Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[maksipoiss]

Kahtlemata ka seda.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..sul hakkab ka nagu pärale jõudma, et pole vist mõtet "strelkasid" praeguse valitsuse pääle keerata - kui ükski varasem valitsus läbi terve selle sajandi selles teemas mitte sittagi pole teinud

[maksipoiss]

Milliste teenete eest see praegune valitsus siis looduskaitse all on?

[Lemet]

Julgeks meenutada, et praegune valitsus oma rõhuvas enamuses istub juba neljandat aastat... Miska väide, et pole veel jõudnud vist väga ei päde.

[Kapten Trumm]

Miks te arvata, et KE hakkab pühast vaimust oma stamm-elektoraati kaotama, surudes venekeelsetele peredele peale eesti keele õpet ja venekeelse personalile koolides peale eesti keeles õpetamise kohustust? Ja saate näha, kui tekib RE ja KE koalitsioon (oletame et EKRE IKE laguneb), siis hakkab ka RE omaenda sõnu sööma, rääkides "üleminekuajast" ja "mõistlikust tempost" - st seni toimiva venitamise jätkamisest.

[Kriku]

Edit: selle "üleminekuhariduse" pulli oleks pidanud juba 10a tagasi ära lõpetama - haridus on eestikeelne ja kogu lugu. Ja tänaseks olekski. Aga see "üleminek" on lihtsalt andnud venemeelsetele koolijuhtkondadele mugava võimaluse vanaviisi edasi lohistada ja käsi laiutada. Ise samal ajal õõnestades seda eestikeelset õpet eestikeelsete õpetajate kottimisega.

Õige

Rõhutan siiski veel üle, et Maardu on üks kõige venemeelsemaid KOV-sid Eestis... Palju hullem kui Tallinn ja ei tea, kas Ida-Virumaalgi eriti palju konkurentsi on.

[Kapten Trumm]

Umbes analoogset protsessi võib jälgida nn kommunaalühiselamutega. Näiteks Tallinnas. Osad neist said taasiseseisvumisega riigi omandiks ja osad linna omandiks. Näiteks Tallinnas Akadeemia teel asunud ühikate omanikuks sai riik (majandusministeeriumi näol) ja need erastati juba 90ndatel (oli suur kisa ja miiting kah). Nüüd on korda tehtud, sees elavad viisakad tööinimesed. Paadialused löödi sealt minema. Linna ühikatega on aga sama asi kinni nagu kännu taga. Politseipatrullid, kiirabid jne on seal igapäevased külalised. Kuna seal elab igasugu elementi, siis vohab seal ümbruskonnas ka kuritegevus. Suvel soojemate ilmadega istuvad päevavargad seal muruplatsil, alkoholi pudelid kõrval. Ja mujal tükati üliagarat Mupot pole kuskil näha.

Kui natuke mõelda, siis saadki asjast aru. Seal "munitsipaalpindadel" elav element on ju KE stammvalijad, kellele tuleb võimaldada (maksumaksja kulul) odavat ja lihtsat äraelamist (mida eraomanik ei võimaldaks). Mida vähem kulu ühika toale, seda rohkem jääb seda näiteks alkoholile. Seepärast need kuritegevuse, alkoholismi ja narkomaania pesad siiani tegutsevad ja korralike kodanike elu häirivad. Kes ei usu, minge ja vaadake, üks taoline pesa asub Vilde teel Szolnoki vastas teisel pool teed.

Reegel aga on sama, mis eestikeelsel haridusel - parem õudne lõpp kui lõputu õudus

[Puurija]

Tõlkija Aivar Kull: „Kui rääkisin kord vene koolide õpetajatele Oskar Lutsust ja püüdsin leida Lutsule mõnda sarnast nime suurest vene kirjandusest, siis torkas esimesena pähe just (Vassili) Šukšin – oma erakordse rahvaläheduse tõttu “
https://kultuur.err.ee/1007530/aivar-ku ... -ja-suksin

[A4]

Ei ole mõtet haridusministeeriumi ametnikke süüdistada asjades, mis pole kunagi olnud ametnike asi muuta või otsustada. Pole meil ei ühiskonnas ega seetõttu ka erakondade seas (vähemalt kuni viimase ajani) olnud konsensust ja ühist arusaama, et venekeelne kooliharidus Eestis tuleks sisuliselt lõpetada ning asendada igal pool ja kõikides kooliastmetes riigikeelsega. See oleks minu arusaamist pidi ka ainukene toimiv ja põhimõtteline lahendus, mis lõpetaks probleemi, et haridussüsteem toodab pidevalt juurde inimesi, kes tegelikult ei oska eesti keelt isegi normaalsel suhtlustasandil – mis omakorda tingib terve rea järgnevaid probleeme alates vaenulikus infoväljas püsimisest kuni venekeelse elanikkonna kehvemate võimalusteni kõrgharidusmaastikul ja tööturul toimetada.

