Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[vanahalb]

See on loll jutt, et Soomes müüakse ainult või peamiselt laktoosivabasid piimatooteid.

Läksin täna keset selget päeva poodi, et akf Leo väide laktoosiga piima vabamüügil olemisest põrmustada Aga endalegi üllatuseks: tõesti-tõesti, kes laktoosiga piima tahab see selle ka poest kätte saab. Suurtes poodides kus nii 20 sorti piima müügil oli enamvähem pooleks selliseid kuhu meetrikõrguste tähtedega "laktoosivaba" peale kirjutatud ja selliseid kuhu mitte. Peeneid kirju ei hakanud uurima.
Väiksemates kohtades kus vaid 1-2 sorti valikus oli pigem laktoosivaba.
Ei oskagi oma esialgse väite õigustuseks rohkem öelda kui et nagu mainitud - ma tarbin enamasti kefiiri kuhu nagunii "laktoosivaba" palju lõdvema randmega peale kirjutatakse. Teiseks on päevaplaan selliselt sätitud et on alati minutite küsimus kas jõuan poodi või tuleb minna mõnda ööpäevaringsesse tanklasse. Neis viimastes on valik väike ja ükskõik kuhu käe sirutad on nagunii laktoosivaba ollus.

Muarust pole laktoosivaba piima levimine mitte kellegi kuri äriplaan vaid geenimuundatud uussoomlasi on üle mõistuse palju. Et siis neile mitte hinge sittuda või tühjade kätega poest minema saata on kitsastes oludes vaid laktoosivaba toode müüki võetud. Seee kõlbab kõigile kui maitsenüanssidele mitte tähelepanu pöörata.
Ma ei teagi kustmaalt piir läheb. Seda, et laktoos neegril ja hiinlasel põhja alt lööb on mitmel pool mainitud. Aga kas mustlane saab laktoosiga piima juua? Või juut? Või grupp seltsimehi, keda tuntakse ühisnimetuse all "tsurkad". Viimased kuuldavasti ikka kitsi ja lambaid peavad kuid toorpiima pigem ei tarbi.
Aga ma muidugi ei peagi kõike teadma ja seda enam, et viimased küsimused kuuluvad juba dr. Mengele jüngrite kompetentsi.

[oliver]

Huvitav mis nende soomlastega siis juhtunud on, sada aastat tagasi sõid rauda ja sittusid kette, Talvesõjas keerasid tanke kummuli ja nüüd järsku lööb laktoosiga piim pasa püksi? Kuidas see nii järsku on juhtunud, alles oli aeg kui joodi seda mis lehma seest tuli?

[Kapten Trumm]

Keedetud kartuli glükokeemiline (on see eesti keel) indeks on 78, glükoosil ehk suhkrul 100 ja kikhernel näiteks 28, nii et DMII patsient peaks ainult kartulist toitudes (päriselt ju sellist inimest ei ole), sööma kartulit ükshaaval ja iga täistund, et ei oleks suurt veresuhkru kõikumist, rohkem vaata siit http://www.kaloritaulukko.fi/glykeeminen-indeksi/

Kartulipudru ajab paksuks, kui vesise kartuli maitsvamaks tegemiseks sinna reipalt piima, koort, võid või praetud pekikõrneid sisse uhatakse, kuid kui päevane energiahulk jääb samaks, ei peaks hullu olema (see on siis terve inimese teemal), alla võetakse ikkagi peamiselt siis, kui saadakse vajalikust vähem energiat ja mingil hetkel organism jõuab tasakaalupunkti, kui energiat piisab X kilode toitmiseks. Kui vaadata klassikalist taldrikumudelit, siis pool salatit või juurvilju, veerand süsivesikuid ja veerand valku, see kehtib ka DM patsiendile, lihtsalt peavad jälgima, et korraga liiga palju süsivesikuid sisse ei aja ja vastavalt sellele insuliini annust sättima

Kuna lisaks II liigi diabeedi epideemiale on käimas ka ülekaalu epideemia, siis tasub meeles pidada, et süsivesikutest koosnevad (aga ka palju soola sisaldavad) toiduained seovad kehasse vett ja liigsest kaalust nii kolmandiku moodustabki vesi (mis on ka seotud rasvkudedesse). Samal põhjusel toimub ka süsivesikutest loobumisel alguses päris kiire kaalulangus - kuna vett siduv osa toidus väheneb kiiresti, eraldub kehast ka vesi. Tavaliselt mingi dieedi alguses toimuv päris kiire kaalulangus (isegi 10 kg kuu ajaga) toimubki enamasti vee kadumise arvelt. Kui ülearune vesi on kadunud, siis langus enamasti aeglustub kõvasti või peatub - algab rasvapõletuse vaevarikas faas.

