tuginevad enamus kliimasoojenemisega seotud "katastroofide" ennustused mõnekümne aastasele ennustusele, siis nägu näha, need ei täitunud ja seega on klimatoloogide väide minimaalsest ajalisest mõõtest täiesti relevantne.
- kas ikka on pidevtõus ja katastroofiline ? NOAA arvab teisiti https://notrickszone.com/2013/08/07/noa ... t-century/
- maakera ajaloo temperatuuride keskmised eri vahemike jooksu võrreldes tänapäevaga http://ossfoundation.us/projects/enviro ... ural-cycle
- pikem lugu kliimamuutustest, kus soovija saab ise edasi minna konkreetsete tööde juurde https://notrickszone.com/2017/09/28/upd ... continues/
- kuidas on võimalik erinevalt tõlgendada andmeid: http://joannenova.com.au/2017/08/chines ... key-stick/ (võtke huumoriga, kuid tasub kaaluda)
http://www.richardpresser.com/wordpress ... onnection/
http://www.oism.org/pproject/s33p36.htm
https://www.periodni.com/climate_change.html
- Hokikepiargument: http://grauonline.de/wordpress/?page_id=1850 võrrelge lühikest ja väga lühikest graafikut!

- natuke tõsist huumorit tõsisel teemal: http://joannenova.com.au/2009/05/shock- ... l-charges/

Kas kliima muutub? Olen kindel, et muutused on pidevad. Kas aga kõige taga on inimese käsi, seda kahtlen. Ainuüksi viimased suured vulkaanide pursked, igaüks eraldi,on õhku paisanud rohkem süsiniku ja väävli ühendeid kui inimesed suudavad.
Aga eks see ongi vist jälle usu teema - usklikud ja skeptikud …
PS: Mul lapsepõlvest selline kiiks - kui kõik midagi kooris kiidavad, siis hakkan kahtlema...

[Kriku]

Küsimus on selles, et see orgaanika, kui inimene seda ei põleta, muutub looduses lagunedes nagunii CO2-ks.
Kui inimene põletab naftat (sest see on hetkel odavam või mugavam), siis tekib see CO2 nagu topelt.
Näiteks inimene vajab 10 kWh energiat. Kui ta põletab selle jagu puid, siis CO2 pääst atmosfääri ei kasva - sest see kogus puitu mädaneks metsas nagunii.
Kui ta põletab selle jagu naftat, siis tekib CO2 nii naftast kui puidu mädanemisest.

Jah, see on igati õige. Kui meie fossiilseid kütuseid ei kaevandaks ega põletaks, siis oleks nende sees olev süsinik rahulikult maapõues edasi ja ei lendaks ringi. Sellepärast see fossiilne ongi.

Ja tõepoolest, energiavõsa kasvatamise mõte seisneb selles, et see kasvades võimalikult palju süsinikku seosk ning hapnikku vabastaks.

Mind häiris sõna "bioloogiline", sellepärast hakkasin norima.

[Kriku]

Maailma kõige ajuvabam viis keskkonda saastata? https://tehnika.postimees.ee/6707318/bi ... 1530278500

[kaugeltuuriv]

Midagi vegetaaride vihastamiseks.
Edasi portaalis on artikkel sellest kuidas USA-s on hakatud uut moodi aru saama sõnniku vajalikkusest.Nimelt naturaalne orgaanika(sõnnik ja sitt) aitab oluliselt siduda süsinikku põllumajanduses.Pole küll agronoom aga see aitavat nii kunstväetiste kasutamise vähendamist(seega ka süsiniku tekib vähem juba ainuüksi nende tootmise vähenemisel),kui ka mulla enda võimekusel siduda süsinikku.
Mulle meenub maal elanud vanaema ütlus,et parem on kilo sitta(vabandan ütlemise eest),kui kilo kunstväetist.Muld pidi muutuma rohkem poorsemaks ja,kui seda kasutada koos vahelduvate taime ja teraviljasortidega põllul,siis on välja arvutatud,et asi kipub plussi(võimekust siduda süsinikku) minema.
Mis on muidugi paha uudis vegetaaridele,sest sõnniku tekkeks on vaja kas lehmi,lambaid,sigu või lindusid.
Kuna USA suurpõllumajandus on suuremas osas kunstväetisel(odavam tootjale),siis USA rohumaad seovat oluliselt vähem süsinikku,kui Euroopa põllumajanduse omad.
Olevat lausa tekkimas liikumine,kus osariigid soodustavat sõnniku kasutust läbi soodustuste.

[mäger]

Sõnnikust ja loomakasvatusest kliimateadlikele:

"The Omnivore's Dilemma: A Natural History of Four Meals"; Michael Pollan.

