K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

[onu juulius]

Kondensaatoritel on see häda (või eripära, kui soovite), tühjenemisel hakkab väljundpinge kohe lineaarselt langema erinevalt akupatareist, mis suudab seda üsna pikalt stabiilsena hoida.
Aga mis puudutab võrgu ülekoormamist elektriautode laadimisega, siis siin saaks ilmselt üsna palju IT-lahendustega aidata. Summaarne tarbimine on ööpäeva lõikes nagunii ebaühtlane ja seega saaks ju öösel kasutada neid võimsusi, mis on päeval tööstuse all kinni.
Kujutan ette süsteemi, kus kõik mingi alajaama piirkonnas olevad elektriautode laadijad suhtlevad nii omavahel kui alajaamaga, et saadaolevaid ampreid võimalikult optimaalselt jagada. Näiteks tuled töölt autoga, mille aku näitab 70% ja paned ta laadima. Sulle on oluline, et järgmisel hommikul kell 8:00 oleks aku vähemalt 90%. Süsteem võtab selle arvesse ja hakkab tegelikult laadima alles öösel kell 3:30 pärast seda, kui vajalikud amprid on mõne tühjema akuga sõiduki alt vabanenud. Kui häda käes, siis võiks olla ka võimalus end eritasu eest laadimisjärjekorras ettepoole osta.

[Kapten Trumm]

Eesti plaanib aastaks 2025 lahti ühenduda Venemaalt tulevast energiast, kuid praegu plaanitavad alternatiivsed lahendused ega ka uued tehnoloogiad ei kata siis veel ära Eesti energiavajadust ning lähiriikidest energia ostmine pole jätkusuutlik lahendus.

Ehk siis Eestil on poliitiliselt ja julgeolekualaselt motiveeritud plaan lõigata end lahti, kuid pikemas plaanis puudub põhiline energiaallikas, põlevkivi tapetakse peagi ära. See on ohtlik trikk. Poliitikute hetke plaan on kahjuks selline lihtsameelne - ostame turult. Selle ohtudest hoiatab vist iga tõsiseltvõetav energeetika spets.

Seega (antud protsessi analoog oli kvoodirahade eest elektrimobiilsusprogramm) on meil alustatud pükste jalga panekut sääreotsast. Enne elektriautode ja rongide valikut tuleb kahjuks lahendada ikkagi põhilise energiaallika küsimus. Ilma selleta ei sõida autod ja rongid.

Kui asi läheb energia peale, siis paraku soovitan uskuda TTÜ spetse, mitte ainult oma huvides juttu ajavaid tuuleärimehi või rohelisi visionääre. Energeetika koolkond on meil Eestis kõva - just tänu sellele, et me pidime seni oma elektrit ise tegema. Paraku aga ei taheta neid kuulata (ega küsita kah).

[Kapten Trumm]

Aga mis puudutab võrgu ülekoormamist elektriautode laadimisega

Kui meil laadimisvoolu vajadus ületab suurusjärgu võrra saadaoleva vaba võimsuse, siis see trikitamine palju ei aita. Ja asja ei saa ka lahendada nii, et osta koos niigi kalli elektriautoga veel pool auto hinnast maksev akupank, lae seda kodus tasahilju ja siis vajadusel lae sealt oma autot.

See, et sellisel kujul on akuauto surnud idee, on välja öelnud autotööstuse liidrid, mitte profaanist mina. Kui natuke vaadata kriitiliselt ringi ja arvutada, tundub neil tõesti õigus olevat. Poliitikute ja visionääride pilk hetkel ei ulatu kahjuks kaugemale sellest, et elektriautol pole sumpsiotsa.

Hetkel ainsa kõlbliku akumaterjali ehk liitiumi varud aga asuvad kohtades, mis ei hiilga just oma stabiilsusega ja analoogselt naftaga on need samuti piiratud. OPECi konksu otsast satume järgmise konksu otsa ja sõdade raskuspunkt kaldub Pärsia lahelt mujale. Probleemi ilmselt lahendaks see, kui keegi leiutaks mingi über-aku, mida valmistatakse igal pool saadaolevast materjalist ja mida laadides öö läbi 5 ampriga, annab see päev läbi välja 50 amprit.

