Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Lemet]

MRP 80.aastapäev hakkab lähenema, eelsoojendus juba käib.

Ilmselt selle pärast siis on foorumites pesitsevad trollid hakanud korralikumalt ja suuremate tekstimahtudega Venemaad ja tema ajalugu kiitma... Tekstid on läbimõeldumad - tõsi küll ilma linkide ja faktideta - korrektsmad ja sisukamad.

Sedavõrd tõsine süüdistus nõuaks nüüd küll viidet...

[Roamless]

See saadavus on internetist kontrollitav, kohe näha, et sa teemat ei valda.

Mis krdi bemmi foorumiks siin integratsiooni all on läinud?

[Kriku]

Puurija postitas siia alguses selle bemmijura (Tartus tatikad lõhkusid ühe bemmi ära jne). Suurema osa sellest liigutasin teemasse "Olukorrast riigis", aga mingi saba jäi ei tea miks siia alles. Lükkasin nüüd selle ka minema.

[huvitun]

Käisin lapskitega Sillamäe linna uudistamas. Rannas seal küsisid paar algajat venelast mu poja käest siira huviga, mida eestlased SIIN teevad? Üks kahest pägalikust oskas natuke eesti keelt.
Ümberringi vene keel, riburada suitsevad lõkked rannas, vene poppmuusika mobiiltelefonist või portatiivsest kõlarist - võõras värk. Aga Eesti linn.

Ja taamal Nord Stream 2 kraanad.

[Puurija]

Postimees Grupi müügidirektor ja juhatuse liige Raido Soom: „Postimees Grupp ei osta BMA Estonia OÜ-s osalust, vaid asub haldama ettevõtte telereklaami müügitööd Eestis. Kõik seni sõlmitud reklaamikokkulepped võtab Postimees Grupp üle muutmata kujul. Koostöö eesmärk on läbi suurema sünergia tugevdada Postimees Grupi positsiooni teleturul ning pakkuda klientidele veelgi paremat telereklaami terviklahendust. Ühtlasi lisandub läbi koostööleppe Postimees Grupi telekanalite portfelli neli uut kanalit: First Baltic Channel Estonia (PBK), NTV Baltic Estonia, REN-TV Baltic Estonia ja DOM Kino.“
BMA Eesti esinduse juhataja Irina Kozõrenko: „See on hea võimalus ühendada kaks põhilist sihtrühma, mille tulemusel saab turuliidrina pakkuda oma teleklientidele suurepärast ja asendamatut toodet efektiivsete telekampaaniate läbiviimiseks. BMA Eesti esindus jätkab oma telekanalite programmi arendamist, Eestist juhitakse ka nende turundustegevust. Reklaamimüük MK-Estonias ning kohalike uudiste tootmine on ja jäävad meie esinduse olulisteks struktuuriosadeks. Tulevikus plaanime online-võimaluste aktiivset edendamist ning jätkame televaldkonna edasiarendamist.“
https://tarbija24.postimees.ee/6745291/ ... laamimuugi

[Tundmatu sõdur nr. 4]

https://www.youtube.com/watch?list=RDfg ... gJqak4BuzQ

Super - ja väga teemasse

Kas seal klipis on ka Anu SAAGIM või ma eksin

[sadist]

On küll Saagim jah. Videos on küll taotluslikult näidatud peamiselt mingeid erilisi urkaid ja nurgataguseid. Neid on igal pool, ka Tallinnas ja Pärnus. Narva suuremalt jaolt ei ole selline.

Ise viibisin Narvas alles äsja paar päeva ja ausalt öeldes tundsin end täiesti Eestis olevat. Sildid kõik kenasti riigikeeles ja suuremates poodides jäi mulje, et teenindajatel on vist eesti keele oskus kohustuslik- rääkisid täiesti rahuldavalt. Ainult punamonumentide juures on kuhjades lilli ning pärgi ja raudteejaama dekoor on selgelt nõukaaegne (kuid hiljuti värskendatud.. ).

[vanahalb]

Selles videos on järjekordselt paljukannatanud Kreenholmi rajooni eksponeeritud. Tundub nagu Võidu park Gerassimovi tänava ääres. Kreenholmi kompleks ise, Kulgu sadam... See kõik mahub paarikilomeetrise jalutuskäigu sisse ja mulle näib küll, et see kooslus on Narvas "miljööväärtuslikuks alaks" kuulutatud.
Niisuguseid tsoone on mitmetes maailma linnades ja linna või riik maksab veel peale, et jumala eest midagi korda ei tehtaks. Turistilõksud ja lisaks saab taolistes kohtades muusikavideosid teha ja "Varesesaare venelased" sarnaseid kunstilisi filme üles võtta.

