See on absoluutselt õige, aga...Kapten Trumm kirjutas:Eesti kaitsel (ükskõik, kas iseseisvas või ühisstsenaariumis) maksab eelkõige maavägi
see mitte. Eestit pole võimalik kaitsta ainult maaväega maismaal, ega ainult õhuväega õhus, ainult küberväega küberruumis, mainekujundusväega inforuumis jne. Lihtsalt seetõttu, et vastaline tuleb igalt poolt, korraga ja koordineeritult. Seda nimetatakse lääne terminoloogias ühendoperatsioonideks.Kapten Trumm kirjutas:iseseisvas stsenaariumis on meil maismaal lihtsalt eduvõimalused kõige suuremad
Ma ei osta juttu, et andke juurde raha ja inimesi, küll siis teeks suure söjaväe. Pigem jääb seljuhul nutikusest puudu. Iisrael oli ka puruvaene, kui nad alustasid. Või Singapur. Küsimusele ’kui palju on piisav’ puudub matemaatiliselt kalkuleeritav vastus. Seetõttu ei saavuta EKV kunagi ideaalset suurust ja üksi suurriigiga sõda pidama loodetavasti ei hakka. Kui muuta kogu riigi eelarve maaväe eelarveks, tuleks ju ikka puudu. Tulen tagasi maja ehitamise analoogia juurde – kui raha on vähe, ei ehita keegi ühe paksu seinaga maja. Teed õhema soojustuse näiteks, kasutad odavamaid materjale, alagatuseks, aga majaks saad seda kutsuda siis kui ’karp on koos’. Enamus Ida-Euroopa post-kommunistlikke riike on utreeritult öeldes ehitanud ühe seinaga riigikaitse maju. Sellist sõjaliste võimete kogumit, mida saab kasutada vaid ühes valdkonnas, nimetatakse muide nišivõimeks.Kapten Trumm kirjutas:Kui siin midagi valesti on, siis väljakutsete mõistes liig väike eelarve. Täna lihtsalt võtta MeV ja ÕV tarbeks nt 20% eelarvest ei viiks meid ka kuigi kaugele. Kui keegi arvab, et MaV on "täissöönud", siis nii see ei ole - MaV koosseis pole veel saavutanud (ega saavuta ka lähimad 20 a, kui rahastus ei kasva dramaatiliselt) Eesti suuruse ala edukaks kaitseks vajalikku suurust/kvaliteeti.
Nüüd tulen tagasi sõjapidamise keskkondade vahelisele tasakaalule, mis paraku peab peegelduma eelarvetes. Tagurpidi vaadates, st luureanalüüsis, peab RAND eelarve protsentuaalset jaotumist väeliikide vahel oluliseks mõõdikuks [1]. Meie jaoks on oluline pigem see, kuidas sellise ühendvõimete balansini jõuda, st kuidas objektiivselt ja analüütiliselt öelda, et nt õhukaitse olulisus on N ja eelarveprotsendina X. Ma ei tea, et Eesti sõjalist riigikaitset oleks kunagi liiga põhjalikult ühendvõtmes analüüsitud. Ehk siis kui täna on olemas pikaajaline ja ajahorisondita merekaitselahenduse ideaal (kihiline merekaitse), siis puudub teadmine kui palju maksumaksja sellele raha soovib kulutada ja kui pika perioodi jooksul.
VA ametniku magistritöö ja laevandusseaduse eelnõu tõin ülalpool heaks näiteks, et alt-üles väga süsteemne punnitamine võib meil siiski vilja kanda. Kuigi tegu pole ehk ideaalselt süsteemse lahendusega – ma ei usu, et väga paljud said aru, mis on kaubalaevastiku tähendus Eestile (nt riigikaitsel) – aga parem nii kui üldse mitte midagi.
1. https://www.rand.org/pubs/monograph_rep ... 110z1.html, lk 136