Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Lemet]

Kust see 10 meetri sügavus tuleb?

Pakuks, et laeva vajumisel. Kui vesi tungib laevaruumidesse. Peale stabiilsusekaost tekkinud kummuliminekut. Purunenud külgakende kaudu näiteks. Milliseid oli üpris pikalt ülemiste dekkide galeriidel. Estonia laius oli ligi 24 meetrit, s.t. et kummuli ning poolest saadik vee all oleva laeva alumised ruumid koos nemdes olevate õhutaskutega olid juba enam kui 10 meetri sügavusel. Koos sellest tulenevaga.

[Some]

Kust see 10 meetri sügavus tuleb?

Mida rohkem vett ampsab, seda sügavamale vajub, seda rohkem õhk kokku surutakse ja seda rohkem jälle vett sisse võetakse. Ehk siis suure laeva puhul selline kumulatiivne, väikesed alused võivad küll põhi uppi jääda.

[Kriku]

Akf Lemet enne siin juba kirjutas, et ruumil võivad ju veekindlad vaheseinad olla, aga peale nende on ikka ventilatsioonisüsteem ja kõiksugu muud võimaikud lekked.

[Lemet]

Ehk siis suure laeva puhul selline kumulatiivne, väikesed alused võivad küll põhi uppi jääda.

Väikestel pastidel on õhupaagid, suurtel laevadel ei tule peale kütuse ja veetankide küll ühtegi sedasorti suletud ruumi ette, mis võiksid õhupaakidena toimida. Ja ka need on harilikult vedelikuga vähemalt poolest saadik täidetud

[Sekeldaja]

Pole öelnud, et ainus eeldus, ja vastavalt ka täpsustasin.
Miks eeldus vale on?

[Lemet]

Pole öelnud, et ainus eeldus, ja vastavalt ka täpsustasin.
Miks eeldus vale on?

Järsku ses osas, et sellrst 18 000 saaksime rääkida vaid juhul, kui laev hõljunuks 100%ulatuses veepinnal. Niipea, kui aga veidi hskkab sügavamale vajuma, kaovad need 18 000 hoopis teisteks numbriteks.

[Kapten Trumm]

See, et laeva kere nt veeliinist allapoole terve oli, ei tähenda, et kummuli minnes õhuga täidetud veealuse osa ujuvuse arvelt laev pinnale jääb.
1. autoteki alustesse ruumidesse tuli vesi sisse niipea, kui vesi autotekile pääses, seega kujutletav ujuv osa vähenes juba enne kummuli minekut
2. protsess jätkus progresseeruvalt laeva külili ja kummuli olles ja mida sügavamale alus vajus, seda suuremaks muutus veesurve ja seda rohkem see keresse pressis.

Selle vee sissetungi juures on palju detaile, mida me ei tea, näiteks võis kreeni minekut aidata kaasa see, et mõni autotekilt välja viiv luuk/värav oli lahti/katki jne. Sealt ühele poole keres vesi pääses, teiselt poolt aga mitte. Jne jne.

[Lemet]

Siinkohal tuleb meelde see kummuli veelkaasiga füüsikakatse. Kui see veepinnal hulbib, aga mahuti põhja lükatuna õhutaskust hoolimata enam vee peale ei tõuse. Hea ja näitlik koolifüüsika...

[Sekeldaja]

Kust see 10 meetri sügavus tuleb?

Pakuks, et laeva vajumisel. Kui vesi tungib laevaruumidesse. Peale stabiilsusekaost tekkinud kummuliminekut. Purunenud külgakende kaudu näiteks. Milliseid oli üpris pikalt ülemiste dekkide galeriidel. Estonia laius oli ligi 24 meetrit, s.t. et kummuli ning poolest saadik vee all oleva laeva alumised ruumid koos nemdes olevate õhutaskutega olid juba enam kui 10 meetri sügavusel. Koos sellest tulenevaga.

Jah, aga ülemised dekid/galeriid/kajutid, isegi autodekk on kõik laeva pealisehitis. Seda kõike ja lasti kannab kere või siis lihtsustatult kere see osa, mis jääb allapoole veeliini. Veelkord lihtsustades pole sel kandval kerel vahet, kas koorem on ta peal või ripub all.

[Lemet]

Mida sügavamale vajub, seda väiksemaks muutub ujuvus. Miska jälle sügavamale vajub. Ja jälle ujuvus väheneb. Külili praam- altpoolt sissetungiva vee tõttu lükkab õhusurve lõpuks ülemiste risti läbi laeva ulatuvate ruumide aknadki eest, surve pressib ka vent. süsteemi kaudu õhu välja, mille tõttu vesi jälle nobedalt sisse jookseb...nagu eespool akf tabavalt tähendas- kumulatiivne protsess.

Seda kõike ja lasti kannab kere või siis lihtsustatult kere see osa, mis jääb allapoole veeliini.

Kuidas see va Heureka seadus meil kõlaski...ehk kui see kere enam pea uldse vett välja ei tõrju ja tema tihedus vee tihedusest tublisti suurem on, siis....mulks.

[Some]

Jah, aga ülemised dekid/galeriid/kajutid, isegi autodekk on kõik laeva pealisehitis. Seda kõike ja lasti kannab kere või siis lihtsustatult kere see osa, mis jääb allapoole veeliini. Veelkord lihtsustades pole sel kandval kerel vahet, kas koorem on ta peal või ripub all.