[Kriku]

WMO andmetel on viimase 22 aasta jooksul mõõdetud 20 kõige soojemat aastat ning trend on kasvav – aastad 2015–2018 on olnud ajaloo neli kõige soojemat. Kuna kliimasoojenemise inimtekkelised tegurid on iseäranis pikaajalised, on nüüdne tekkiv trend murettekitav – ka kiired ja radikaalsed muutused inimeste süsteemides ei pruugi olla piisavad, et tagasi pöörata juba eksisteerivaid kliimasoojenemise tagajärgi, leiab NASA.

Globaalse soojenemise ulatuse teada saamiseks tehakse lahutustehe: praegusest globaalsest temperatuurist lahutatakse tööstusrevolutsioonieelne, aastate 1850–1900 temperatuur. Sellest lähtudes oli globaalne kliima 2018. aastal 0,97 kraadi soojem kui tööstusrevolutsioonieelne. Kliimateadlased rõhutavad vajadust täita Pariisi kliimaleppes sõnastatud eesmärki hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes alla 1,5 kraadi, kuid ei pea riikide tehtud soojenemisvastaseid samme piisavaks.

Isegi kui Pariisis 2015. aastal kokku lepitust kinni peetakse, soojeneb maakera kliima ligi kaks korda enam – 2,9 kraadi võrra. Seega, isegi kui kõik riigid peaks kinni neile ettenähtud heitgaaside vähendamise piirangutest, ei piisaks sellest teadlaste sõnul kliimasoojenemise mõjude kõrvaldamiseks. Arvestades aga USA presidendi Donald Trumpi väljaastumist Pariisi kliimaleppest, on ka selle eesmärgi saavutamine kahtluse all.

Ühendkuningriigi meteoroloogiateenistus avaldas prognoosi, et kliima soojenemine võib jõuda 1,5 kraadi tasemeni juba järgmise viie aasta jooksul. Kui 2015. aastal ületas globaalne keskmine mõõdetud temperatuur esimest korda üht kraadi lähtepunktist, siis ekstreemsustest põhjustatud kumulatiivne efekt kandub edasi aastast aastasse. Näiteks jäämägede sulamine Arktikas tähendab, et heitgaaside vähendamine ei too kaasa varasemate probleemide kadumist.

Kui aga ei toimu suuremahulist süsihappegaaside vähendamist globaalsel tasandil, ületab globaalne temperatuur 1,5 kraadi limiidi seniste trendide järgi aastaks 2030, leiab Ühendkuningriigi meteoroloogiateenistus. Samas on olemas ka tõenäosus, et ekstreemsed olud viivad selleni, et 1,5 kraadi lagi tuleb ette juba järgmise viie aastaga. Briti meteoroloogiateenistuse pikaajaliste prognooside juhtivteadlane professor Adam Scaife tõdes BBC-le, et kuigi üle limiidi minek on lähiaastatel ajutine, näitab see kliima vaatepunktist olukorra kriitilisust.

Mis kaasneb globaalse soojenemisega? Praeguste trendide jätkumise korral on tõenäoline, et kuumalained hakkavad esinema senisest sagedamini – kord kahe aasta jooksul. Samuti muutuvad kuumalained globaalse soojenemisega järjest ohtlikumaks – Prantsusmaa meteoroloog Ruben Hallali hoiatas The Guardianis avaldatud arvamusloos, et ülikarmide kuumalainete esinemise tõenäosus on kasvanud 25 protsendini võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga.

https://www.postimees.ee/6723717/euroop ... -tulevikku

[Kapten Trumm]

Sel teemal on üks edulugu juba olnud - kuidas peatati osooniaugu teke.
Alates 60ndatest oli moes freoonide kasutamine kõikjal - kliimaseadmetest aerosoolpudeliteni.
See CFC on aga selline saast, mis madalamal atmosfääris ei reageeri millegagi ja lendleb vabalt aastaid ringi.
Reageerib ta vaid suures kõrguses asuva osooniga, hävitades osoonikihti.
70ndatel avastati, et neid ühendeid tuleb mitte ainult asustuspiirkondadest, vaid ka juba ookeani kohalt, kus kedagi ei elanud.
CFC-de keelustamise veduriks asus toonane GB peaminister Thatcher ja suhteliselt kiiresti need keelati, ühinesid isegi arengumaad.
Tänaseks on Antarktika kohal olnud osooniauk kadumas ja teist osooniauku Arktika kohale ei tekkinudki.
Samamoodi tänaseks jätkates olnuks osoonikahjustus selline, et päevitamine oleks eluohtlik tegevus, kuna osoonikiht kaitseb meid kahjuliku UV kiirguse eest.

https://en.wikipedia.org/wiki/Montreal_Protocol

[AMvA]

