Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

[M.R.]

Austatud kf vtl selgitused on täiesti mõistetavad ning arusaadavad. Ilmselt oli minu postitus tiba pealiskaudne ja see et profid saavad iga asjaga kuitahes kaugelt pihta pole mulle muidugi uudiseks Kuid tänud et näitasite ikka mulle kuidas saab ka väikese püstoliga 25m kauguselt pihta. Mina ise oleks tujurikkumiseks pigem naljanurgast selle "ühe viskega kolm märki" postitanud!
Mina hoian relvasid käes praktiliselt iga päev ja lasen paar korda nädalas, niiet tean täpselt kuidas ja millega on ka 25m peale lasta, kuigi nii lähedale laskmine on mulle pigem erand kui reegel.
Lihtsalt, kui olin püstolid hommikul turvaruumist letti ladunud (st ma tunnetan erinevate püstolite/revolvrite kaalu ja gabariite pm iga päev 2*) ning sain aega enne klientide tulekut uudiseid lugeda, sattusin ka selle uudise peale, et relvatesti tegemine olevat tänapäeval snaiprioskus. Võttis muhelema. Siis jäin mõtlema ja läksin uuesti püstolivitriini taha seisma ja mõtlesin; mina saaks enamusega nendest 25m peale pihta, aga huvitav kas ma nende pisikestega (antud margid olid lihtsalt näiteks letist võetud pisemad püstolid) ka saaksin?? Siis tekkiski mõte, et nendega peaks arvestus ikka kuidagi teist moodi käima... Ei hakka omale vastu rindu taguma ja ütlema, et ma saan iga asjaga 25m pihta, vaid NENDEGA ON TÜKK MAAD RASKEM PIHTA SAADA. Ja eelpool mainitud 15m oleks mu meelest täitsa õige lahendus.
Loomulikult pooldan ka mina, et relvaomanikud regulaarselt relva tunnetamiseks ja füüsilise mälu harjutamiseks ikka aegajalt teda näpiks ja veel parem ka tiirus kätt pulsil hoiaks, aga ma ka näen erinevaid relvaomanikke ning relvasid tööalaselt ja no lihtsalt (ei suuda öelda võimatu) on raske nõuda minu meelest et nad kõik saaksid kindlalt 25m pealt testi tehtud
Mis teeme siis - võtame neilt relvad ära, kuigi tegemist on täiesti ontlike ja ohutute inimestega? Vahest tundub mulle pigem isegi vastupidi - need kellel ei tohiks üldse relva olla lasevad liiga tihti ja liiga palju
Seega palun ärge tampige sõnumitoojat, mina vaid vahendan seda millega kokku puutun ja mida kogemused ütlevad!

[Andrus1973]

Minu meelest selgitatigi ju artiklis, et katse ongi natuke keeruline just sellel põhjusel, et inimene kellel relv kummutisahtlis vedeleb sellega vähemalt enne laskekatset tiirus paar korda käiks ja oma laskeoskust värskendaks. See ei ole ju palju tahetud korra 5 aasta jooksu natuke harjutada? Ka 2 tollise revolvriga saab 25 m pealt märklehele pihta. Üsna kindlalt, peale väikest katsetamist. See nõuab küll keskendumist aga on tehtav. Asja mõte ju ongi sundida inimesi oma relva üle vaatama ja harjutama.
Kas see kõik on tingimata vajali on juba filosoofia küsimus. Samuti võiks küsida, kas autole on ülevaatust vaja. Kas veokamehed peaks tervisekontrollis käima jne..
Jahimehed augustavad kah vineersiga iga kahe aasta järel. Kes muidu tiirus käib ja üleüldse oma püssiga sina peal on saavad selle katsega üsna lihtsalt hakkama. Kellel aga kogu paugutamine vaid laskekatsega piirdub ja ka jahil eriti kunagi midagi ei lase, see on seda laskekatset ka 5 korda tegemas käinud.