Ühesõnaga, praegu on piisavalt lahtisi otsi, et valijana mitte heaks kiita järjekordset elektritranspordi megakampaaniat, mida aga kampaania korras peagi meile pähe määrima asutakse.

[onu juulius]

Samas ega variante tegelikult eriti ei ole. Fossiilkütuste otsast tuleb end tahes-tahtmata mingil hetkel lahti haakida ja praegu ongi paras aeg lahendusi leida. Liitiumi kaevandamine on veel (niivõrd-kuivõrd) keskkonnasõbralik, aga akude ja muu elektrivärgi peale kulub ka suures koguses näiteks vaske ja koobaltit, millega on keerulisem. Siiski erinevalt fossiilkütustest saab neid metalle vanu autosid ümber töödeldes taaskasutada. Autotööstuse bosside meelest on elektriauto muidugi halb, sest nemad tahaksid oma turbodiisleid edasi vorpida.
Kui teha siit väike kõrvalehüpe militaar-ATV kõrvalteemasse, siis mulle jäi silma koos Tesla Cybertruckiga esitletud elektriline ATV, mis oleks selles vallas vist üsnagi kasutatav, kuna liigub täiesti hääletult.

[Some]

Mind täiesti huvitab, kuidas tuleviku elektrilised kaugsõiduveokid toimetama hakkavad. Praegu kulutavad veokid ca pool Eestis müüdavast vedelkütusest (90% diiselkütusest müüakse veokitele ja 10% sõiduautodele).

Nüüd küsimus - kui suur peaks olema akupakk, mis lubaks päevast läbisõitu ca 800km? Palju see kaalub? Ja kuhu see kolakas mahutatakse - ilmselgelt ei mahu see põhja alla? Täiesti tühjaks sõidetuna - kaua laeb?

Võrdluseks - Tesla 85kWh akupakk kaalub 560kg ja maksab tagavaraosana tühised $40000

[nimetu]

Mind täiesti huvitab, kuidas tuleviku elektrilised kaugsõiduveokid toimetama hakkavad. Praegu kulutavad veokid ca pool Eestis müüdavast vedelkütusest (90% diiselkütusest müüakse veokitele ja 10% sõiduautodele).

Suurem osa regionaalsest transpordist koliks ilmselt rongidele ja laevadele ning kohalikku vedu teostatakse elektriliste, hübriidsete vms. veokitega. Selleks tuleks muidugi raudteesid juurde ehitada ja logistikafirmadesse laadimisjaamu püstitada.

[onu juulius]

Nüüd küsimus - kui suur peaks olema akupakk, mis lubaks päevast läbisõitu ca 800km? Palju see kaalub? Ja kuhu see kolakas mahutatakse - ilmselgelt ei mahu see põhja alla? Täiesti tühjaks sõidetuna - kaua laeb?
Võrdluseks - Tesla 85kWh akupakk kaalub 560kg ja maksab tagavaraosana tühised $40000

Teslal on ka Semi-nimeline vedukauto arenduses. Plaanis on kaks mudelit läbisõiduga 300 miili (500km) ja 500 miili (800km) ühe laadimisega, esimese prognoositav hind 150k$ ja teisel 180k$. Akud asuvad põhja all esi- ja tagarataste vahel. Akupaki kaalu pole avaldatud, aga seda on hinnatud umbes 10 tonni peale. Paljud on siiski elektrilise pikamaa-vedukauto suhtes skeptilised ja väljakuulutatud parameetrid võivad ka olla Tesla poolt mingil määral üles blufitud. Aga analoogsed sõidukeid arendavad ka teised firmad.

[nimetu]

Praeguse seisuga on reaalselt müügil olevate veokate ulatus 100-300 km.
https://www.electrive.com/2019/02/20/fi ... delivered/
Linnas teed päeval oma tiirud ära ja siis paned õhtul 13 tunniks laadima.