Siinkohal tuleks manitseda ka suure soolasisalduseega mineraalvee liigtarbimise eest - kui sul Essentuky pudelis sisaldub 13 g soolasid (peamiselt seejuures NaCl ehk keedusool), siis annab see analoogse efekti nagu süsivesikud.

[Kapten Trumm]

Huvitav mis nende soomlastega siis juhtunud on, sada aastat tagasi sõid rauda ja sittusid kette, Talvesõjas keerasid tanke kummuli ja nüüd järsku lööb laktoosiga piim pasa püksi? Kuidas see nii järsku on juhtunud, alles oli aeg kui joodi seda mis lehma seest tuli?

Moodsa ilmaga kaasnev liigpuhta ja liiga töödeldud toidu tarvitamine 3 viimast põlvkonda?

[Jaanus2]

Probleemiks võib olla ka liigne rõõsapiimatoodete propageerimine. Üheski populatsioonis ei ole laktoosi seedimine täiskasvanuna täielik. Enamus eestlasi seedivad, aga varem ikkagi tarvitasid täiskasvanud rõõska piima väga vähe ja ka siis toitude koostisosana, enamus piimast tarvitati ära igat moodi hapendatult. Saadi samuti oma valgud ja kaltsium kätte ja vähemus ei kaevanud ka kõhuhädade üle. Soomlastel oli tõenäoliselt samamoodi. Siis hakati rääkima rõõsa piima kasulikkusest ja seda müüma, vähemus hakkas kaebama seedehäireid. Et tarbijatele vastu tulla ja et keegi end diskrimineerituna ei tunneks, hakatigi laktoosivabu tooteid tootma. Justkui oleks rõõsa piima tarvitamine täiskasvanuna mingi inimõigus.

[AndresTy]

Huvitav mis nende soomlastega siis juhtunud on, sada aastat tagasi sõid rauda ja sittusid kette, Talvesõjas keerasid tanke kummuli ja nüüd järsku lööb laktoosiga piim pasa püksi? Kuidas see nii järsku on juhtunud, alles oli aeg kui joodi seda mis lehma seest tuli?

Moodsa ilmaga kaasnev liigpuhta ja liiga töödeldud toidu tarvitamine 3 viimast põlvkonda?

Ehk jätaks need rumalad targutused siin kordamata, Trumm. Pealegi mingis lambi kontekstis - käib see liigpuhta elukeskkonna jutt tavaliselt hoopis allergia kohta, aga mitte laktoositalumatuse.

Loe laktoositalumatuse kohta. Suht lihtsalt sõnastatud: https://tsoliaakia.ee/haigele/laktoositalumatus/

Eriti tahaks rõhutada üht lõiku sealt "Umbes kolmel neljandikul Maa elanikkonnast, eriti kollase ja musta rassi esindajatel, on laktaasi aktiivsus väga väike, mistõttu ei talu nad piima." Kust kohast neil see mitmenda põlkonna ülipuhtus? Aafrikas, Aasias?

[Kapten Trumm]

Eestlased ja soomlased pole viimane 10 000 aastat elanud ei Aafrikas ega Aasias, vaid siinkandis ja see 3/4 pole siin laiendatav. Toorpiima ja selle toodete tarbimine ajalugu on siin sajandite pikkune. Eestlased ja soomlased elasid veel 60 aastat tagasi valdavalt maal, jõid igapäevaselt pastöriseerimata rõõska piima (kooreseparaatorid olid ainult meiereides, taludes kooriti piima kulbiga, selle rasvaprotsent ja reostuvus bakterite-viirustega päris kõrge) või sõid sellest tehtud, kuumtöötlemata tooteid. Laiem piima pastöriseerimine tekkis meile alles WWII järel. Meil oli kodus veel 90ndate alguses kolmeliitrine plekist piimamannerg, millega maalt ülepäeviti toodi piima. Kohvikoor riisuti ise sealt pealt.

Laktoositalumatus aga on suureks probleemiks meil muutunud viimase 20 aastaga. Soomes ilmselt varem. Seega, milles kühvel. Ok, nõuka ajal muidugi varjati ja vassiti (ka asutusesisestes dokumentides), aga EV ajal? Tsaariajal?