Sel teemal on üks edulugu juba olnud - kuidas peatati osooniaugu teke.
Alates 60ndatest oli moes freoonide kasutamine kõikjal - kliimaseadmetest aerosoolpudeliteni.
See CFC on aga selline saast, mis madalamal atmosfääris ei reageeri millegagi ja lendleb vabalt aastaid ringi.
Reageerib ta vaid suures kõrguses asuva osooniga, hävitades osoonikihti.
70ndatel avastati, et neid ühendeid tuleb mitte ainult asustuspiirkondadest, vaid ka juba ookeani kohalt, kus kedagi ei elanud.
CFC-de keelustamise veduriks asus toonane GB peaminister Thatcher ja suhteliselt kiiresti need keelati, ühinesid isegi arengumaad.
Tänaseks on Antarktika kohal olnud osooniauk kadumas ja teist osooniauku Arktika kohale ei tekkinudki.
Samamoodi tänaseks jätkates olnuks osoonikahjustus selline, et päevitamine oleks eluohtlik tegevus, kuna osoonikiht kaitseb meid kahjuliku UV kiirguse eest.

https://en.wikipedia.org/wiki/Montreal_Protocol

Ega sa hiljuti telekat ei ole vaadanud?

Tegelikult on ka teine edulugu olemas, nimelt plii kasutamise kütuselisandina keelamine, kus väga kaua naftafirmade ja pliist kütuselisandite tootjate poolt rahastatud teadlased ajasid rahvale igasugust jama plii ohutuse kohta. Õnneks sattus plii ladestumist loodusesse uurinud Pattersoni tööd ühe USA senaatori kätte peale seda kui Patterson oli aastaid üksi üritanud plii kasutamise vastu võidelda.

[Kapten Trumm]

Tean niipalju, et ühel hetkel hakati pliid leidma Gröönimaa mandrijää ülemistest kihtidest, seejuures oli üsna täpselt kindlaks määratav selle kasutamise algus. Nii pliile bensiinis kui ka freoonile leiti aga hea tahtmise korral üllatavalt kiiresti toimivad alternatiivid. Kuna Gröönimaal endal autoliiklus samahea kui puudus, siis sai see plii tekkida sinna mandritelt puhuvate tuultega ja langeda alla taevast transatlantilistelt lennukoridoridelt. Tõsi, kolbmootorid kadusid kasutuselt õige pea, aga pliibensiiniga sõideti autoga veel 80ndateni.

Sellest CFC-teemast oli tõesti mingi dokufilm, nimega "Auk". Esitatud väited näikse tõele vastavat, sest igasugu agentuurid on kinnitatud antarktilise osooniaugu vaikset vähenemist viimastel kümnenditel.

[Tapper]

Kogu see teema on väga lai.
Kliima soojenemine ja jahtumine on korduvad protsessid.
Näiteks Eestis on olnud mitmeid perioode, kui kliima on soojem, keskmise temperatuuri poolest kui praegu, Boreaalses kliimastaadiumis ja ilma igasuguse inimtegevuseta, Eemi (Prangli) jäävaheajal. Suvised temperatuurid olid tollal lähedased nüüdisaegseile, kuid talved olid oluliselt pehmemad, Läänemere piirkonnas arvatavasti 4–8 ºC võrra. Sel põhjusel kasvasid meil laialehelised metsad mis praegu on iseloomulikud Kesk-Euroopale.
Serbia matemaatik Milutin Milankovitch, tegi kindlaks seaduspärasuse ja lõi hüpoteesi, et suuremate planeetide, Kuu ja Päikese gravitatsiooni koosmõju põhjustab iga 26 000 aasta tagant Maa telje kaldes väikeseid muutusi, see on aga katalüsaatoriks jääaegadele (ERR Novaator 2012). Läänemeremaadel seega ka Eestis on praegu subatlantiline kliimastaadium (Eesti Entsüklopeedia 2018). Mis peaks meid viima vastu hoopis uuele jääajale.
Samas tõestavad ilmavaatlused, et viimase 150 aasta jooksul mil on tehtud dokumenteerituid ilmavaatlusi, on kliima hoopis soojenenud, ka Eestis ja isegi rohkem kui maailmas keskmiselt. (Jaagus, Sepp 2016)

Seega on CO heide võibolla edasi lükanud jääaega.
Kliima ei koosne ühest mõjurist vaid see on tohutu hulga muutujate ja omavaheliste seoste kompleks. CO peale trummi taguda on tähelepanu väga kitsale mõjule. Inimene mõjutab kliimat palju rohkemaga kui co.
Kui siin ilmselt osad riigid kavatsevad pilvi e. sademeid reguleerima hakata. Jättes näiteks järgmise riigi (kuhu pilved teel) sademetest ilma. See on võimalik reaalsus mida toob järgmine kümnend ja sellest tulenevad konfliktid.
Ma olen kuradi kindel, et mitte üks kliimamudel ega programm ei halda seda maa kliima süsteemi ja ei hakka ka haldama. Ainuke mida suudame on see asi ära vusserdada. Praeguste teadmistega kliimaprotsesse kujundada on väga ohtlik, tundes inimsugu ma ei kahtlegi, et me suure usinusega seda tegema hakkame, ikka parema maailma nimel.
Panused on suured ja vastu hambaid saamine kindel. Küss on, kas nokaut või ajame end(inimsugu) veel üles ja tuterdame veel siin planeedil.