Ei ole siin alati mõtet süüdistada ka poliitikuid lolluses, lühinägelikkuses või tahtejõu puudumises, sest olgem ausad – ei 1990. aastatel ega ilmselt ka 2000. aastatel polnud ei eesti ega veel vähem vene kogukond valmis selliseks põhimõtteliseks muutuseks. Olid suured hirmud (osalt tänaseni), et vene lapsed kaotavad sellisel juhul oma emakeele ja koduse kultuuri, ning osad eesti lapsevanemad räägivad endiselt sellest, et kas te tõesti tahate et eesti lapsed hakkavad venelastega koos koolis käima jne.

Seetõttu on kõik need aastad mitmes mõttes tegeletud poolikute lahenduste ja mõnes mõttes asendustegevustega, nagu näiteks venekeelses gümnaasiumi viimine 60% ulatuses eestikeelsele õppele. Mis tõenäoliselt ei saagi mingit suurt sisulist efekti anda olukorras, kus lasteaias ja eelnevates kooliastmetes pole eesti keelega eriti vaeva nähtud ning täiskasvanuikka jõudva inimese võime uut keelt omandada on selleks ajaks juba üsna piiratud (võrreldes näiteks lasteaias käivate mudilastega). Mingi „rangem kontroll“ koolide üle, ettekirjutused ja trahvid seda olukorda ei muuda, halvimal juhul viivad vaid kooli poolt korraldatud hämamiseni ja katseteni laste hindeid ja eksamitulemusi ilustada.

Veelkord – toimiv ja põhimõtteline lahendus on minu arvates see, kui kogu õppetegevus alates 1. klassist (aga veel parem, alates lasteaiast) käiks pea kõikides riigi- ja omavalitsuse koolides eesti keeles. Kui mõni KOV tagab siiski säilitada mingi venekeelse kooli, siis võib selliseid erandeid lastevanemate enda riisikol lubada, aga need peaksid olema erandid. Mida nooremas eas teise keele õppega alustada, seda kiiremini ja efektiivsemalt see omandatakse. Kui kodune keel on endiselt vene keel, siis ei juhtu vene laste emakeele ja kultuuriga samuti midagi hullu – omandavad mõlemad normaalsel ja võrdsel tasemel (kõrva-efektina kaotaks selline haridussüsteem ilmselt juba eos ka mure, et Eestisse tulevad ukrainlased oma järeltulijatena suurendavad vaid venekeelset ja -meelset elanikkonda – ei suurendaks, kui poleks isegi võimalusi oma ukraina laps venekeelsesse kooli panna).

Ärksamad vene lapsevanememad on sellest iseenesest juba ammu aru saanud ja panevad oma lapsi nimme eestikeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse. Aga kui vene lapsevanemate enamusel on alati lihtsam panna oma laps venekeelsesse kooli – ja kuulata sinna juurde veel teatud poliitikute manitsusi, kui hea, oluline ja pikalt säiliv on siiski venekeelne kool – siis see probleem iseenesest ei lahene.

Mis aga eristab tänast olukorda 10 või 20 aasta tagusest ajast, on see, et enne viimaseid valimisi hakkas tekkima üldine arusaam ja konsensus, et täielikult eestikeelne koolisüsteem on võimalik ja mõistlik siiski ära teha. Sisuliselt oli see lubadus kõikide erakondade valimislubadustes, v.a. muidugi Keskerakond, aga ju oleks ka see partei teiste surve all ning pisut teistsuguse tähtede seisu korral murdunud ja kohanenud. Paradoksaalsel kombel peatas selle koolireformi aga Keskerakonna koalitsioon EKRE ja Isamaaga, kus Keskerakonna vene tiib seadis Ratasele sisuliselt ainsaks tingimuseks vene kooli säilitamise. EKRE ja Isamaa – mis iganes põhjustel – sellele status quo säilitamisele sisuliselt vastu ei vaielnud – ju siis ei olnud eriti oluline teema nende jaoks siiski.

[Health]

Kui mõni KOV tagab siiski säilitada mingi venekeelse kooli, siis võib selliseid erandeid lastevanemate enda riisikol lubada, aga need peaksid olema erandid.