[EOD]

Politseist tuleb ka siinkohal aru saada. Laskekatse vastuvõtja-instruktor peab muuhulgas jälgima ohutut relvakäsitsuse oskust. Kui nüüd sisse seada ajaline piirang ja hakata kellaga tulemust mõõtma, siis usu mind, keegi ei taha minna sinna seda rapsimist jälgima. Isegi noored sportlased lähevad närvi, niikui piiks käib

Selle peale mõtlesin ka. Olen näinud, kuidas laskekatse sooritaja (mitte enesekaitserelvale) relva kabuurist haarates juhulasu tegi.
Protseduur peaks välja nägema nii:
Katse sooritaja kontrollib tulejoonel relva, sooritab ohutus suunas kontroll-lasu, laeb padrunid salve, ühendab salve ning asetab relva lauale, suunaga märgile.
Signaali peale viib padruni pessa, sooritab lasud ja jääb seisma, relv suunatud märgile.
Katse vastuvõtja korralduse peale eemaldab salve, veendub, et padrunipesas ega salves pole padrunit (kas salve hoiab pöidla või väikese sõrme all, pole oluline - peaasi et suudab ise relva kontrollida ja ka katse vastuvõtjale näidata, et see on tühi), sooritab märgile kontroll-lasu, ühendab salve ja paneb relva ära karpi, kabuuri... ja loa saamisel läheb märklauda üle vaatama.
Kogu tegevuse juures jälgib katse vastuvõtja, et ohutusnõuded oleks täidetud ning manipulatsioonid relvaga adekvaatsed. Iga potentsiaalselt ohtlikuks kujuneda võiva tegevuse puhul katse katkestatakse.
Rapsimist ei tohigi olla, see tähendab läbikukkumist. Just relvaga ohutu ümberkäimine stressisituatsioonis (mida laskekatse politseis endast kindlasti kujutab) on olulisem kui märklehe tabamine hädakaitses ebareaalselt distantsilt.

[Andrus1973]

Protseduur peaks välja nägema nii:
Katse sooritaja kontrollib tulejoonel relva, sooritab ohutus suunas kontroll-lasu, laeb padrunid salve, ühendab salve ning asetab relva lauale, suunaga märgile.
Signaali peale viib padruni pessa, sooritab lasud ja jääb seisma, relv suunatud märgile.
Katse vastuvõtja korralduse peale eemaldab salve, veendub, et padrunipesas ega salves pole padrunit (kas salve hoiab pöidla või väikese sõrme all, pole oluline - peaasi et suudab ise relva kontrollida ja ka katse vastuvõtjale näidata, et see on tühi), sooritab märgile kontroll-lasu, ühendab salve ja paneb relva ära karpi, kabuuri... ja loa saamisel läheb märklauda üle vaatama.
Kogu tegevuse juures jälgib katse vastuvõtja, et ohutusnõuded oleks täidetud ning manipulatsioonid relvaga adekvaatsed. Iga potentsiaalselt ohtlikuks kujuneda võiva tegevuse puhul katse katkestatakse.
Rapsimist ei tohigi olla, see tähendab läbikukkumist. Just relvaga ohutu ümberkäimine stressisituatsioonis (mida laskekatse politseis endast kindlasti kujutab) on olulisem kui märklehe tabamine hädakaitses ebareaalselt distantsilt.

Aga nii seda ju laias laastus tehaksegi täna. Va see ebareaalse distansi punkt, mille üle vaidlus käib.

[ruger]

Üks asi, mida siin ja laskekatse juures ning tegeliku elu juhtumite juures ei ole mainitud, on see, et reaalses stressiolukorras lased sa ca 95-100% ilma kõrvakaitsmeteta. Nii võib esimene pauk lüüa kõrvad lukku ning stressitase lendab veel rohkem üles. Siis aga ei kuulda enam ning võidakse ka teha teha sihitult-väriseva käega edasised lasud. Kui palju relvaloa omanike on lasknud ilma kõrvakaitsmeteta? Loomulikult on see erandolukord, kuid sellist asja ei õpetata ega tervisele see ka hea ei ole. KV-laste ja teiste rohkem laskjate kõrvakuulmine tihti ei ole enam kõige parem. Paukmoonaga laskmine õpetab tõsi aga päris juhtumil on kõrvakaitsmed üldjuhul kapis ära. Kõrvad pinisevad mitmeid minuteid veel. Reaalselt relva kasutades ei pruugi inimene enam mingi aeg üsna adekvaatne olla ja olukorda tajuda.

[vtl]

Üks asi, mida siin ja laskekatse juures ning tegeliku elu juhtumite juures ei ole mainitud, on see, et reaalses stressiolukorras lased sa ca 95-100% ilma kõrvakaitsmeteta. Nii võib esimene pauk lüüa kõrvad lukku ning stressitase lendab veel rohkem üles...

