TUVASTADA laskemoon, padrun, kuul, hülss

[PANZER]

Leidsin.....
10.4x47R Vetterli Vitali

[stilett]

Leidsid sa neid ühe või rohkem.Minul endal ka selline puudu?

[PANZER]

Tere


Leitud ühe tädikese poolt ja on üks ainuke. Üritan välja uurida täpse asukoha ehk on veel.


Vahur

[Adolf_Hitler]

Mul kodust tuli neid samu padruneid üle 70 maa seest välja koos ühe saksa kiivriga

[suurpomm]

Mul kodust tuli neid samu padruneid üle 70 maa seest välja koos ühe saksa kiivriga

Mis seisukorras saksa kiiver on ja kas on müügis?

[ats]

Tundub olevat korduv kasutatav, sest taga on suur auk.
Äkki keegi oskab öelda millega täpselt tegu?

Pilt koos mõõtudega siin:

[EOD]

Vähelevinud kaliiber 14 GA. Musta rohuga laskmiseks.
Haavlipüsside kaliiber määratakse nii, et ühest inglise tollinaelast (453,6 g) pliist valatakse ümmargused kuulid, mille läbimõõt vastab rauaõõne läbimõõdule, tshokki arvestamata. Mitu kuuli välja tuleb, nii suur on kaliiber, seetõttu on 14 GA suurem kui 16 GA, kuid väiksem kui 12 GA.

[ats]

Jutt oli huvitav. aga kas rohkemat veel oskad öelda?
Mis püssidele see padrun käis ning kui vana võib see padrun olla?
Kas tegemist on väga suure haruldusega või on see tavaline?

[EOD]

Püsse valmistavaid firmasid oli sadu. Kaliibrid olid mõne erandiga standardsed.
Kaliiber 14GA polnud eriti levinud, kuna see pole liha ega kala. Pardilaskjad kasutasid 12GA kaliibrit, kuna selle haavlilaeng oli suurem. Jänesejahtijad jälle 20GA või veel väiksema kaliibriga püsse, millel raua pikkus kaliibrites on suurem ja relv ise kergem. 14 ja 16 on sellised universaalkaliibrid. Kui aga üks asi on universaalne, siis päris hea pole ta millekski. Tänapäeval, kuna pliihaavleid veelindude jahil enam kasutada ei tohi, on pardilaskjad 12GA asemel võtnud kasutusele kaliibri 10GA.
Politsei ja sõjavägi kasutavad endiselt 12GA püsse.
Üldiselt metallkestad olid Berdani kapsliga, mille kapslipesa oli alasi ja paari väikese leegiavaga. Seega võimalik, et kapslipesa on üle puuritud Gevelot´ kapslile.
Kollektsiooniväärtuse kohta ei oska midagi arvata, ise kollektsionäär ei ole.

[sammal.habe]

nüüd ma ei saa enam midagi aru. eesti jahimehed kasutavad ikka 12-kaliibri relvi pardilaskmisel. ja 16 on ka veel täiesti kasutusel (sh. ma ise lasen parte just 16-kal püssiga) . mingist kal 10-st või 14-mest pole iial kuulnud.

kust sihuke veider inf pärineb?

14 ja 16 on sellised universaalkaliibrid. Kui aga üks asi on universaalne, siis päris hea pole ta millekski. Tänapäeval, kuna pliihaavleid veelindude jahil enam kasutada ei tohi, on pardilaskjad 12GA asemel võtnud kasutusele kaliibri 10GA.
Politsei ja sõjavägi kasutavad endiselt 12GA püsse.

[EOD]

