Inimtekkeliste gaaside hulgast on CO2 efekt kaugelt kõige suurem:EOD kirjutas:Kogu kliimapaanika käib ainult süsihappegaasi ümber Aga veeaur ja metaan?
https://et.wikipedia.org/wiki/KasvuhooneefektCO2 mõõtmised Mauna Loa observatooriumis näitavad, et kontsentratsioon on suurenenud 1960.–2010. aastatel 313 ppm-lt 389 ppm-ni. 400 ppm piir ületati 2013. aasta 9. mail. Praegune vaadeldav CO2 kogus ületab jääsüdamike andmetel põhineva geoloogilise rekordi (~300 ppm).
Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) viimase raporti kohaselt on maailma kliima soojenenud viimase 150 aasta jooksul umbes 0,87 kraadi võrra. Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside tõttu tõuseb maakera temperatuur umbes 0,02 kraadi võrra aastas.
IPCC raport ei väida otseselt, et kliimasoojenemine on inimeste põhjustatud. Selle asemel toovad raporti autoriteks olnud teadlased välja, et erinevus reaalselt mõõdetud soojenemise ja selle soojenemise vahel, mille võib kliimamudelite alusel inimtekkeliseks pidada, on väike (alla 0,1 kraadi).
https://www.accelerista.com/uudis/eesti ... muutusest/Isegi siis, kui riigid täidaks 2030. aastaks Pariisi kliimaleppes võetud kohustused ja teeks pärast 2030. aastat väga suuri pingutusi CO2 heitme vähendamiseks, ei oleks see piisav, et hoida soojenemine 1,5 ºC piires (IPCC 2018a, 24).
Saad küll valesti aru.Fucs kirjutas:Jah.
Ma saan kõigest sellest aru, et inimtekkelisest CO2 emissioonist ca 91 % oli 2015. aastal fossiilsete kütuste põletamise tagajärg ja, et inimtekkeliste gaaside hulgast on CO2 efekt kaugelt kõige suurem.
Aga inimtekkelise osa suurus ca 4% jääb sellele vaatamata ca neljaks protsendiks.
See tähendab, et 96% CO2 emissioonist tuleb sõltumata inimtegevusest, või ei tähenda?
Wiki räägib mullehttps://et.wikipedia.org/wiki/KasvuhooneefektCO2 mõõtmised Mauna Loa observatooriumis näitavad, et kontsentratsioon on suurenenud 1960.–2010. aastatel 313 ppm-lt 389 ppm-ni. 400 ppm piir ületati 2013. aasta 9. mail. Praegune vaadeldav CO2 kogus ületab jääsüdamike andmetel põhineva geoloogilise rekordi (~300 ppm).
Sellest 400 ppm-ist on ju ainult 4% (~16ppm) inimtekkeline, või saan ma midagi totaalselt valesti aru ?
On huvitav, kuid teemaga ei haaku.Fucs kirjutas:Eraldi haakuva huvitava kõrvalteemana, millele viitas siin LK 33 ka ATP Svejk lõiguga "Novaator: Kui paljud teadlased uurimistulemusi võltsivad?" ja "Teadlased võltsivad uuringuid seniarvatust rohkem"
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 15#p600715
Akf Tux postitas siia LK14 huvitava lingi ühest kummalisest loost, kuidas mõningad teaduslikud või "teaduslikud" graafikud, mida hiljem järgmiste "graafikute" koostamisel aluseks võetakse, võivad tekkida. Väga omapärane, segane ja kummaline lugu IMHO.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 78#p592678
https://climatechangedispatch.com/tim-b ... n-lawsuit/
https://wattsupwiththat.com/2018/02/14/ ... backstory/
Esiteks, inimkonnal on kulunud ligikaudu sada aastat, et seda täiendavat CO2 kogust akumuleerida. See on nagu kaalus juurde võtmisega. Näiteks päevas suureneb mass võib-olla mõned grammid, kuid aastate peale teeb mitukümmend kilo. 70 kilose mehe puhul on 10 grammi päevas ainult 0,014% tema massist, kuid viie aasta peale teeb see 18 kilo.Sellest 400 ppm-ist on ju ainult 4% (~16ppm) inimtekkeline, või saan ma midagi totaalselt valesti aru ?
Kui me viime (fantaseerime) inimtekkelise CO2 emissiooni tänane päev hetkega nulli, siis jääb 384ppm endiselt ju alles?
Ja CO2 ppm tõus ca 96% ulatuses ei peatu ka edaspidi kõigele vaatamata?
Kuidas siis seletada Yucatani asteroidi juhtumit, mis tõi kaasa suure kliimamuutuse (külmenemise) ja enamike liikide hukkumise? Plahvatuse lühiajalised efektid pole seal tuumasõjast endast eriti kestvamad?Tuumasõja üheks eeldatud tagajärjeks oleks nn. tuumatalv, kus atmosfääri ülakihtides hõljuv tahm ja tolm varjaks päikesekiirguse. Tõsi, kuigi selle nähtuse saabumist kinnitasid nii USA-s kui N.Liidus läbiviidud arvutisimulatsioonid, on viimasel ajal osad teadlased jõudnud järeldusele, et tuumalöökide vahetamisele järgnevalt tuumatalve ei tule, vaid tuleb tavaline vahelduv pilvitus. Viga olnud selles, et simulatsioonis eeldati tolleaegsetest teadmistest lähtuvalt, et tahm jääb pikaks ajaks ülaatmosfääri. Tegelikult see siiski laskub alla. Lihtsalt tahma liikumist atmosfääris ei osatud simulatsiooni loomisel modelleerida ja see muutuja jäeti arvestamata.
