Eesti Leegioni Sõprade Selts

[OveT.]

1. veebruaril 1943 loodi ELSS, mille esimeheks sai Soodla.
Kas keegi teab midagi selle seltsi kohta pikemalt rääkida? On sellest kusagil kirjutatud? Oli neil ka oma sümboolika?

[Kuperjanov]

http://www.wehrmacht.pri.ee/phpBB-2.0.1 ... f9fbd83b71


Paistab, et kamraad kass üritas seda teemat kunagi tõstatada aga edutult. Uuri tema käest, ehk on midagi teada saanud

[OveT.]

Nägin seda postitust, kuid tema uuris tänapäevase ELSS kohta?

[Reppin]

Võib-olla arhiivist leiab midagi? AIS otsing annab ühe vaste:

Jõgeva Linnavalitsus > 4. Kirjavahetus ja ringkirjad > 4.1. Omavalitsuse töökorra... > Tartu Maavalitsuse, Polits... ?
Leidandmed: ERA.2974.2.79
Pealkiri: Tartu Maavalitsuse, Politseikomissari, Eesti Leegioni Sõprade Seltsi jt. ringkirjad, juhendid ja telefonogrammid. Kirjavahetus sõjaväkke ja riigitööteenistusse värbamise kohta. 1900-1927.a sündinud kutsealuste ja töökohuslaste nimekirjad
Piirdaatumid: 08.03.1943-31.03.1944

[Kuperjanov]

Leidsin ka ajakirjast Lääne Sõna midagi.



Komissaarseks Lääne maavanemaks Paul Mutt
18. jaanuar 1944

Esmaspäeval enne lõunat toimus Lääne maavalitsuse ruumes ametlik maavanemate vahetus. Kokkutulnud ametnike poole pöördus lühida sõnavõtuga senine maavanem A. Melts, tänades maavalitsuse ametkonda senise hea koostöö eest ja soovides neile sama edukat tööd ka uue maavanema juhtimisel. Seejärele pöördus ametkonna poole lühida sõnavõtuga P. Mutt, kes kutsus oma kaasametnikke üksmeelsele tööle sõja võitmise heaks, sest sellega kindlustame oma kodumaa ilusama ja parema tuleviku. Õhtul korraldati maavalitsuse ruumes ametkonna omavaheline koosviibimine Läänemaa Põllumajandusameti teenistujatega. Uus komissaarne Lääne maavanem P. Mutt on Läänemaal üldiselt tuttavaks saanud oma energilise ülesehitustööga. Läänemaa Rahvakasvatusameti juhatajana esines ta sõnavõttudega peagu kõikides Läänemaa keskusis. Auametiliselt oli uus maavanem muuhulgas ka Läänemaa spordijuhiks, Eesti Leegioni Sõprade Seltsi Läänemaa osakonna juhatuse liikmeks, Eesti Noorte Lääne maleva propagandajuhiks jne. Pealeselle on P. Mutt tuntud Haapsalu Meeslaulu Ühingu energilise koorijuhina nii Läänemaa piirides kui ka väljaspool. /.../


Kuigi sellest pole eriti abi

[toomas tyrk]

Pikemalt rääkida ei oska, aga sirvisin veidi huvi pärast 1943. a. Sakalaid (üleval digitaliseeritud kujul Rahvusraamatukogu kodulehel).

Seal oli üks ELSS-i üleskutse, kus juhtkond oli täies koosseisus ära toodud.

Juhatus:
Johannes Soodla, kolonel
Oskar Öpik, kohtudirektor
Otto Pukk, vandeadvokaat
August Gailit, kirjanik

Nõukogu:
Johan Holberg, vandeadvokaat
Ants Kalda, Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esindaja
Gustav Kalkun, Eesti Noorte juht
Edgar Kant, Tartu Ülikooli rektor
Abel Käbin, ettevõtte direktor
Hans Leesment, san. kindralmajor
Jaan Maide, kolonel
August Sinka, kolonelleitnat

Mingit sümboolikat selle üleskutse juures ei olnud.

Ehk abi sellestki

[OveT.]

Pole midagi öelda- kõva meeskond oli.
Eks uurin-puurin edasi.
Tänan!
Ise leidsin 19. juuli 1944 Eesti Sõnast teate, et Tallinna haigemajades viibivatele haavatud ja haigetele vabatahtlikele jagas hooldusohvitser ELSS poolt annetatud paberosse 350 karpi ja ka tuletikke.

[istorik]

Üks minu hea sõber saatis "Võitlejale" sellise artikli:

Eesti Leegioni Sõprade Selts 60
26.jaanuaril 1943 toimus kindralkomissar SA- Obergruppenführer Karl- Siegmund Litzmanni residentsis Kadrioru lossis Eesti Omavalitsuse direktorite, maavanemate, linnapeade, politsei prefektide ja Omakaitse juhtide ning tsiviilvalitsuse juhtivate isikute kohtumine Eesti Leegioni väljaõppelaagrist saabunud kahe ohvitseri ja kahe alljuhiga.
(ERA R-67/2/26)

