Kliimamuutustest

[EOD]

:Süsinikku siduda saab põletamata palju efektiivsemalt, pannes palgid lihtsalt kuhugi seisma või ehitades neist midagi.

Palkmaja ehitamine viib süsiniku ringlusest välja ehk sajandiks, kuid pole ju täpselt teada, millal Maa soojenemistsükkel asendub külmenemistsükliga. Tulemata see muidugi ei jää.
Kuhugi ladustatud palgid hakkavad kõdunema aastatega, heal juhul kümnenditega. Seejuures eralduvad pahad-pahad kasvuhoonegaasid.
Aga puusüsi võib säilida sajandeid ja olla saadaval just siis kui seda vajatakse - olgu siis 10 või 1000 aasta pärast.
Kui veel Siberi taigas ka sealsed inimesed hakkaksid puusütt varuma, samas raiudes metsamassiividesse tuletõkkekoridore ning istutades sinna (või lastes kasvada) noort metsa, olekski probleem suuremas osas lahendatud.
Hiinlaste ulatuslik raie Siberis vist massiivsete metsapõlengute vastu ei aita, kuna lagedaks raiutakse taiga suurte aladena, mitte ei tekitata tuletõkkekoridore.

[mart2]

1) Ilmateenistuse vastus jätab tegelikult selgusetuks, et kes ja kuidas ühtlustas

Selles on ju viide metodoloogiale? http://www.bom.gov.au/climate/data/acor ... bs=Methods
Sealt töödeldud ja töötlemata andmetel põhinevate kõverate võrdlus:
…
Suundumus näib olevat sama...

Sama oleks küll, kui trend oleks ühtlane, kuid millegi pärast muutub aastate lõikes päris tugevasti. Ilmselt siis on tegureid, mida ei osata arvestada ja jäetakse "korrastamisest" välja? Tegemist on ju ikkagi tagasi vaatava hinnangulise "parandamisega", tegelikku erinevust ei tea.
IPCC raportis on öeldud, et temperatuuride mõõtmise üheks probleemiks on urbaniseerumine - asulad laienevad piirkondadesse, kus mõjutavad konkreetsete mõõtmisjaamade tööd. Linnad-asulad ümbritsevat õhutemperatuuri muidugi kõrgemaks ei tee? Jaama viimine uude asukohta mõjutab kindlasti, kahjuks mõnikord ühes suunas, teinekord vastupidi. Selline korrastamine on arusaadav teadlaste püüdlustena endale midagi selgeks saada, kuigi pole kindel, kas alati parandab olukorda.

...

miks panin lingi siia, on selleks et näha, kuidas kasutatakse väiteid kui absoluute.

Eks see tule uudistesaate formaadist, et tädi sai kriitikavabalt vahutada ja teise poole arvamust ei küsitud.

Selge kriitika tegija on süüdi. Ega tema ei väitnud, et kõikide aegade kõige kuumem, ikka teine poo ja sellega ta ei olnud päri!
Mina omakorda tahan väita, et mugandatud/kujundatud graafikut kasutada absoluudina ei ole korrektne. See oli ka intervjueeritava sõnum, kui kuulaja ikka aru sai...

PS. Akf Kriku , nõudes teistelt korrektsust, võiks siiski kasutada termini TÄDI asemel natuke lugupidamist. Tegemist on siiski doktori kraadiga inimesega, kes ei eita kliima soojenemist, kuid on skeptiline selle suhtes, et kõige taga on just inimese tegevus.

[Kriku]

1) Ilmateenistuse vastus jätab tegelikult selgusetuks, et kes ja kuidas ühtlustas

Selles on ju viide metodoloogiale? http://www.bom.gov.au/climate/data/acor ... bs=Methods
Sealt töödeldud ja töötlemata andmetel põhinevate kõverate võrdlus:
…
Suundumus näib olevat sama...

Sama oleks küll, kui trend oleks ühtlane, kuid millegi pärast muutub aastate lõikes päris tugevasti.

Ei saanud aru.