Ahjaa, selle ametliku seisukoha kohta. Veel 10 aastat tagasi valitses Eesti meditsiinis raudne seisukoht, et 1. liigi diabeet on geneetiline või kaasa sündinud.
Ja 20 aastat tagasi soovitasid arstid kaaluprobleemide tõttu loobuda rasvast ja panustada süsivesikutele ja taimerasvale. Ma viitan sellele, et need ametlikud seisukohavõtud läbi aja muutuvad ja peavoolu meditsiin armastab vägagi kasutada ebaselgete põhjuste kohta juttu geneetikast ja pärilikkusest.
Mina nt arvan (ainult arvan ja ei rohkem), et selle põhjuseks on soolestiku mikrobioloogia rikkumine aastakümnete jooksul igasugu jama sisse söötmisega, mida kahjuks tihti sama peavoolu meditsiin praktiseerib ja taoline jama juba levib järglastele.

[Kriku]

Eestlased ja soomlased pole viimane 10 000 aastat elanud ei Aafrikas ega Aasias, vaid siinkandis

Teeme nüüd nii, et kui asjast üldse midagi ei tea, siis ei kirjuta ka. Või kirjutab kuhugi mujale.

https://novaator.err.ee/908203/vana-dna ... aloo-kohta

[Kapten Trumm]

Aafriklaste ja asiaatide suure % laktoositalumatuse põhjuseid eestlastele laiendada on veel suurem möödapanek, Kriku.
Ometi sa seal sama raevukalt ei reageeri.

Siinkandis on piima igapäevase tarvitamise traditsioon sajandite pikkune, piisav, et tekiks füsioloogiline kohastumine.
Ometi laktoositalumatus kui kaalukas terviseprobleem, on meil eetris ehk viimane 20 aastat.
Ok, nõuka ajal varjati ja peideti ja salastati - aga EV ajal? Tsaariajal? Pole just kuigi palju viiteid sellele, et lapsed ei saanud piima juua.
Mingi konks seal pidi olema - kõige lihtsam seletus on lihtsalt see, et halb geen võib olla paljudel, kuid aastasadade jooksul tekkinud toitumiskogemus võimaldas süüa piima, ilma, et sümptomid avalduksid. Hapendamisest eespool räägiti.

[Kriku]

Aafriklaste ja asiaatide suure % laktoositalumatuse põhjuseid eestlastele laiendada on veel suurem möödapanek, Kriku.

Laktoosi seedimise võime on neoliitiline geneetiline kohastumus, mida on eri aegadel ning eri maailma paigus spontaanselt mitu korda tekkinud. Selle kohta on mäetäis kirjandust ning sellest on siin teemas varemgi juttu olnud.

https://en.wikipedia.org/wiki/Lactase_p ... ry_history

[Fucs]

Laktoositalumatus esineb kahes vormis

Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav, sõltub vanusest ja avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel. Tavaliselt säilib 50–70% laktaasi aktiivsusest. Haigus ei ole ravitav.

Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest, mis võib omakorda olla tekkinud alatoitumise, tsöliaakia, peensoolepõletiku, gastroenteriidi või teiste haiguste tagajärjel. Sekundaarset laktaasidefitsiiti esineb ka beebidel ja väikelastel soolehaiguste järel. Haigusnähud kaovad tavaliselt 2–4 nädala jooksul.

https://toitumine.ee/toitumine-ja-haigu ... italumatus

Kõige levinum laktoositalumatuse variant on primaarne laktoositalumatus, mis on geneetiliselt päritav. Selle puhul langeb laktaasi tase organismis järk-järgult ja sümptomite väljaarenemine võib võtta mitu aastat. Kuigi laktoositalumatust esineb Eestis palju (20–30 protsendil), ei ole inimesed talumatusest tihti ise teadlikud, sest levinumaid sümptomeid on keeruline ise muudest tervisehädadest eristada.

https://sobranna.postimees.ee/6521647/t ... mine-korda

Ma olen olnud elu aeg kõva piima (aga ka peti ja keefiri) jooja.
20-30-ndates eluaastates 1-2 liitrit piima päevas polnud mingi küsimus.
Ämm pidas 90-ndate aastate lõpuni ise lehmi ja siis sai tarbitud suurtes kogustes ka n.ö. "maapiima".
Ei mingeid probleeme.