Võib-olla tuleks teha laskekatse vene eriväelaste treeningu stiilis? Üks tüüp peab keskendunult märki laskma, kui samal ajal kaks tüüpi vehivad teine teisel pool rusikatega nina ees, segavad ja karjuvad roppu sõimu näkku. Kolmas tüüp aga nüpeldab kumminuiaga laskurit selga. Proovi siis rahulikuks jääda ja oma ülesandele keskenduda. Ei mäleta, kas kuulmiskaitsed olid või mitte.

Jänkide treenerid kommenteerisid, et nähtu rikub absoluutselt kõiki ohutusnõudeid ja reegleid, mida võid ette kujutada. Paraku see ongi reaalne elu. Kriisiolukorras sa ei saa öelda, et pange nüüd palun pausi peale, kuniks ma kuulivesti selga vinnan, klapid/tropid pähe ja prillid ette panen ning siis edasi ärge palun segage, ma lasen.

[Tapper]

Kui ma Tartu politseimajja lähen oma relvaga katset tegema, siis võib minna oma relv kaenla all, padrunid salves kas sellega mingit jama ei tule?
Politseimaja nagu avalik maja ja sees mitmed üritused sh avalikud ...

[vtl]

Kui ma Tartu politseimajja lähen oma relvaga katset tegema, siis võib minna oma relv kaenla all, padrunid salves kas sellega mingit jama ei tule?
Politseimaja nagu avalik maja ja sees mitmed üritused sh avalikud ...

Sulle on riigi poolt usaldatud relvaluba, eksole. Ja sa võid seaduslikult relva kanda. Seega kui Heade Mõtete Linna politseimajas eraldi relvaga sisenemise keeldu ei ole (küsi enne järgi!) siis ma ei näe mingit takistust, miks ei võiks sinna relv puusal sisse marssida.

Samas kui sa tahad väga korrektne ja viisakas olla, siis lähed nagu võistluselegi, relv pakendis (relvakohvris või kandekotis), tühjaks laetult. Padrunid või laetud salved relvast eraldi sahtlis, nii et relva ei saa kohe kasutusele võtta. Ja relva väljavõtmiseks küsid instruktori luba.
See liigutus ei maksa midagi, aga jätab sinust vastutustundliku ja korrektse relvaomaniku mulje ja häälestab juba ette positiivselt.

[oliver]

Mis siin keerulist on, mine korralikku tiiru, palka instruktor, lase ontlikul juhendamisel x arv lasku ja vuttvutt eksamile. Kallis? Seda kindlasti aga kui varem ei ole padrunitele kulutanud siis nüüd tuleb seda teha või relv hoiule viia.
Nüüd vist peaks ports kasutatud relvi ka müügile ilmuma?

[Welber]

Kui ma Tartu politseimajja lähen oma relvaga katset tegema, siis võib minna oma relv kaenla all, padrunid salves kas sellega mingit jama ei tule?
Politseimaja nagu avalik maja ja sees mitmed üritused sh avalikud ...

Ei või. Kui Sulle laskmise aeg teatatakse, on seal punasega kirjas:
"Isikliku relvaga laskekatsele tulles peab relv olema tühjaks laetud ja lahti võetud või pakitud viisil, mis ei võimalda relva kohest kasutuselevõttu."

[Kriku]

See akf vtl argument, et laskekatsel tiirus nõutakse sellepärast paremat sooritust kui reaalses enesekaitse olukorras tegelikult vaja, et reaalses olukorras on sooritus reeglina halvem kui lasketiirus lastes, kõlab vähemalt minu jaoks loogiliselt.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Minu jaoks jälle on need vtl-i pikad textid siin vaid tühipaljas demagoogiavaht

Seda, et roolijoodikud meie ümber inimesi tapavad, seda kuuleme me kõik liigagi tihti..
Samas seda, et keski padukohmakas (enesekaitse)relva omanik oleks kedagist kogemata maha lasknud - no sorry, ma ei mäleta ühtegi sellist keissi

See nn (enesekaitse)relva omanike miski väidetav kohmakus ongi vaid PPA taibude järjekordne pöidlast väljaimet bullshit, mis näib järgivat vaid kahte eesmärki:
(a) veel rehvisotside valitsusajast algatatud selge poliitiline suunis vähendada enesekaitseotstarbeliste käsitulirelvade hulka elanikkonna seas
(b) pluss PPA enda eesmärk raffast laskekatsetel läbi "põrutades" kasseerida rohkem sooritustasu (iga katse a 15eur)

See, kuda enesekaitserelvade omanikke sunnitakse jätkuvalt lolli jonnakusega 25m pealt ringi snaiperdama, on täpselt see, mis ta paistab - elik PPA relvastusspetsidele omane mõtlemispeetus.