Tegemist on ju ikkagi tagasi vaatava hinnangulise "parandamisega", tegelikku erinevust ei tea.

Jätkuvalt ei saa aru.

On teada minevikus tegelikult mõõdetud väärtused. On teada, kuidas neid võrreldavaks muutmise eesmärgil korrigeeriti ja seega korrigeeritud väärtused. Mõlemad kanti graafikule, ühed halli ja teised punase joonega. Millist "tegelikku" erinevust ei tea?

Linnad-asulad ümbritsevat õhutemperatuuri muidugi kõrgemaks ei tee?

Muidugi teevad.

PS. Akf Kriku , nõudes teistelt korrektsust, võiks siiski kasutada termini TÄDI asemel natuke lugupidamist. Tegemist on siiski doktori kraadiga inimesega, kes ei eita kliima soojenemist, kuid on skeptiline selle suhtes, et kõige taga on just inimese tegevus.

Kui vaja, siis vabandan - aga minu arust ei üritanud ta objektiivne olla.

Aga peamise juurde tagasi tulles - punase ja halli kõvera erinevused viimasel graafikul pole ju niivõrd märkimisväärsed, et neist mingeid põhjapanevaid järeldusi teha?

[Kapten Trumm]

Sakslaste puhul võimendab probleeme tuntavalt nende Fukushima järgne tuumahüsteeria mille järel nad hakkasid kõiki oma tuumajaamu kiiremas korras sulgema. Mitte väga ammu nägin kuskil graafikut kust paistis et peaaegu kogu sakslaste taastuvenergia osakaalu tõus läks pikka aega lihtsalt väheneva tuumaenergia korvamiseks, samas kui mingit CO2 vähenemist sellega ei saavutatud kuna kivisütt kasutavad jaamad tossasid enam-vähem samal tasemel täie rauaga edasi.

Nii juhtub, kui haridussüsteem muuta liberaal-marksistlik-feministlikuks. Mis ka ei juhtuks, on inimeste reaktsiooniks lihtsalt paanika ja peataolek. Oleks, et need rohehüsteerikud kasvõi ise ennast veidi harima vaevuks, internetis on kõik ju olemas, aga ei. Kes vähegi on nii Fukushima kui ka Tšernobõli katastroofide põhjustega tutvunud, teavad, et mõlemad õnnetused tegelikult hüüdsid tulles, mõlemad olnuks välditavad. Ainsad põhjused olid inimlik lollus ja -ahnus. Olgu siis Tšernobõlis turvasüsteemide katsetamisega, mille kohta targemad pead juba ammu hoiatasid, et see ei pruugi hästi lõppeda, või olgu siis Jaapanis, kus samuti juba aastaid polnud õppust võetud ei hoiatustest kasvõi ainuüksi üleujutusohtlikus kohas paiknevate varugeneraatorite kohta, ei varem juhtunud väiksematest vahejuhtumitest, ei teadlaste jutust suure tsunami võimalikkusest.

Selleks, et hoida elektrivõrgus teatud kvaliteeditaset, ei saa elektriallikad olla stiilis "praegu tuleb, kohe jääb seisma". Eelkõige puudutab see sageduse hoidmist. Seega, kui soovitakse säilitada energeetilist sõltumatust, tuleb põlevkivielekter asendada mingi muu, ilmast ja kellaajast sõltumatu allikaga. Hetkel peale tuumaenergia teist võimalust pole. On veel võimalus tossata Narvas biokütust (peamiselt puitu), aga siis on teatud graanuliärimehe kinni makstud hädakisa kõik meedia täis.

Eesti poliitikute arusaam asjast on umbes selline: arendame tuuleparke (mõelge ometi PR kuvandi peale, kui innovaatilised me paistamine...) ja kui jääb puudu, siis ostame börsilt. Sellega on efektiivselt võimalik peatada igasugune teemaarendus tuumajaama osas. Tahate Tsenobõli või ostame ikka börsilt...? See, et "börsilt" ostmise kinnikeeramiseks on vajalik saboteerida ainult nelja elektriühendust (seejuures seda saab teha edukalt väljaspool Eesti territooriumi) kellelegi mõttesse ei mahu, sest oleme hästi kaitstud.