Suures plaanis on Narva täiesti elamiskõlbulik linn. Pommiaugundust on pigem Kohta-Järvel, Kiviõlis või Püssis kui Tallinnast ida poole vaadata. See ei sõltugi tingimata rahvusest vaid kõik monofunktsionaalsed asulad käisid pärast NSV liidu lõppu puhastustulest läbi. Võhma, Viljandi kandis, oli ka vahepeal väga kole koht. Nüüd ei tea, pole sinna ammu sattunud.

[Vastaja]

Olukord hakkab vaikselt eskaleeruma? Piketi kavandajate sõnul on sellele võimalikult järgnevad üritused üha suurema mastaabiga.https://arileht.delfi.ee/news/uudised/k ... d=87098845

[Puurija]

Eesti Ekspressi välja andev Hans H. Luik: „Elu 90ndatel oli võrreldes tänapäevaga kordades ohtlikum. Oleks saanud näiteks selle ära teha, et hakkame eestikeelset lasteaeda tegema. Oleks saanud eestikeelsed õpetajad venekeelsetele lastele ja praegu poleks neid, kes tulevad tänavatele “rossija” karjuma.“
https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed ... d=87438955

Eesti avatud ühiskonna instituudi juhataja ja sotsiolood Iris Pettai: „Suuremat tähelepanu hakati venekeelsetele naistele pöörama kümmekond aastat tagasi, kui statistikaameti spetsialistid arvutasid palgalõhesid, võttes arvesse kolm tunnust: sugu, rahvus ja eesti keele oskus. Selgus jahmatama panev pingerida, kus mitte-eesti naised on tööturu viimased palgasaajad ja seda isegi siis, kui nad on hea eesti keele oskusega. Eesti naised ja hea eesti keele oskusega venekeelsed naised teenisid kolmandiku võrra vähem ning kehva eesti keele oskusega poole vähem kui eestlastest mehed. Meeste palgad ületasid tunduvalt naiste omi. Ka kõige väiksema sissetulekuga meeste rühm (halvasti eesti keelt oskavad mehed) teenis ligikaudu 10 protsenti rohkem kui kõige suurema sissetulekuga naised. Pingereas pole väga suuri muudatusi senini toimunud. Venekeelsete naiste olukorda on oma doktoritöös analüüsinud sotsioloog Kadri Aavik 2015. aastal. Ta tegi intervjuusid venekeelsete naiste ja eesti meesjuhtidega, võrreldes nende karjääriteed. Kui meestel on karjäär enamasti olnud sujuv ja edukas liikumine ülespoole, siis venekeelsetel naistel on karjäär sageli olnud järkjärguline liikumine allapoole, kus edu ja ebaedu vahelduvad perioodiliselt või on paigalseis. Naised töötavad kohtadel, kus on ebakindel tulevik: sekretärid, müüjad, õpetajad (eriti maakoolides), tööstustöölised. Kõik see iseloomustab hästi ka venekeelseid naisi ja eriti neid, kes elavad Ida-Virumaal, kus peaaegu kogu Eesti taasiseseisvuse aja jooksul on tulnud üle elada paljusid pankrotte. Nii näiteks tuli Narva naistel üle elada 153 aastat tegutsenud legendaarse Kreenholmi manufaktuuri pankrotistumine 2010. aastal: kahe aastakümne jooksul kaotas töö 13 000 inimest, kellest valdav osa olid venekeelsed naised. Venekeelsetest naistest ja meestest pooldab enamik (ligikaudu 80 protsenti) kindlaid soorolle, mille järele peaks naine tegema naiste ja mees meeste töid, naise põhiroll on luua pere ja sünnitada, mehe roll teha karjääri ja teenida raha. Soorollid asetavad naised paratamatult ka materiaalsesse sõltuvusse meestest ning on üks olulisi põhjusi, miks venekeelsed naised on tööturul vähem aktiivsed ja ettevõtlikud. Soostereotüüpne on ka hoiak, mille järgi hea naine allub oma mehele ka siis, kui ta pole temaga nõus, ning sellega on nõus iga kolmas venekeelne naine ja kaks kolmandikku venekeelsetest meestest. Kuus protsenti venekeelsetest naistest ja 20 protsenti meestest peab naise kohuseks alistuda kaasale isegi väärkohtlemise puhul. Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi eelmisel aastal tehtud uuring näitas, et venekeelsed naised ja mehed kogevad sageli ebavõrdset kohtlemist, ning seda eeskätt vähese eesti keele oskuse, rahvuse, vanuse ja ka soo pinnal. Kokkuvõtteks peab märkima, et venekeelsete naiste nõrka positsiooni tööturul ei saa põhjendada peamiselt vaid vähese eesti keele oskuse ja Eesti kodakondsuse puudumisega. Kindlasti on mõlemal teguril oluline mõju, kuid need pole kaugeltki ainumääravad. Praegune mõtlemisparadigma pärineb eelmise sajandi 90. aastatest, on lihtsustav ja ajale jalgu jäänud, sest ei võimalda lahti seletada ning ületada paljusid barjääre ja takistusi venekeelse tööjõu rakendamisel. On selleks siis ebavõrdne ja diskrimineeriv kohtlemine, tugev sooline ebavõrdsus, tööelu ebakvaliteetne korraldus vms. Eesti vajab uut mõtlemisparadigmat, mille järgi ei vaadelda venekeelset naist tööturul vaid eesti keele oskaja ja kodakondsuse omaja seisukohalt, vaid keda nähakse võrdväärse, huvitava ja mitmekülgse isiksusena, kelle anded vajavad toetamist, tunnustamist ja väljaarendamist. Venekeelsete naiste tööturu potentsiaal väärib avastamist ja rakendamist.“
Meie Eesti toimetaja Aimar Altosaar: „Kunagi surus rutiinne raske füüsiline töö inimesed maadligi juba 40. eluaasta ümber, pärast seda käis tervis kiiresti alla. Lapsed vaevu suureks kasvatanud, jäid 40–50-aastased «vanakesed» kodu juurde kergematele töödele ja lastelaste järele vaatama. Mehed said vahetevahel ikka ka kodunt välja kõrtsi või laadale, vanematele naistele jäid vaid pühapäeviti kirik ja ülejäänud ajal lõppematud jõukohased askeldused majapidamises. Neist aegadest on pärit traditsioonid ja hoiakud, mis peegelduvad senini väga selgelt vanemate naiste, eriti aga traditsioonides rohkem kinni olevate vene naiste elus. Vene naised, nii nooremad kui ka vanemad, teeksid oma elu lihtsamaks ja sidusamaks, kui õpiksid ära eesti keele. Jah, vanust, sugu ja kultuurilist tausta ei saa keegi muuta, kuid asukohamaa keele äraõppimine pole ju kellelegi võimatu.“
https://leht.postimees.ee/6780519/iris- ... u-viimased
https://leht.postimees.ee/6780407/aimar ... e-naistest