Täiesti nõus, et Eesti jahimehed kasutavad oma olemasolevaid ja veel heas korras olevaid püsse edasi. Eriti arvestades uute püsside hindu. Ise ma jahimees pole ja ei oska kinnitada, kas Eestis pardijahil nõutakse pliid mittesisaldavate haavlite kasutamist. "Vanas" Euroopas nõutakse. Asi selles, et mittetabanud ning vette kukkunud haavleid neelavad linnud oma liivapugusse ja saavad seetõttu pliimürgituse.
Jahimehena kindlasti nõustud, et pardipadruni jaoks on kaks nõuet: esiteks peab haavli energia olema piisavalt suur pardi tapmiseks ja teiseks peab haavleid olema piisavalt palju pardi tabamiseks.
Kuna raud ja muud pliid asendavad materjalid on pliist kergemad, siis peavad haavlid olema suuremad. Et aga haavleid oleks piisavalt, peab vastavalt padrun olema suurem (või pikem, näiteks 70 mm pikkuse asemel 76 mm Magnum, kuid see töstab tunduvalt rõhku relvarauas ja seega peab püss olema tugevam/raskem). Seega 10GA, mis laseb raudhaavlitega ja 12GA pliihaavlitega on suht võrdsed, esimene vaid uute nõuete kohane.
16 kaliibrilise püssi kasutamine pardijahiks nõuab head kätt, kuna haavleid vähevõitu.
Et meil Nõukogude ajal põhiliselt vaid 12 ja 16 kaliiber kasutusel oli, siis on kindlasti palju jahimehi, kes muudest kaliibritest kuulnudki pole. Tegelikult oli/on kasutusel kaliibrid 4GA (26 mm signaalpüstoli, või nagu veel öeldakse, raketipüstoli kaliiber), 8, 10, 12, 14, 16, 20, 24, 28, 32 ja 36GA ning veel mittesüsteemsed kaliibrid .410 (10 mm, määratud analoogselt vintrelvakaliibrile) ja 8 mm. Loodan, et mõnda mälu järgi kirjutades ära ei unustanud.

[sammal.habe]

tead, on küll tuttavad ka muud kaliibrid. .410, 32, 28 ja 20 eesti (jahi)meestel minu teada täieti olemas ja kasutusel.

kal 10-t pole isegi müügil näinud, kuigi jahirelvade maaletoojad kindlasti sihukest uudisasja reklaamimata ei jätaks ja küllap meie meeste seas leidub ka suurte kaliibrite austajaid...

kunagi igiammu olla kasutatud kal. 4 linnuparvede pihta laskmiseks. aga see komme sai ruttu otsa kui ebaeetiline.

eestis võib pliihaavleid kasutada küll. 12 kal pole vast niiväga vene aja jäänuk, vaid mitmekesise laskemoona saadavuse tõttu kõige populaarsem kaliiber nii meil kui ka "vanas euroopas".

vabandust offtopicu pärast.

[EOD]

Nagu kirjutasid, võib Eestis veel pliihaavlitega linde mürgitada. Seega pole jahimeestel mingit vajadust uut kallist püssi osta. See ei tähenda, et kõikjal maailmas nii on ja küll siingi olukord muutub.
Mingi kaliibri olemasolus veendumiseks piisab tänapäeval see Googlisse toksida ja vastus näiteks selline: http://www.sportsmansguide.com/browse/b ... c=97&s=939
4GA kohta pole kuulnud, kuid 8GA kasutati hanejahiks. Just sel põhjusel, et jämedaid haavleid tabamiseks piisavas koguses teele saata.
Pole omateada väitnud, et 12GA vene aja jäänuk on. Lihtsalt vene ajal peale 12 ja 16 muid püsse peaaegu ei tehtud. Kaliiber on vana, tuntud ega kao kuhugi. Moona saadavuse suhtes sul ka õigus. Vast ainult 65 mm padrunipesale enam eriti moona pole, kuid 70mm ja 76mm Magnum on tulnud selleks, et jääda. 16GA hakkab küll vaikselt taanduma.
Algses postituses küsitud 14GA kaliibriga püsse olen kohanud tsaariaegsetes relvamüügikataloogides. Tänapäeval neid relvi vaevalt keegi kasutab, eriti kuna need olid enamuses mõeldud musta püssirohuga laskmiseks ja kannatasid rõhku vast 400 baari ringis.

[oliver]

Saaremaalt sai kunagi leitud peotäis 8GA hülsse ja üks laetud padrun, Nürnbergi toodang. Must püssirohi ja 15 ~9mm haavlit.

[Igor]

sattus kätte üks huvitav padrun ümara kuuli ja kestapikkusega ~ 50 mm täiskraega. Kapslil on Peterburi padrunitehase markeering: tähed “П” ja “Р” ning partii number 07 (aastaarv?) ja rooma III. Teatavasti Tsaariarmee kasutas ümara kuuliga Mossini padruni M1891, kuid hülssi pikkus tundub lühem ja padruni pikkus vastupidi Mossinist pikem. Parameetrite ja välimuse järgi sobib 8x50R Manlicher M1895. Aga kas Venemaa tootis Manlicheri jaoks laskemoona? Asi väga kahtlane, sest tsaariarmee Manlicherit ametlikult ei ole kunagi kasutanud. Võib olla foorumlased arvavad sellest midagi?