On küll vahe. Kui laev on püstiasendis, siis vesi laeva ei pääse, vähemalt kuniks raskus pole nii suur, et vesi üle parraste tuleb. Kui laev on ümber, siis aitab ka laeva enda raskus õhku laevas kokku suruda ja sellega veel enda sisemusse teed leida.

[Kapten Trumm]

Siin ei maksa segi ajada suurt laeva ja väikelaeva. Kõvakerelistel väikelaevadel on üldiselt selline ohutusnõue, et peavad olema uppumatud. Uppumatuse tagamiseks sisaldab kere õhuga või polüstüroolvahuga täidetud ruume, mis peavad hoidma aluse veepeal ükskõik mis asendis ja ka siis, kui kere on ääreni vett täis. Täispuhutavatel väikelaevadel peaks olema nii, et kui 1/3 on tühi, siis peab jääma veepeale. Lõhkumise ohuga "täispuhutavad" alused on juba alguses täidetud mitte õhu, vaid mingi vahuga, mis muudab ta uppumatuks (kuniks pontoon kere küljes püsib).

Suurel alusel, eriti raha teenimiseks mõeldud kommertsalusel sellist luksust harilikult pole, et on mingid kasutamata õhukindlad ruumid. Seepärast on nende uppumatus tinglik ja sõltub enamasti aktiivsetest meetmetest - vaheseintest tuleb vesi läbi, aga teiselt poolt pumbatakse seda ka välja. Jne.

[tuna]

Millalgi tollel perioodil ilmusid juba sellised lahendused nagu need tänapäeva parvlaevadel on, kus vöörilained suruvad luugid kinni, mitte ei murra visiiri ära.

1987, s.o enne Estonia õnnetust tellitud Serenade projekteeriti juba algselt vööriluukidega. Nagu ka 1985 tellitud autopraam Peter Pan (praegu DFDSi King Seaways) tükkis oma sõsarlaevadega. Nii et probleemi teadvustati ammu enne Estoniaga juhtunud õnnetust.

Hea küll, ma sõnastan siis algse postituse lihtsamate sõnadega ümber.

Visiirindusest pikemalt ja põhjalikumalt: https://www.err.ee/986291/professor-est ... a-arvutada

Ma ütleks, et asjad hakkavad ikkagi laevade projekteerimise juurest ja kui seda informatsiooni oleks laialt levitatud, et nii paljudel laevadel visiirid purunesid, siis oleks töötatud välja grupp, kes oleks arvutanud välja, miks nad purunesid, ja oleks teatanud laevadele, et need on nõrgad, et neid tuleks tugevdada - sealt otsast algab see asi pihta.

Kui panna ritta 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel Soomes ehitatud parvlaevade pildid (neil valmis tollal peaaegu igal aastal uus laev), siis jääb mulje, et vähemalt Soome asjaomastes ringkondades info visiiridega seotud probleemidest liikus. Igatahes visiiride kuju muutus laevast laeva ja vähemalt kõrvalseisja pilguga vaadetes lahendati just seda põhiprobleemi - visiir avaneb samas suunas, milles teda mõjutavad vöörilained. Saksa laevatehase jaoks oli aga vist tegemist üldse ühe esimese parvlaeva projektiga. Igal juhul nende lahendusest paistab - jällegi kõrvalseisja pilguga vaadates - projekteerijad olevat õndsas teadmatuses, et mingeid probleeme võiks olla. Millalgi tollel perioodil ilmusid juba sellised lahendused nagu need tänapäeva parvlaevadel on, kus vöörilained suruvad luugid kinni, mitte ei murra visiiri ära.

Soomlased olid visiiridega seotud probleemidest selleks ajaks, kui sakslased Estoniat ehitasid, juba aru saanud.

[Lemet]

Soomlased olid visiiridega seotud probleemidest selleks ajaks, kui sakslased Estoniat ehitasid, juba aru saanud.

Mitte ainult soomlased ei muutnud konstruktsioone, mainit Peter Pan, Nils Holgerson ja terve see muu muinasjututegelaste nimedega armaada ehitati ju saksa Seebeckwerft A.G. poolt. Ja telliti need laevad pea 10 aastat enne Estonia katastroofi, 80ndate keskel. Ja sõidavad siiani. Aga Estonia ehitamise ajal 1980 (projekteeriti ju veelgi varem)- vaevalt. Toona ehitasid ka soomlased mäletamist mööda visiiridega laevu.

[tuna]

Probleemid funktsionaalse lugemisega?

Kui panna ritta 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel Soomes ehitatud parvlaevade pildid (neil valmis tollal peaaegu igal aastal uus laev), siis jääb mulje, et vähemalt Soome asjaomastes ringkondades info visiiridega seotud probleemidest liikus. Igatahes visiiride kuju muutus laevast laeva ja vähemalt kõrvalseisja pilguga vaadetes lahendati just seda põhiprobleemi - visiir avaneb samas suunas, milles teda mõjutavad vöörilained.

Aga Estonia ehitamise ajal 1980 (projekteeriti ju veelgi varem)- vaevalt. Toona ehitasid ka soomlased mäletamist mööda visiiridega laevu.

Millele Sa vastu vaidled? Kus kohas ma väidan, et soomlased ei ehitanud 1980. aasta paiku visiiridega laevu?