Vaba Lava Narva teatrikeskuses esietendub täna, 18. septembril Venemaalt pärit lavastaja Juri Kviatkovskij dokumentaallavastus “Lõhe/Разлом”. Teine esietendus toimub Narvas homme, 19. septembril muusika- ja linnakultuurifestivali Station Narva raames. „Lõhe“ eesmärgiks on uurida, kuidas piiri tekkimine 1990. aastate alguses peegeldus Narva ja Ivangorodi elanike saatustel. Teatritrupp, mille koosseisus on nii Venemaalt kui Eestist pärit näitlejad, võttis loomeprotsessi käigus intervjuud Narva ja samuti Ivangorodi elanikelt, kelle lood saavad dokumentaalse lavastuse osaks. Etendused toimuvad sel sügisel lisaks Vaba Lava Narva teatrikeskusele ka Eesti Rahva Muuseumis Tartus ja Vaba Lava Tallinna teatrikeskuses.
https://kultuur.postimees.ee/6780934/na ... -teatrisse

Maardu linnapea Vladimir Arhipov: „Ukrainlased ei tule massiliselt Maardusse. Ajakirjanikud panid mulle need sõnad suhu. Sellel aastal lisandus Maardu koolidesse ja lasteaeda 12 ukrainlast. Linna on registreerunud 20-30 uut elanikku Ukrainast. Viimase informatsiooni kohaselt saaks kokku ainult pool klassi. Hulk asunikke saabub hooajaliselt elama ja tööle, sellepärast osa registreerib oma perekonnaliikmeid ja osa mitte. Praegu on meil registreerimata lapsi kaheksa: kuus last õpivad koolis, üks gümnaasiumis ja üks lasteaias. Põhjus on selles, et vanemad ei tea seadusi või ajaliselt ei jõua. Novembrist oleme sunnitud neid koolidest eemaldama, kuna ei saa nende laste pealt raha, mis põhineb koolide registril. Seal registris on ainult need õpilased, kes elavad legaalselt Eestis. Nende õpetamine ja haigekassa muutub omavalitsusele lisakoormaks. See võib muutuda probleemiks. Mingis mõttes ma mõistan siseministrit, kes muretseb selle küsimuse pärast. Leian, et sellele tuleb leida lahendus esimesel võimalusel. Omavalitsuse raha eest saavad need lapsed õppida ja tervishoiuteenuseid, kuid tegelikult on see ebaseaduslik. Seaduses pole täpsustatud, mis saab siis, kui neid reegleid ei jälgita. Teada on ainult see, mis saab õpilaste ja vanematega - nad tõstetakse välja, siin ei saa me (omavalitsus - toim.) midagi teha. Minu arvates peaks riik sisserändajaid rohkem informeerima sellest, mis juhtub siis, kui ei järgita seadusi. (Ukrainlased) Tahavad saada püsivat elamisluba Eestis. Enamus neist kohe kindlalt! Mõistan Mart Helme muret keele ja rahvuse kaitsmisel. Kuid on tarvis ka mõista, et me elame multikultuurses ühiskonnas, majanduses on vaja võõrtööjõudu. Ettevõtjatel ei jätku töökäsi.“
https://www.postimees.ee/6781510/maardu ... erandajaid

