väike vahekokkuvõte siis minu küsimustest ja kapten trummi vastustest:
Samas olid sõja teise poole Jakovlevi ja Lavotskini hävitajad sakslaste omadega täiesti võrreldavad, nii lennuomadustelt kui relvastuselt
küsisin selle peale: kas tõesti ? loetle siis seda relvastust. (selgitus: palusin relvastust võrrelda, ilus oleks olnud ka muutumist näidata aastate lõikes). Aga mida sain vastuseks:
Lennukitest: Jak-3, La-5FN, La-7. Konkureeris tehniliselt vabalt tollaste saksa masshävitajatega. Me-109 oli alguset peale üks õnnetu masin, mis startimisel ja maandumisel tappis rohkelt omi lendureid.
kus siin on relvastuse võrdlemine ? La-del oli 2 kahurit, jakil üldse mingi naljameeste relvastus, lisaks veel Pokrõškini eneseülistus käiakse välja tõe pähe
Saksa "tehnoloogia" kukkus kolinal kokku 1941 Moskva all, kus oli raskusi transpordivahendite hädapärase käigushoidmisegagi. Samal ajal kihutasid venelased 40-kraadises pakases diiseltankidega ringi ja polnud asigi.
Vastuseks vihjasin võimalusele, et V-2 diisel polnud 1941.a. eriti töökindel: Väidan, et kui saksa tankid oleksid 41.suvel nõuka diisliga olnud, oleksid nad juba leedus ja ukrainas seisma jäänud
nüüd veel lisaks kommentaar:
100 mototundi polnud veel just igapäevane. Ja kuidas käis külmas nsvl tankide töökorras hoidmine ? pooleteise - 2 tunni tagant käivitati mootor ja lasti tal soojeneda. Mida see mootori resursiga teeb, pole vist vaja seletada ?
Teine täiesti silmapaistev asi oli see Katjusha-reaktiivmiinipilduja.
küsisin: mis mõttes silmapaistev ? masin oli hästi suur ja paistis kaugelt silma ? rakettrelvad olid enamuse suurriikide relvastuses.
vastust ei järgnenud. Ilmselt on see minu poolt pakutud variandiga - et olid suurte mõõtmetega - nõustumine ?
ja põhiprobleem minu jaoks praegu:
Kogu oma suure tehnoloogia juures ei suutnud sakslased terve sõja jooksul valmistada nt T-34 mootoriga konkureerivat diiselmootorit, vaid vägevad saksa tankid sõitsid kaunis ebatöökindlate ja tuleohtlike karburaatormootoritega.
tundub, et diiselmootor on siin kapten trummi arvates eesmärk omaette ? natuke hiljem toob ta ka mõned põhjendused, miks (peamine põhjendus tundub olevat, et kuna mina olen loll, siis on tal õigus)
Mis puudutab diiseltanke, siis venelaste mootori eelis säilis ka mõnda aega peale sõda, kus lääs pani endiselt bensiinimootorit tankidele. Paremus seisneb selles, et diislil on üldiselt raske masina veoks sobivamad omadused ning ta on bensiinimootorist märgatavalt ökonoomsem ja ohutum.
vaataks siis neid lähemalt:
ökonoomsus - see peaks väljenduma käiguvarus. Ja mida me näeme - T-34 sõidab 540 liitriga 300 km, PzIV 470 liitriga 210 km (lihtsa tehtega saab, et PzIV sõidab 540 liitriga 240 km). Vahe on minu jaoks mitteoluline (ilmselt ka sakslaste jaoks, mingit erilist ponnistamist paakide suurendamiseks ei ole nende juures näha). Kütuse erikulu leidsin V-2 jaoks 185 g/hj kohta tunnis, Maybach 120 TR jaoks 235-255 g/hj tunnis. Lisaks, nagu troll õieti märkis, võis põhjus, miks sakslased eelistasid oma maybachi mootorit olla ka kütuse saadavuses - kasutati küllaltki palju igasugust rämpsu, millel tänapäevase bensiiniga vähe ühist on ja mida diiselmootor poleks tarbinud. Spielberger väidab, et sünteetilist diislikütet suudeti suurtes kogustes toota alates 1942.a. - siis algas ka diiselmootorite tõsisem arendus tankimootoriks.
Kõike seda muidugi kodanik tühitargutaja ei arvesta, palju lihtsam on ju lahmida (ei suutnud arendada diiselmootorit! sakslastel oli lennukidiisel jumo 205 juba 1937.a. tavakasutuses, suure diislimaa nsvl 1941.a. üks katsetest Berliini pommitada kukkus läbi suures osas "tänu" diiselmootoritele)
üldse, mul on tunne, et see ökonoomsuse väide (venekeelsesse) kirjandusesse on tulnud just võrdlustest nsvl teiste tankimootoritega (M-5 ja M-17, esimese maailmasõja aegne disain - vastavalt liberty ja BMW VI koopiad, kasutusel kõigepealt lennukimootoritena, läbinud mitu remonti ja siis tankidele peale pandud. Sakslastel seevastu oli spetsiaalne just tanki jaoks arendatud mootor.
ohutus: ega siin kapten trumm ometi ei unustanud tuua seda klassikalist näidet - võtta ämber bensiini ja ämber naftat ja läheneda neile tikkudega ? soomustläbistava mürsu tabamusel põlesid mõlemad kütused võimsalt (meeskonna jaoks liigagi võimsalt), huvitav oleks ka saksa ersatskütuse ja nsvl diisli põlemisomaduste võrdlus.
Tanki konstruktsiooni koha pealt on huvitav vaadata, kuidas saksa ja nsvl tankides olid kütusepaagid paigutatud - t-34 kogu külje ulatuses paagid (1943.a. kevadtalvel raporteeris Grossdeutschlandi tiigriüksus, et kui t-34 tabada külje pealt (keskpaigast tahapoole), siis süttib tank 80% tõenäosusega põlema), saksa Pz-IV torni all (madalal - raske tabada) ja üldiselt kõigil saksa tankidel kütusepaak meeskonnast eraldatud - nõuk.tankidel seevastu armastati kütusepaake sokutada meeskonna kõrvale miskipärast ?
allikad:
Soljankin ja teised, Kodumaised soomusmasinad 20.sajand, 2.köide
Svirin, M. Stalini soomuskilp. Nõukogude tanki ajalugu 1937 - 43 (ja ka sama seeria eelmine raamat)
Jentz, T. Panzertruppen 1 & 2
Koch, F. Motoren und Getriebe deutscher Panzer
Spielberger, W. Panzerkampfwagen Tiger und seine Abarten
Spielberger, W. ja teised, Begleitwagen Panzerkampfwagen IV
Aviamaster 2/99 (siit berliini pommitamine)
