BlancoNegro kirjutas:Kommenteeriks vtl propagandapilti. See ilmelt mingi ulmekiirusel lastud kerge kuul. Raske ja mõistliku kiirusega (nt 45-70 või 12 ga) lastud pliikuuli saab tervena kenasti kätte ning need ei lõhu liha ära.
Kõik sõltub sellest, kuhu kuul satub. Pehmes lihas jääb (enam-vähem) terveks, kondi tabamisel võib kiluneda kümnekonnaks suuremaks tükiks pluss peenikene puru, mida kätte ei saagi, aga sisse sööd ikka. Ja ma räägin siinkohal .308 vms. kaliibrist.
Kui ei usu, siis kaalu see pliiplönn ära, mis ulukist välja kukub ning võrdle, kas on sama kaal, mis peaks laskmata kuulil olema. Padruni andmed on ju teada. Kui ei ole, siis on osa metalli mööda looma laiali.
Kogu selle pliitemaatikaga on nii ja naa. Loomulikult meeldiks mulle jätkuvalt odavalt oma hobiga tegeleda ja pole minu asi, et saastab. Samamoodi meeldis, kui iga ostuga jagati tasuta kilekotte jne. Aga ühel hetkel saad aru, et prügi KUHJUB (vastuseks AKF OnuHeinole, kes ülalpool arvas, et kuidas enne ei saastanud ja nüüd äkki saastab).
Pea kõigil tiirude ja laskmisega pidevalt kokkupuutuvatel inimestel (treenerid, instruktorid) tekib varem või hiljem plii kumuleerumine organismi koos sellest tulenevate võimalike tervisehädadega. Nagu suitsetamine - ei pruugi, aga võib tappa. Lisarisk on ikkagi.
Vana tehnoloogia keeldudel ja piirangutel on mõnikord ka positiivne mõju. Võtame näiteks hõõglampide piiramise. Meil olid odavad, aga sitad lambid, mis aasta aastalt pidasid järjest vähem vastu. Vene ajal võis peldikus või keldris mõni lamp töötada kümme aastat, viimased aastad aga muud ei mäletagi, kui iga paari-kolme kuu tagant vahetamist.
LED-valgustid olid aga ülikallid, nõrga võimsusega ja ei valgustanud midagi ning valdavalt vastiku sinise tooniga.
Loetud aastatega hõõglampide järkjärgulise ahistamise jooksul muutusid LED pirnid taskukohaseks, võimsused tõusid ja valgus muutus järjest kvaliteetsemaks. Nüüd on juba pirne, mille CRI ületab 90 ning valguse tooni võid valida soojast punasest alates.
Lisaks on tekkinud uus taskulampide põlvkond, mis on kompaktsed ja kerged, eredamad kui kunagi varem ning peavad vastu suurusjärk kauem kui vana pirniga. Rääkimata kõikvõimalike töövalgustite levikust tööriistadest alates ja metsatraktoritega lõpetades.
Kuigi klassikalisi hõõglampe on saada, küll "küttekehade" vms. nime all, ei taha neid enamustes kohtades enam kasutada. Ka tasuta mitte.
Aga seni kuni polnud seadusandlikku survet uut tehnoloogiat arendada, oli ju palju lihtsam vanade liinide peal odavalt treida seda rämpsu. LED-valgustus oli lapsekingades ja kallis. Ja keegi ei viitsinud arendada, kuna turg oli väike kuna... surnud ring ühesõnaga.
Ilmselt moonaga tuleb sama teema - alguses on non-tox moon kallis, aga küll leitakse ka odavam ja parem tehnoloogia. Kasvõi biolaguneva plastkestsga teras vms. Ümbris komposteerub ära ja sisu korjad magnetiga kokku ning töötled vanarauana ümber.