Eesti SS-Leegioni väljaõppe laagrist olid saanud 20.jaanuari 1943 rügemendipäevakäsu nr.6/42 järgi marsikäsu Tallinna külastamiseks järgmised ohvitserid: Leg.-Ustuf Robert Silvester (sünd.6.01.1907)- 5.kompaniist ja Leg.-Ustuf Hando Ruus (sünd.16.05.1917)- 2.kompaniist ning alljuhid- Leg.-Uscha Karl Laurits (sünd.6.03.1918)- 5.kompaniist ja Leg.-Uscha Helmut Karusoo (sünd.18.01.1919) staabi kompaniist. Eesmärgiks tutvustada elu Eesti Leegionis.
(ERA R-67/2/2)

Kõigepealt võttis sõna kindralkomissar, kes andis kokkutulnutele ülevaate eestlaste osast käimasolevas võitluses ühise vaenlase vastu. Tuletas meelede kuidas eestlaste soov luua oma väeüksus 1942 aasta kevadel muutus tõelisusesks kui ta Tallinna vabastamise I- aastapäeva aktusel Vabaduse väljakul 28.augustil 1942 võis teatada, et saksa riigi juht on andnud nõusoleku Eesti Leegioni asutamiseks Relva-SS koosseisus. Sellega said eestlased võimaluse astuda ühisesse rindesse koos Soome, Norra, Taani, Hollandi ja Belgia vabatahtlikega, kes on end aasta jooksul SS-leegionites näidanud väljapaistvate sõduritena ja leidnud selle eest tunnustust. Lõpetades oma sõnavõtu, kordas ta oma vabaduse väljaku aktusel öeldut: ärge unustage kunagi, et seda mida teie teete võidu saavutamiseks, seda teete te oma rahvale. Eesti tuleviku kujundamine sõltub otsustavalt sellest, kuidas on eesti rahvas kaasa aidanud ühises võitluses.
Pärast kindrakomissari kõnet võttis sõna Leg.-Ustuf Hando Ruus, kes möödunud aastal võitles ühes julgestusüksuses idarindel ja seal korduvalt silma paistis.
Ta kirjeldas lühidalt välaõppel viibivate leegionäride elu ja väljendas nende kindlat tahet saada võimalikult varsti rakendatud võitlusse vihatud põlisvaenlase- bolshevismi vastu. Edasi rõhutas ta vajadust veel enam tihendada sisemist sidet Eesti Leegioni ja kodumaa vahel. Selle mõtte teostamiseks tegi ta ettepaneku Eesti Leegioni Sõprade Seltsi asutamiseks, eesmärgiga koondada kõiki leegioni sõpru eesti rahva seas. Kokkutulnud eesti rahva esindajad tervitasid kõige soojemalt seda ettepanekut.
Pärast oma eesti kamraadi võttis sõna Leg.-Ustuf Robert Silvester, kes esindas Eesti Leegioni komandöri SS-Obersturmbannführer Franz Augsbergerit. Ta kirjeldas lühidalt leegionäride väljaõppe tingimusi. Ajutiselt väljaõppega tegelevete, kuid võitluses karastatud Relva-SS ohvitseride kõrgemaks püüdeks on oma eesti kamraadidele edasi anda kogu oma sõjavilumus ja sõdurline teadmiste tagavara.
Eesti Omavalitsuse juht dr.Hjalamar Mäe käsitles oma kõnes aega enne sõja lahtipuhkemist. Harva on nõnda igatsetud sõda, kui Eesti rahvas 1941.a. suvel, sest selle sõja kaudu loodeti vabaneda bolshevsitlikust ikkest. Nüüd seisavad tuhanded eesti vabatahtlikud rindel. Eesti Leegion on see, kes kannab Eesti au. Kogu kodumaa soovib temale sooja südamega edu.
Järgnevalt oli külalistel õhtu jooksul võimalik sundimatus vestluses kohalviibivate Eesti Leegioni koosseisu kuuluvate meestega saada otseseid muljeid leegionis valitsevast võitlusvaimust, leegionäride elust ja väljaõppest.
Teade Kadrioru lossis toimunud koosviibimisest ja ELSS asutamisest ilmus ajalehes „Eesti Sõna” Nr.22 reedel, 29.jaanuaril pealkirja all: „Eesti Leegion kehastab Eesti rahva enesekaitse tahet”. Samuti mainitakse, et Eesti Leegioni ohvitser tegi ettepaneku Eesti Leegioni Sõprade Seltsi asutamiseks. Ohvitseri nime paraku ei mainita.
Aga juba sama ajalehe Nr.23, 30.jaanuarist toob ära uudise, et on asutatud Eesti Leegioni Sõprade Selts ja et selle ühingu juhatajaks määrati kolonel Johannes Soodla VR II/2, II/3. Juhatusse kuulusid veel Edgar Kant, Gustav Kalkun, Oskar Öpik, August Gailit, August Mälk jt.
ELSS alustab oma tegevust üleskutsega eesti rahvale. Eesti Leegioni jaoks kogutakse raha, sooje riideesemeid, raamatuid, ajalehti-ajakirju ja palju muud, mida leegionäril tarvis, et tunnetada kodumaa toetust.
ELSS büroo asus aadressil Rataskaevu 14-4, Tallinn ning büroo juhatajaks oli Theodor Talvik.
(EFA S-63)

[OveT.]

istorik,

Tänan huvitava teabe eest!