[feuerwerk]

MRP ei anna ikka venelastele rahu

«Спасли сотни тысяч»: МИД объяснил заключение пакта Молотова — Риббентропа
https://www.gazeta.ru/science/2019/09/2 ... ml?updated

Заключение пакта Молотова — Риббентропа позволило Советскому Союзу отсрочить начало войны и укрепить обороноспособность, а также спасло сотни тысяч человеческих жизней, считают в МИД России.
Благодаря советско-германскому договору о ненападении война началась на стратегически более выгодных для СССР рубежах, и население этих территорий подверглось нацистскому террору на два года позже.

Ikka vana plaat, lükkasime paar aastat sõda edasi, saime paremini selleks valmistuda, päästsime sadade tuhandete inimeste elu sellega jne jne. Oma osa saab ka Kaljulaid:

В начале сентября текущего года президент Польши Анджей Дуда начал свою речь по случаю 80-летней годовщины начала Второй мировой войны с заявления о том, что в 1939 году СССР напал на его страну как «союзник нацистской Германии». Политика поддержала его коллега из Эстонии Керсти Кальюлайд, призвавшая Москву разделить вину с гитлеровцами за развязывание войны.

[Puurija]

Tallinnast Narva väljus täna esimene keelerong, kus ühes vaguniosas said sõitjad üheskoos keelt õppida ja harjutada. Kogenud keeleõpetajad on reisijatele ette valmistanud lõbusaid ja harivaid tegevusi. Keelt saab rongides õppida 26 septembrini, Tallinnast kell 11.41 väljuval Narva liinil ja Narvast Tallinna kell 14.22 väljuval reisil.
Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner: „Kolm tundi on just paras keeletund. Kindlasti me ei hakka siin tegema harjutusi ja lünki täitma, siin on võimalik kuulata taskuhäälingut, võimalik kuulata eestikeelset räppmuusikat.“
Keelerongil reisinud Natalja: „Sõidame juba kaks tundi, aga justkui oleks pool tundi või mõni minut möödunud. Vahetu keelesuhtlus on oivaline. Esimene taoline rong ja annaks jumal, et mitte viimane. Tõeline nauding.“
Narva eesti keele maja juhataja Margarita Källo: „Keel on meie ümber igal pool. Isegi meie külmkapis. Kui te teete selle lahti ja vaatate, millised sildid seal on, see on juba keele õppimine. Aga ma arvan, et meie eesmärk ei ole neid ära koolitada, vaid lihtsalt anda neile võimalus seda keelt harjutada ja usku nendesse sisestada.“
https://kultuur.err.ee/983933/narva-tal ... -igal-pool
https://www.err.ee/983924/keelt-saab-op ... kulmkapist

[Kriku]

Seda, et suvest saadik juba helistavad mingid imelikud... Mne zavut Mark või Aleksander, izvinite, udobna vam gavarit', võ po-russki panimajete jne jne. Ma ei ole eriti süvenenud, mis nad tahavad, olen eesti keeles ühesõnalisi vastuseid andnud... Aga no ei jäta järele. Naisele eile helistasid kolm korda järjest, ma siis palusin lõpuks telefoni enda kätte ja küsisin, et miks te eesti keeles ei räägi, kas te olete tjibla või? Kas te teate, mis tähendab "tjibla"? Tjibla, te õppige eesti keel ära, siis hakake helistama. Jne. Lõpuks jõudis vist tjiblale jutu mõte kohale, katkestas kõne ära.

Kas kellelgi on veel niisugust probleemi?

[mäger]

Vastus Krikule - aeg-ajalt on helistatud, aga mitte nii ahistavalt. Helistaja kood on olnud pigem Leedu või Läti oma.

[ElrikThunderson]

Mullegi helistas eesti numbrilt (mingi ammu likvideeritud firma lauanumbrilt) venekeelne meesterahvas. Veidi googlit kinnitas, et tegu sellesama (?) pehmelt öeldes kahtlast "investeerimisvõimalust" pakkuva tegelasega, kellest veidi aega tagasi oli ka meedias juttu.

Vasturohuna töötas kõva häälega "Halloo!" karjumine torusse ja vahepeale eesti keeles pomisemine "mitte midagi ei saa aru". Lõpetas kõne ja rohkem pole tülitanud