Siin teemas on läbi käinud hulka häid mõtteid selle laskekatse praktiliseks tegemiseks:
-- sihtmärgiks miski raffusvaheliselt tunnustatud siluettfiguur (tolle lollaka ringi asemel)
-- laskedistants näit 15m (mis võib olla vabalt ühine nii püstolitele kui revolvritele)
-- ja miski ajaline piirang ka (näit 1min) - et mõni tõepoolest eriti kohmakas relvaomanik tulejoonel "uinuda" ei saaks

Et lihtne ühesõnaga - aga selgelt liiga keeruline PPA targutavatele "taibudele"

[vtl]

...See nn (enesekaitse)relva omanike miski väidetav kohmakus ongi vaid PPA taibude järjekordne pöidlast väljaimet bullshit, mis näib järgivat vaid kahte eesmärki:
(a) veel rehvisotside valitsusajast algatatud selge poliitiline suunis vähendada enesekaitseotstarbeliste käsitulirelvade hulka elanikkonna seas
(b) pluss PPA enda eesmärk raffast laskekatsetel läbi "põrutades" kasseerida rohkem sooritustasu (iga katse a 15eur)

See, kuda enesekaitserelvade omanikke sunnitakse jätkuvalt lolli jonnakusega 25m pealt ringi snaiperdama, on täpselt see, mis ta paistab - elik PPA relvastusspetsidele omane mõtlemispeetus.

Ma ei ole arvet pidanud sotside valitsemisaegade kohta, aga sarnased nõuded laskekatsele (25m, 50cm märklaud) on kehtinud vähemalt 18 aastat. (eelmine akt, mida kiirel otsingul leidsin on vastu võetud 06.12.2001: https://www.riigiteataja.ee/akt/23218)

Ei saa kuidagi nõustuda sellega, nagu antud lävend laskekatse sooritamiseks oleks kuidagi seotud just enesekaitserelvade arvu piiramisega. Sarnased nõuded kehtuvad ka sport- või jahirelva loa saamisele. 25 meetrise distantsi "snaiperdamiseks" nimetamine on sama absurdne, nagu juhiloa eksamil boksi tagurdamist nimetada rallitamiseks. Kui eksamil hakkama ei saa, siis tuleks oma oskusi parandada, mitte süüdistada poliitikuid või politseid. Ja kui ikka praegune nõutav relvakäsitsuse tase mõnele inimesele sooritamiseks võimatuks osutub, siis tuleks tõesti kaaluda ealistest või tervislikest iseärasustest lähtuvalt sobilikumat enesekaitsevahendit - pipragaas vms.

Siin teemas on läbi käinud hulka häid mõtteid selle laskekatse praktiliseks tegemiseks:
-- sihtmärgiks miski raffusvaheliselt tunnustatud siluettfiguur (tolle lollaka ringi asemel)
-- laskedistants näit 15m (mis võib olla vabalt ühine nii püstolitele kui revolvritele)
-- ja miski ajaline piirang ka (näit 1min) - et mõni tõepoolest eriti kohmakas relvaomanik tulejoonel "uinuda" ei saaks

Sellest jutust jääb selge mulje, et Borja ei ole käsirelvadega just kuigi palju kokku puutunud.
* Esiteks on see "raffusvaheliselt tunnustatud siluettfiguur" ehk IDPA märklaud kitsam kui "too lollakas ring". Ehk torso mõõdud on ca 47x60cm.
* Teiseks on ühevärvilist pappmärki 25 meetri pealt halvem sihtida, kui "tolle lollaka ringi" kontrastset musta keskkohta. Juba sihikupildi märgi keskele asetamise tõttu.
* Kolmandaks, ajaline piirang näiteks 1 minut ei anna laskekatsele midagi juurde. Kui me räägime kiirest lasust, siis see aeg (stardisignaalist tabava lasu sooritamiseni) peaks olema suurusjärk 5 sekundit ja SEE ei ole tavainimesele tõepoolest jõukohane. Aga muul juhul ei ole mingit vahet, kas sa muned seal tulejoonel minut või kaks.