50-ndate eluaastate algusele lähenedes aga märkasin, et järjepidevalt ca 1 liiter piima päevas on hakanud tekitama puhitusi ja gaase.
Ja probleem oli süvenev.
S.t. et koguseid vähendamata hakkasid vaevused, mida aeg edasi, seda väiksema piima koguse tarbimisel.
Lõpuks oli ka klaas piima liiast.
Siis sai tehtud 2 kuuline paus n.ö. "toorpiima" tarbimises.
Asendasin joogipiima peti ka keefiriga.
Pärast kahte "piimavaba" kuud proovisin uuesti piima juua ja ei mingeid probleeme.
Nüüd hoian piimatarbimist max kuni sinna poole liitrini päevas, enamasti vähem (no ütleme kaks 200ml klaasi piima päevas max) ja probleeme ei ole.

Ilmselt, mida vanemaks ma saan, seda vähem ma edaspidi saan piima tarbida. Selline kahtlane tunne on.

**

Seda, et laktoos neegril ja hiinlasel põhja alt lööb on mitmel pool mainitud. Aga kas mustlane saab laktoosiga piima juua? Või juut? Või grupp seltsimehi, keda tuntakse ühisnimetuse all "tsurkad". Viimased kuuldavasti ikka kitsi ja lambaid peavad kuid toorpiima pigem ei tarbi.

Kitsepiimas sisalduvat piimasuhkrut laktoosi suudab inimorganism omastada täielikult, erinevalt lehmapiima laktoosist (soolestikku ei jõuagi laktoosi jääke, mistõttu ei teki ka vaevusi).

http://otseomadelt.ee/uudis/80/miks-eel ... mapiimale/

Samas on kitsepiimas piimasuhkrut ehk laktoosi pea sama palju kui lehmapiimas, mis tähendab, et laktoositalumatuse korral kitsepiim ei sobi.

https://kodus.ee/artikkel/kitsepiima-vo ... a-voidelda

Ehk, et kui laktoositalumatus on n.ö. "piiri peal" (mingit kogust organism talub, kuid suuri koguseid mitte), siis kitsepiim hakkab vaevusi tekitama suuremates kogustes tarbides, kui lehmapiima tarbides. Samal ajal, kui on täielik ja äge laktoositalumatus, siis kitsepiimast abi ei ole (nagu ka petist ja keefirist).

****

Üldiselt siis talub eestlane geneetiliselt laktoosi suht hästi ja sekundaarne laktoositalumatus on üldjuhul ravitav (ravitakse peensoolt ja selle talituse häireid, mitte laktoositalumatust).
Põhipromleemiks laktoositalumatuse "hüppelise tõusu" (või siis räägitakse sellest lihtsalt rohkem kui ennemuiste) puhul tundub olevat laktoosi liigne tarbimine, millega organism mingist hetkest enam vaevusteta toime ei tule (organismi laktaasi tootmise hulk on piiratud). Ilmselt sisaldasid "ennemuistsel ajal" laktoosi vähesemad toiduained kui täna ja see on üks laktoosi ületarbimise põhjuseid (ehk, et väga paljud "muud toiduained" on hakanud sisaldama laktoosi, või hakanud laktoosi sisaldama rohkem)

Leidsin sellise nimekirja

Laktoosi sisaldavad tooted

piim;
piima vadak;
kodujuust;
või;
juust;
kefiir;
kondenspiim;
jäätis;
piimakokteilid;
koor;
hapukoor;
hapupiim;
brynza; (soolane pehme juust)
laste toitainete segud;
koumiss; (kumõss, kergelt alkohoolne piimajook)
pühvlipiim;
looduslik jogurt;
kitsepiim;
petipiim;
varenetid; (kääritatud piimajook)
töödeldud juust.
kõik pagaritooted; (s.h. sai, osad leivad ja sepikud jms)
igat liiki vorstid;
eeltöödeldud moos;
konservid;
magustoidud ja maiustused;
kiirtoit;
kiirtooted;
vürtsid;
jogurtid ja muud piimapulbri tooted;
kakao;
kartulipuder;
piimašokolaad;
pirukad ja koogid;
ketšup ja majonees;
valmis kastmed;
kõik kondiitritooted;
magusained ja maitsetugevdajad;
pudingid;
toidu lisaained;
pähklipasta;
leivapuru;
margariin.

https://est.healthycatchups.com/soderzh ... uktah.html

Joonisin alla tooted, mis "ennemuiste" kas ei sisaldanud üldse või sisaldasid laktoosi vähesel määral.. või mida ei kasutatud üldse, nt. "maitsetugevdajad".
Nimekiri on ilmselgelt täiesti puudulik ja sinna tuleks panna veel terve rida tooteid. Igaüks võib ise poes vaadata toodete etikettidelt, et kui palju üldse selliseid tooteid tänapäeval on, kus laktoosi sees ei ole. Ega neid väga palju ei ole.