[Jaanus2]

Suured (mida suuremad, seda parem, neid on kokku ka vähem vaja, palju väikeseid siblijaid häirib rohkem) tuulikud on juba isetasuvad ja päikesepaneelid jõuavad sinna varsti. Koos väikese tuumajaamaga lohkude silumiseks väga hea kooslus ja peaaegu süsinikneutraalne. Kui tuulikuid ja päikesepaneele on palju ja need on üle maa laiali, tasakaalustavad need juba ise ka üksteist - igal pool pole korraga sama pilves ja tuulevaikne, sügisesest kevadeni on vähe päikest aga rohkem tuult jne.. Edaspidi on täiesti võimalik tuulikuid ja päikesepaneele toota ka sellesama taastuva energia abil ja bilanss muutub veel paremaks. Kui ainult sellest tuumaelektrijaama hirmust üle saaks ja vastikusest silmapiiril paistvate väikeste tuulikute vastu. Lisada võiks veel linnades olevad biomassi tarbivad koostootmisjaamad, aga ainult niipalju, kui talviseks keskkütteks sooja vaja on, ainult elektri saamiseks millegi põletamine on raiskamine.
Prantsusmaa toodab enamuse oma elektrist tuumaelektrijaamades ja ei lase end häirida, tuleb hästi toime ja saab ka Saksamaale müüa.

[Lemet]

Suured (mida suuremad, seda parem, neid on kokku ka vähem vaja, palju väikeseid siblijaid häirib rohkem) tuulikud on juba isetasuvad

See isetasuvus seostub ilmselgelt ju elektrihinnaga tarbijatele. Vaatame näiteks tuntud elektrijahvatamise riigi Taani elektrihinda ja rõõmustame perspektiivide üle- ca 30 senti kilowatist.
https://www.statista.com/statistics/418 ... n-denmark/

[Jaanus2]

Isetasuvad on tuulikud meie elektrihinnaga (ainult elekter u. 4 senti kwh, muud tasud sinna juurde, ilma toetuseta). Taani hinna võib kõrgeks ajada ka see, et nende tuulikud on vanemad, väiksemad ja toodavad seetõttu kallimalt. Tuulel on see omadus, et 2x tugevam tuul kõrgemal ei tooda mitte 2x rohkem elektrit vaid 2x2 ehk kaks ruudus rohkem elektrit. Seetõttu ei tasu endale väikest tuulikut hankida, päikesepaneelid on väiketarbijale sobivamad. Taastuvenergia kõikumise silumiseks sobib ka tarbimise juhtimine, mis on praegu juba läbi interneti tehtav. Näiteks pannakse arvukad elektriboilerid elektriülejäägi korral vett üles kütma, kõige odavam salvestamisvõimalus.

[Lemet]

Tuulel on see omadus, et 2x tugevam tuul kõrgemal ei tooda mitte 2x rohkem elektrit vaid 2x2 ehk kaks ruudus rohkem elektrit.

Tehelikult on see pooltõde- tuule tugevuse tõustes hakkavad tuulikud peagi tootma vähem, mitte rohkem. Ja kas saaks viidet, kus oleks numbriliselt tõestatud see, et uued tuulikud on 4-sendilise hinnaga tasuvad?

[Kriku]

Muidugi on fossiilsete kütuste kasutamine kõige odavam. Muidugi maksavad tarbijad alternatiivsetele energiaallikate ülemineku kinni. Või siis maksavad kliimamuutuse tagajärjed kinni.

Lõppude lõpuks maksavad tarbijad kõik kinni, mis maailmas toimub. Kes siis veel?