Alternatiivina, lihtsalt pakun välja, et eksisteerib juba mõnda aega kultuuriautonoomia seadus. Kui soovitakse korraldada oma emakeele õpet siis võiks ka seda ise rahastada.

[Lemet]

Ja lõpueksamid peaksid nad nii ehk naa eesti keeles sooritama. Külaliskomisjoni poolt hinnatuna.

[Lemet]

25 aastat tagasi oleks pidanud selle ära tegema – lasteaiad ja koolid eestikeelseks muutma. Niikuinii olid siis tankid igal pool ja rahvas möllas, muud hirmud olid suuremad. Oleks võinud kõik asjad ühekorraga ära teha. Aga ikka oli vaja jaotada: omad ja mitte-omad,“ arutleb Anna Levandi, 1988. aasta Calgary olümpiamängude järel Eestisse kolinud iluuisutaja.

Artiklist elu.ohtuleht.ee//760936/anna-levandi-paneks-opilased-toole-ja-teeks-koik-koolid-eestikeelseks

[Kriku]

Poliitiliselt on tal muidugi õigus, aga siis polnud selleks inimesi.

[Kapten Trumm]

Ei ole mõtet haridusministeeriumi ametnikke süüdistada asjades, mis pole kunagi olnud ametnike asi muuta või otsustada. Pole meil ei ühiskonnas ega seetõttu ka erakondade seas (vähemalt kuni viimase ajani) olnud konsensust ja ühist arusaama, et venekeelne kooliharidus Eestis tuleks sisuliselt lõpetada ning asendada igal pool ja kõikides kooliastmetes riigikeelsega. See oleks minu arusaamist pidi ka ainukene toimiv ja põhimõtteline lahendus, mis lõpetaks probleemi, et haridussüsteem toodab pidevalt juurde inimesi, kes tegelikult ei oska eesti keelt isegi normaalsel suhtlustasandil – mis omakorda tingib terve rea järgnevaid probleeme alates vaenulikus infoväljas püsimisest kuni venekeelse elanikkonna kehvemate võimalusteni kõrgharidusmaastikul ja tööturul toimetada.

Seda konsensust on põhiliselt kraavi poole tüürinud KE ja SDE vähemalt "sisserändaja poja" aegadel, st need, kelle valimisplatvormi hulka kuulub flirt venekeelse elanikkonnaga. Mis SDE seisukoht täna on, väga aru ei saa.

[A4]

Vaatasin nüüd veel korra igaks juhuks üle, mida erakondade 2019. aasta Riigikogu valimiste programmid ja platvormid eestikeelse koolisüsteemi kohta ütlesid. Skaalal „toetan täielikult“ vs „säilitada venekeelne kool“ oli see pilt umbes järgmine:

EKRE: haridusprogramm lausa algab sõnadega „Viime Eesti haridussüsteemi üle eestikeelsele õppele“.
Ref: põhiline haridusteemaline lubadus on kogu haridussüsteemi muutmine eestikeelseks alates lasteaiast.
E200: keeleliselt ühtne koolivõrk alates lasteaiast, seejuures konkreetsete tärminitega: algust teha 2019, valmis peab olema tehtud aastaks 2030.
Isamaa: mõneti ambivalentne ja lahtisi otsi jättev seisukoht tegelikult: peab olema õigus eestikeelsele õppele igal haridustasemel. (Isamaa haridusvaldkonna juht Lukas avaldas enne valimisi siiski lootust, et ehk uues Riigikogus tekib siiski enamus, et eestikeelsele õppele täielikult üle minna).
SDE: liikumine ühtse Eesti kooli suunas, kus alates põhikoolist toimub eesti ja teiste laste õpe koos. Ühesõnaga, on tõepoolest üsna arusaamatu seisukoht võrreldes teiste parteidega.
Kesk: palju juttu eesti keele õppe parandamisest, kuid selgelt siiski välja öeldud, et peab säilima võimalus panna oma laps venekeelsesse lasteaeda ja venekeelsesse kooli.

Praeguse valitsuse koalitsioonilepe ei ütle mitte midagi eestikeelsele haridussüsteemile ülemineku kohta; tõsi, ei ütle ka midagi selle kohta, et venekeelne kool peab säilima. On vaid mõned üldsõnalised laused selle kohta, kuidas kõik koolilõpetajad peavad oskama eesti keelt, kuidas selleks tuleb keeleõpetamist koolides parandada ning õpetajaid paremini motiveerida. Ehk teisisõnu: säilib senine status quo.