[Walter2]

Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamine tundub olevat ainult poliitilise põhjusega aktsioon ja ma selle vajalikkusest aru ei saa. Ei pääse me siit idamaabri kõrvalt kuhugi ning mõistlik oleks alati valmis olla norm. suhete taastamiseks kui Kremlist hakkavad puhuma mõistlikumad tuuled. Kellelgi poleks ju sealtpoolt tuleva odavama elektri ostmise vastu midagi? Ok - see rikub turgu ja CO kvoodiväline jne. blabla aga siiski.

[2korda2]

...
Aga kui keegi näeb vigu mu arvutustes või mõttekäigus, siis võib lahkelt mind parandada.

Arvutuses on vigu:
1. Meie registris on terve pinu "surnud" sõidukeid, mis ei ole sõitnud juba aastaid. Elektri peale üle ei lähe neist ükski. Kirvega lüües pakuks, et ca 400-500K sõidukit reaalselt sõidab meie teedel piisavalt tihti, et nende laadimisega peaks arvestama.
2. Ei ole mõtet arvata, et kogu autopark korraga ennast laadima seaks. Nagu siin juba ka viidati, tekib piisava turuosa korral kindlasti ka lahendusi, kus sõidukite laadimist juhitakse hoopis võrgu poolt. Isiku jaoks tekitatakse süsteemiga liitumise huvi loomulikut rahalise koormise/boonuse näol.

Kui elektriturg börsile lahti tehti siis põlevkivielekter seal enam konkurentsivõimeline pole. Nagu eespoolgi märgitud - soomlased lasevad oma vahendusprotsenti võttes vene elektrit võrku ja sama teevad leedukad kuhu Valgevenest tuumajaamaelektrit tuleb.

Ma ei ole päris kindel, millise tuumajaama elektrit sa tegelikult silmas pead, aga leedukad võtsid hiljuti vastu suisa seaduse, mis KEELAB nende piiri äärde kerkinud tuumajaamast energia tarned.

See, et sellisel kujul on akuauto surnud idee, on välja öelnud autotööstuse liidrid, mitte profaanist mina.

Kes ja millal seda öelnud on? Kuidas ütleja ettevõttel sestsaadik läinud on?

Mina väidan, et vesinik on tupiktee. Keerukas logistika, rohelise(!) tootmise energeetiline ROI sügavalt negatiivne (loe: vesinikule üleminekuks on vaja veelgi rohkem tuumajaamasid).

[Walter2]

Tegelikult on lahendus olemas - panna autod veega sõitma. Vees sisalduvad põlemiseks vajalikud lähteained - hapnik ja vesinik. Vaja ainult nende saamiseks vajaliku hüdrolüüsi energiavajadus alla viia (piltlikult et selle energia saaks auto generaatori pealt kätte).
Hapniku ja vesiniku molekulide lõhkumisel saaks muidugi veel rohkem energiat kätte aga seda rakendamist meie eluajal vist ei näe.

[vanahalb]

[

Kui elektriturg börsile lahti tehti siis põlevkivielekter seal enam konkurentsivõimeline pole. Nagu eespoolgi märgitud - soomlased lasevad oma vahendusprotsenti võttes vene elektrit võrku ja sama teevad leedukad kuhu Valgevenest tuumajaamaelektrit tuleb.

Ma ei ole päris kindel, millise tuumajaama elektrit sa tegelikult silmas pead, aga leedukad võtsid hiljuti vastu suisa seaduse, mis KEELAB nende piiri äärde kerkinud tuumajaamast energia tarned.

Leedukatel on probleem Valgevenesse ehitatud Astravieci tuumajaamaga. Sellele on nad mitut moodi üritanud pidurit panna. Alguses prooviti euroopa tasemel ehitamist ära keelata ja võimalik tõesti, et nüüd võeti vastu seadus mis keelab sealt elektrit osta. Asi pole üldse mingis padurohelises maailmavaates vaid põhiliselt selles, et jaam ehitati u 40-50 km kaugusele Leedu pealinnast ja sinna pandi uued ja "analooge mitteomavad" vene päritolu reaktorid.
Samas on minuteada Leedu endiselt Valgevene võrguga ühendatud ning
a) üsna keeruline kui mitte võimatu on selgitada millise jaama poolt toodetud elekter üle piiri voolab
b) Valgevene on ka vene võrguga ühenduses ning lähim Venemaa tuumajaam on vist Smolenskis
c) lätlased lubasid hakata Astravieci jaama elektrit ostma ning eks nemadki lasevad selle samasse süsteemi kust Leedu ja Eesti ammutavad.
https://majandus24.postimees.ee/6753627 ... a-elektrit