Yucatani asteroidi põhiline esmane hävitav effekt oli kuumalaine, mis süütas metsad pluss käivitas tohutu hulga vulkaanilisi purskeid:Kapten Trumm kirjutas:Kuidas siis seletada Yucatani asteroidi juhtumit, mis tõi kaasa suure kliimamuutuse (külmenemise) ja enamike liikide hukkumise? Plahvatuse lühiajalised efektid pole seal tuumarelvast eriti kestvamad?Tuumasõja üheks eeldatud tagajärjeks oleks nn. tuumatalv, kus atmosfääri ülakihtides hõljuv tahm ja tolm varjaks päikesekiirguse. Tõsi, kuigi selle nähtuse saabumist kinnitasid nii USA-s kui N.Liidus läbiviidud arvutisimulatsioonid, on viimasel ajal osad teadlased jõudnud järeldusele, et tuumalöökide vahetamisele järgnevalt tuumatalve ei tule, vaid tuleb tavaline vahelduv pilvitus. Viga olnud selles, et simulatsioonis eeldati tolleaegsetest teadmistest lähtuvalt, et tahm jääb pikaks ajaks ülaatmosfääri. Tegelikult see siiski laskub alla. Lihtsalt tahma liikumist atmosfääris ei osatud simulatsiooni loomisel modelleerida ja see muutuja jäeti arvestamata.
The impact would have caused a megatsunami over 100 metres (330 ft) tall[24] that would have reached all the way to what are now Texas and Florida.[25] The height of the tsunami was limited by the relatively shallow sea in the area of the impact; in deep ocean it would have been 4.6 kilometres (2.9 mi) tall.[24] A cloud of super-heated dust, ash and steam would have spread from the crater as the impactor burrowed underground in less than a second.[26] Excavated material along with pieces of the impactor, ejected out of the atmosphere by the blast, would have been heated to incandescence upon re-entry, broiling the Earth's surface and possibly igniting wildfires; meanwhile, colossal shock waves would have triggered global earthquakes and volcanic eruptions.[27] Fossil evidence for an instantaneous die-off of diverse animals was found in a soil layer only 10 centimetres (3.9 in) thick in New Jersey some 5,000 kilometres (3,100 mi) away from the impact site, indicating that death and burial under debris occurred suddenly and quickly over wide distances on land.[23] Field research from the Hell Creek Formation in North Dakota published in 2019[28] shows the simultaneous mass extinction of myriad species combined with geological and atmospheric features consistent with the impact event.
Selge.Kriku kirjutas:Saad küll valesti aru.
400 ppm tähendab 400 osakest miljoni kohta (particle per million). Sellega mõõdetakse, kui palju CO2 atmosfääris on.
4% jutt käib selle kohta, kui palju CO2 atmosfääri lisandub. Umbes 4% suudavad inimesed looduslikule juurde toota, sellest omakorda üle poole jääb atmosfääri. Võimalik, et näiteks 2,5% globaalsest emissioonist. Ülejäänud 97,5% läheb looduslikul teel jälle atmosfäärist ära. Mul ei ole praegu aega otsida kõige uuemaid arvutusi selle kohta, mis % täpselt õige olla võiks ja põhimõtte selgitamisel pole see ka oluline.
Selleks, et aru saada, kui oluline see pidevalt lisanduv ja atmosfääri jääv CO2 kogus on, tuleb see jagada CO2 kogusega, mis juba atmosfääris on.
Mul mitte.Fucs kirjutas:Aga see ca 4% jääb endiselt neljaks protsendiks, või on siin mingeid muid arvamusi ?
Ülal oli ju, et 91% fossiilsete kütuste põletamisest...?Fucs kirjutas:Ja kas kellelgi on häid mõtteid või viiteid selle kohta, kuidas see ca 4% jaguneb erinevate inimtegevuste vahel, mis seda CO2 juurde toodavad?
Aga Sinu pandud lingilt selle "91%" juures ma leidsin ka selle nüüdSuur osa Eestis õhku paisatavatest kasvuhoonegaasidest pärineb energeetikasektorist. 2016. aastal tekkis sooja- ja elektritootmise kõrvalsaadusena 12,3 miljonit tonni CO2, mis moodustas kogu süsihappegaasi heitmest 63%.
Transpordisektor moodustas koguheitmest umbes 11 protsenti, põllumajandus 6,6 protsenti, teised sektorid (keemiatööstus, jäätmekäitlus jt) veelgi vähem (Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2018).
Kokku 101%This portion of emissions originates from coal (42%), oil (33%), gas (19%), cement (6%) and gas flaring (1%).
Kasutajad foorumit lugemas: Marvin ja 3 külalist