[teeline35]

Koos väikese tuumajaamaga lohkude silumiseks väga hea kooslus ja peaaegu süsinikneutraalne. Kui tuulikuid ja päikesepaneele on palju ja need on üle maa laiali, tasakaalustavad need juba ise ka üksteist - igal pool pole korraga sama pilves ja tuulevaikne, sügisesest kevadeni on vähe päikest aga rohkem tuult jne.. Edaspidi on täiesti võimalik tuulikuid ja päikesepaneele toota ka sellesama taastuva energia abil ja bilanss muutub veel paremaks.

Üle maa laiali olevate energiatootjatega on selline probleem nagu liinide elektrikaod. Teatud vahemaa tagant kasvavad elektrikaod liiga suureks. Mõistlik oleks elektrit toota sealsamas kus seda ka kõige rohkem tarbitakse.

Taastuvenergia kõikumise silumiseks sobib ka tarbimise juhtimine, mis on praegu juba läbi interneti tehtav. Näiteks pannakse arvukad elektriboilerid elektriülejäägi korral vett üles kütma, kõige odavam salvestamisvõimalus.

Hoolimata mida me ise arvame on tegelikult kõige suurem elektritarbija tööstus. Kas tööstustööline peab tulevikus kodus ootama teadet, et nüüd on voolu küllaldaselt, saab kõik masinad täiel võimsusel käima lasta, tule rutttu tööle?

[Lemet]

Hoolimata mida me ise arvame on tegelikult kõige suurem elektritarbija tööstus. Kas tööstustööline peab tulevikus kodus ootama teadet, et nüüd on voolu küllaldaselt, saab kõik masinad täiel võimsusel käima lasta, tule rutttu tööle?

80ndatel anti tõepoolest igal hommikul teada, milline elektrirežiim selleks päevaks kehtestati. Isegi üks pillipiinajate ühisus võttis endale nimeks "Kahekümne viies režiim"...

[sahmik]

Tuulikutega seoses on meil tehtud peotäis igasugu uurimisi. Keda huvitab, siis siit saab neid lugeda http://www.tuuleenergia.ee/about/teadustood/

[Jaanus2]

Leidsin sellised paari aasta tagused andmed https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-conte ... Miller.pdf
Lk. 13 - Taanis ei ole elekter kallim kui meil, pigem isegi odavam vahel (makstakse peale, kui tarbid). Kui ongi kallim, on kallim võrgutasu ja muud tasud.
See ei ole küll päris erapooletu, aga kaldun uskuma - Sõnajalad väidavad, et saaksid ilma toetusteta hakkama https://majandus24.postimees.ee/4363397 ... -toetuseta
Fossiilse energiaga on see asi, et sellega on kogu aeg olnud seotud mitmed kulud, mis on jäänud kogu ühiskonna kanda ja mida energiatarbijad üksi ei ole pidanud kinni maksma - nii öelda varjatud toetus. Seetõttu ei saa päris nii öelda, et fossiilenergia on hea ja odav aga taastuvenergiale peab toetust maksma ja seetõttu on kallis. Suured päikesepargid on ka võimelised juba ilma toetusteta tootma, Isegi Inglismaal (jäi ette, aga ei viitsi praegu linki otsida). Ei ole kõige päikeselisem koht, aga tõenäoliselt mastaabiefekt ja paneelide odavnemine mõjub. Hajutatud tootmise puhul mõjub liinikadu ka teistpidi - praegu tuleb enamus elektrist Narvast ja liinikaod kogu Eesti peale on väga suured. Hajutatud tootmise puhul kohalikud liinikaod pigem vähenevad - ülejääv elekter tarbitakse ära "naabri juures" ja ei võta ette reisi Eesti teise otsa.

[Lemet]

Taanis ei ole elekter kallim kui meil, pigem isegi odavam vahel (makstakse peale, kui tarbid).

Mmm...statistika järelikult valetab siis?

https://www.statista.com/statistics/418 ... n-denmark/

[Castellum]

Tuulikutega seoses on meil tehtud peotäis igasugu uurimisi. Keda huvitab, siis siit saab neid lugeda http://www.tuuleenergia.ee/about/teadustood/

See ju sama hea, kui toetud Vene sõjaväe uurimisel ainult Vene sõjaväe enda allikatele...