Minu jaoks jälle on need vtl-i pikad textid siin vaid tühipaljas demagoogiavaht

PS. Kui 5 rida teksti liiga pikaks või keeruliseks osutub, siis tuleks võib-olla pildiraamatute peale üle minna.
Ja kui ikka võõrsõnade ("demagoogia", "snaiperdamine" jms.) täpset tähendust ei tea, siis ei ole mõtet neid ka oma tekstis kasutada ning foorumikaaslastele "diagnoose" anda.

[vtl]

See akf vtl argument, et laskekatsel tiirus nõutakse sellepärast paremat sooritust kui reaalses enesekaitse olukorras tegelikult vaja, et reaalses olukorras on sooritus reeglina halvem kui lasketiirus lastes, kõlab vähemalt minu jaoks loogiliselt.

Just. Kõik praktikal-laskmisega tegelevad inimesed teavad, et lasketäpsus, laskekaugus ja laskekiirus on omavahel pöördvõrdelises seoses

Teiste sõnadega - sul on vaja leida kompromiss kolme muutuja vahel:
mida kiiremini sa lasu sooritad, seda suurem on hajuvus
mida lähemal sa oled, seda väiksem on hajuvus
sellest lähtub, et mida lähemal sa oled, seda kiiremini (ja lohakamalt) saad sa tulistada, säilitades sama täpsust.

Võistlustulemus praktikalis saadakse punktisumma jagamisel ajaga ehk teinekord võib kiirema aja, kuid vähemate punktidega (suurema hajuvusega) saada parema koha. Samas on oluline ikkagi mingid punktid "koju tuua" ehk kiire möödalask on halvim võimalik tulemus ja nullib kogu skoori antud märgi pealt.

Reaalelu juurde tagasi tulles. Kui Sa ei suuda rahulikus olukorras tiirus ilma ajapiiranguta keskendudes tabada 25 meetri peal kolmest lasust kaks märklehte, siis stressiolukorras ei suuda sa ka 10 meetri peal oma sihtmärki tabada.

[nolem]

P.S.
One more point - olgu püstolitega kuda on aga tüüpsed lühikese rauaga (enesekaitse-)revolvrid suretatakse selle lollaka "25m nõudega" vist küll välja
Mis vbolla oligi eesmärk // üks eesmärke

tegelikult saab laskekatsed teha ikka ppa relvadega, näit haapsalus on revolvriks pika rauaga .22lr, viide:

(2) Kui täiendav laskekatse sooritatakse seepärast, et kehtivusaja lõppemise tõttu vahetada välja relvaluba, millel on märgitud relva otstarbena üksnes turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitseks), sooritatakse tulejoonelt laskmine isiku relvaloale märgitud igasse relvaliiki kuuluva relvaga. Laskekatsel võib Politsei- ja Piirivalveameti nõusolekul kasutada isikule kuuluvat relva ja laskemoona.
https://www.riigiteataja.ee/akt/128062018018?leiaKehtiv

st kui ppa sellega nõus on, alles siis saad isiklikust torust paugutada...

aga kõik siin sõna võtnud akf-d ei näi märkavat ühte asjaolu, c-kategooria relv on mõeldud "enese ja vara kaitseks", st tegelikult kõige olulisem otstarve- elu ja vara kaitse! olgem ikka ausad, a ja b kategooria on hobide ja harrastustega tegelemine, ehk tegelikult mängimine, mida ei saa kuidagi võrrelda enda elu kaitsmisega hädaolukorras. kõik te tundute siin olevat metsaaluseid mööda ringi põrkavad jõujuurikad-täpsuslaskurid, a mis saab siis kui vanus on juba 70+!? loobute oma viimastestki 2,5"-st torudest, kuna ei saa enam 25 m pihta!
vaadake ülemere asuvat rootsi kalifaati, selline saatus kus mööda tänavaid hulguvad marodööritsevad pagulashordid, iga nädal antakse ak-st tuld ja plahvatavad 2-3 pommi, võib oodata ka eestit tulevikus. sisuliselt 20 a pärast, moslemite sigivust arvestades, on rootsi näiteks kodusõjas olev arengumaast paariariik, kus valge vähemus elab murjanite hirmuvalitsuse šariaadiseaduste all. kes teist täpsuslaskuritest hakkab siis 70+ aastasena 20 aastaste neegritega võidu jooksma või rusikatega vehkima- kuna kommusaared ppa-st on teilt viimasegi enesekaitse revolvri käest ära võtnud.