Umbes samal põhjusel jäi venelastel ära Kaliningradi tuumajaama ehitamine, sest nii Leedu kui Poola keeldusid sealt energiat ostmast. Üksiku saarena paiknevat Kaliningradi on kerge blokeerida ja venelased lähenesid asjale teistmoodi
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/v ... d=86298263
Elering kommenteeris seda niimoodi, et kui süsteem tööle hakkab siis Venemaa enam Baltikumist ei sõltu kuid Baltikum sõltub endiselt Venemaast.

[maksipoiss]

kui Kremlist hakkavad puhuma mõistlikumad tuuled. i.

Ei tea millal see veel juhtuma saab

[häh]

Kiirel otsimisel ei näinud seda lahendust-
https://www.metalectrique.com/ (Trevor Jackson on leiduri nimi sääl taga)

Ehk siis Al-õhk patareid. Kas konkreetne lahendus on hoax või mitte, ei oska öelda. Aga akudega praegust süsteemi ei asenda.

Minu arust üks tähtsamaid omadusi sõiduki energiaga varustamiseks on offline tankimine (keegi parema termini pakub, palun. Off the grid?).

Ehk siis- fossiilse kütuse korral- võtad kanistri, tühjendad paaki ja voila. Miks see on oluline, ehk ei pea seletama hakkama?

Veel, laadimistaristu lokaalselt õhtale saatmiseks maaoludes pole vaja isegi Võru juhtumi analoogi või vaenulikku tegevust- piisab täiesti ühest korralikust välgutabamusest sobivasse kohta. Näiteks. Lähevad ka laadivad autod suure tõenäosusega.

Energiaga varustatus peab olema robustne ja lollikindel. Igasugused nutikad võrgud jms on enese petmine ja tarbetu keerukus. Ootamatuste korral kukkuvad sellised asjad kokku nagu mobiilivõrk aastavahetuse ajal. Offline ja puhvrid on töötav ja testitud lahendus, lihtsalt bensiini asemel võiks midagi edevamat olla.

Lihtsalt näitena- keskmise sõiduauto/väikebussi saab kanistritäie küttega edasi liikuma ~200..300 km. Kanistri saab mingis ulatuses kohale tuua kondiauruga, tankimiseks vajalik "taristu" seisneb lehtris või kanistri nokas, ajakulu maksimaalselt 2 minutit.

Ja no ma ei tea, 25A nõukaaegse peakaitsme lööb 5kW kolmefaasiline mootor (kreissaag) käivitades välja. Samas saab faaside kaupa eraldi 20+A ilusti kätte (per faas siis). Kõhutunne ütleb, et autolaadija korral peaks peakaitse olema 32 või 40 A, et muu elu elamata ei jääks.

[EOD]

Tegelikult on lahendus olemas - panna autod veega sõitma. Vees sisalduvad põlemiseks vajalikud lähteained - hapnik ja vesinik. Vaja ainult nende saamiseks vajaliku hüdrolüüsi energiavajadus alla viia (piltlikult et selle energia saaks auto generaatori pealt kätte).
Hapniku ja vesiniku molekulide lõhkumisel saaks muidugi veel rohkem energiat kätte aga seda rakendamist meie eluajal vist ei näe.

Siin oleks tegu perpetuum mobilega ehk maakeeli igiliikuriga.
Paagist võtame vee, lagundame selle hapnikuks ja vesinikuks, põletame vesiniku hapnikus ja saame taas vee, mille võib tagasi paaki viia.
Teatavasti ei saa ühegi seadme kasutegur olla üle 100%, kust siis see vabanev energia tuleb?
Usutavamalt kõlab väide, et energiat saab vaakuumist. Terve maailmaruum- nii aine kui energia ju sel viisil tekkis.