Et kui organismi laktoositaluvuse piir saavutatakse juba enne piimaklaasi tühjendamist, siis ega piima enam lisaks juua ei saagi.

[Illike]

Minu personaaldoktor väidab oma kogemustele tuginedes, et vähestel on need igasugused talumatused olemas, kuid suuremal osal on see nende ...talumatute kõrvade vahel kinni.

[Kriku]

Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav, sõltub vanusest ja avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel.

Ja siin on vastus ka küsimusele "lastest, kes ei saanud piima juua".

Minu personaaldoktor väidab oma kogemustele tuginedes, et vähestel on need igasugused talumatused olemas

Laktoositalumatust on Eesti täiskasvanutest 20-30%, kogu maailma omadest enamikul.

[Kapten Trumm]

Eelsoodumus ja kliiniliste sümptomite avaldumine on kaks eri asja. Inimesel võib olla terve müriaad igasugu hädasid, mille olemasolust ei teatagi, sest kliinilised sümptomid ei avaldu lihtsalt. Leitakse juhuslikult mingi uuringuga.

Täna piimatööstus näiteks ei valmista hapendatud tooteid sugugi mitte nii nagu neid aastal 1902 taluköögis tehti. Lihtsalt pole selleks aega, aeg on raha. Tänane pakipiim ei sisalda murdosagi sellest mikrobioloogiast, mis see sisaldas 50 a tagasi.

Traditsiooniline toitumine siin (või Soomes) on välja kujunenud sajandite jooksul. St kogemuspõhine. Oli juba teada, mida ja mismoodi, et keha püsiks korras. Keha loomulikult mingis ulatuses kohanes ka. Ja sümptomid avaldusidki harva, sest toituti sedasi, et need ei avaldu. Probleemid aga hakkasid peale siis, kui samad inimesed kolisid WWII järel majanduse ümberkorraldumise käigus linnadesse ja hakkas tarbima neid kombinaadist tulevaid tooteid. Esiteks, mikrofloora muutus (ja vähenes) tunduvalt. Teiseks tarvitati tooteid, mis olid vägisi toodetud, mitte loomulikul viisil. Sellega keerati oma soolestik põhjalikult pekki ja hakkasid tekkima kummalised probleemid. Piim võtab põhja alt. Kui seda problemaatikat tekkis kriitiline mass (Eestis algasid vastavad uuringud 70ndate alguses) jõuti lõpuks välja mingi salapärase geenini. Mis on savanni neegritega analoogne. Edasi jõuti välja sinna, kuhu taoliste teemadega tihti jõutakse, probleem on kaasa sündinud, geneetiline, vältimatu. Tegelikult avaldusid ebasoodsates oludes kliinilised sümptomid.

Pahatihti selgub, et meie kogemuspõhised esivanemad olid mõnes asjas edukamad kui raha taga ajavad töösturid. Näiteks siis luud ei hõrenenud. Eesti Kaitseväe dokumentides ei mainita siis kusagil seda probleemi. Täna on see olemas. Süüdistatakse kihisevaid jooke. Noh, kui uurima hakata, siis tänane 2,5% poepiim pole suurem asi kaltsiumi allikas. Toona lörbati rasvast pastöriseerimata piima ja luud ei hõrenenud.

[Kriku]

Täna piimatööstus näiteks ei valmista hapendatud tooteid sugugi mitte nii nagu neid aastal 1902 taluköögis tehti. Lihtsalt pole selleks aega, aeg on raha. Tänane pakipiim ei sisalda murdosagi sellest mikrobioloogiast, mis see sisaldas 50 a tagasi.

Valdav osa laktoosi on seal siiski lagundatud.

Teiseks tarvitati tooteid, mis olid vägisi toodetud, mitte loomulikul viisil. Sellega keerati oma soolestik põhjalikult pekki ja hakkasid tekkima kummalised probleemid. Piim võtab põhja alt. Kui seda problemaatikat tekkis kriitiline mass (Eestis algasid vastavad uuringud 70ndate alguses) jõuti lõpuks välja mingi salapärase geenini. Mis on savanni neegritega analoogne. Edasi jõuti välja sinna, kuhu taoliste teemadega tihti jõutakse, probleem on kaasa sündinud, geneetiline, vältimatu.

Ebateaduslik sõnavaht.