Koroona paneb kaubanduskeskused julma fakti ette
Koroonahirm lööb kaubanduskeskusi valusalt.
Kaubanduskeskused ei julge koroonakahjusid veel numbritesse panna, oma rentnikke lohutatakse valitsuse abipaketiga ning ei välistata ka varianti, et osa rentnikest võib pankrottigi minna. T1 kaubanduskeskuse juht Allan Remmelkoor tõdes, et kaubanduskeskuses on praegu palju tegemist ja päev möödub telefoni otsas rippudes. “Küll me kalkuleerimisteni jõuame, praegu on kiiremaid ülesandeid,” vastas ta küsimusele, kas keskusel on sulgemise potentsiaalne kahju juba kokku löödud. “Loeme uudiseid, kuulame teateid,” loetles Remmelkoor. Tema sõnul on T1 pidevas ühenduses oma suuremate üürnikega ning toimuval hoitakse kätt pulsil. “Keegi meist ei oska täna planeerida, mis toimub kolme tunni pärast või kolme päeva pärast. Tuleb kainet mõistust hoida,” ütles ta.
Rentnikel pankrotioht
Kaubanduskeskuste võimalik sulgemine on õhus olnud juba mitu päeva. Küsimusele, kui tõenäoline on, et osa rentnikke pärast sulgemist poodi enam ei ava, vastas Remmelkoor, et seda võimalust ta välistada ei saa. Samas ei vastanud ta otsesõnu küsimusele, kas keskus on rentnikele juba mingeid konkreetseid variante selle vältimiseks välja pakkunud. “Nende (T1 rentnike – toim) hingeelu ma nii väga ei tunne. Iga ettevõte teeb oma kavasid, oma plaane,” lausus ta. Remmelkoore sõnul on T1-s 150 kauplust ning 180 üürnikku ning kõigi nendega pole jõutud veel läbi rääkida. “Kõik keskused üritavad, et kaupluste püsimine oleks võimalik,” ütles ta. Musta stsenaariumi ei välistanud ka Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits. "Kõik on võimalik. Konkurentsitihedal turul nagu meil ei lähe kõigil väga hästi. Iga majanduslik mõjur võib mõjuda selliselt, et firma läheb pankrotti," tunnistas ta. Pärnits leidis, et keskuste sulgemine on üleüldse halb idee. "Neid piiranguid on juba küllalt,” hindas Pärnits ja lisas, et läinud nädalavahetusel Viru rabas oli inimeste kontsentratsioon palju suurem kui mõnes kaubanduskeskuses. Nädalavahetuse kahanes Ülemiste keskuse külastajate arv märkimisväärselt. Kui pühapäeviti külastab keskust 20 000–25 000 inimest, siis eile oli see number poole väiksem, 11 000.
Olukorda enda kasuks ei pööra
Külastatavuse langust märkis ka Saaremaal asuvat Auriga kaubanduskeskuset haldava firma juhatuse liige Alis Möll. "On ju täna juba osa poode ennast sulgenud ja üleüldine olukord toetab ka jätkuvat külastatavuse langust," nentis ta. "Kindlasti tähendab see teatud osas saamata jäävat tulu. Küll aga leiame, et seekordne kriis eeldab solidaarset vastutust ja ahel, kes on keskusega seotud, on palju pikem kui üürnik ja üürileandja, siia kuuluvad kindlasti ka pangad, kindlustusettevõtted, ka riik," ütles Möll.
Möll jätkas, et rentnike suhtumine toimuvasse on olnud avatud, kõigi loodavad kriisist koos väljuda võimalikult väikeste kaotustega. "Siiani ei tunneta me ühtegi sellist kaasust, kus olemasolevat olukorda soovitakse lihtsalt enda kasuks kasutada," ütles ta.
Meetmeid võiks vaadata laiemalt
Pärnitsa meelest peaks valitsus oma meetmeid rakendades vaatama suurt pilti ja kaasama ka pangad. See tähendab, et kui mõni kauplus on sunnitud end sulgema, pole Pärnitsa sõnul aus, et ta peab näiteks pangast võetud laenu sama suures mahus tagasi maksma. Ja maksepuhkusest Pärnitsa sõnul siin ei piisa, ettevõtjaid võiks toetada ka ajutise intressialandamisega. “Pole ju õige, et kui panna kinni spaa, mis on võib-olla ehitatud laenurahaga, siis ainult tema kannatab ja pank nõuab ikka intressid sisse,” tõi Pärnits näite. Tema sõnul võiks riik eriolukorra puhul võimalike käskude-keeldude jada pikemaks venitada. "See kriis hakkas tervisest, aga lõpeb majanduslikult. Varem või hiljem saab rahvas terveks," nentis Pärnits ja lisas, et majanduslikke probleeme tuleks püüda juba eos vältida või vähemasti leevendada.
Paanika sulges keskuse
Äraootaval seisukohal oli ka Võru Kagukeskuse esindaja Raigo Pilt. Kagukeskus sulges läinud nädalal võimaliku koroonaohu tõttu ajutiselt uksed. Tõsi, peauks on jäänud avatuks, sest keskuse kolmandal korrusel paiknevad bürooruumid. Pilt ütles täna Äripäevale, et praeguse hinnangu järgi on koroonaoht keskuses siiski päris väike. Ta selgitas, et kõik Kagukeskuses viibinud ning positiivse koroonaproovi andnud inimesed jäid koju kohe, kui neil haigusilmingud tekkisid. Küll aga nentis ta, et paari reisilt tulijaga oli olukord mõnevõrra pingelisem: hoolimata soovitusest koju jääda otsustasid nad siiski tööle minna, põhjendades, et raha on vaja teenida ja üür maksta. Reisilt tulijad ja kõiksugu koroonauudised tekitasid Pildi sõnul inimestes aga paanikat. Seetõttu otsustas ta keskuse sootuks sulgeda. “Koristusfirma tegi topeltkoristuse ja desinfitseeris töö- ja tasapinnad. Kui terviseamet arvab, et viirus on kadunud, siis me eeldame, et asi on korras,” rääkis Pilt. Samas ei julgenud Pilt võimaliku avamise kohta midagi veel öelda, sest päevakorral on võimalus, et kaubanduskeskused suletakse sootuks. Kui niisugust otsust aga ei tule, on Pilt valmis keskuse avama. Samas märkis ta, et rentnikud võivad siiski iseseisvalt võtta vastu otsuse suletuks jääda.
Ootab riiki appi
Nagu Remmelkoorgi, ütles Pilt, et majanduslikku kahju on raske kokku lüüa.
Pildi sõnul lohutab ta rentnikke praegu sellega, et riik lubas abimeetmed teele saata. “Majanduslikult on neile (rentnikele – toim) kõik arusaamatu. Info on pealiskaudne,” nentis ta.
Tema sõnul ongi kogu asjas kaks poolt: ühelt poolt tahavad firmad teenida, teisalt mõistavad nad, et olukord on kehv ja tervise huvides võib ajutine sulgemine mõistlikum variant olla. Võimaluse, et sulgemise korral osa ettevõtteid enam uksi ei ava, ta pigem välistas. Selleks peab keskus rentnikuga läbirääkimisi, et võimaluse korral appi tulla.
Abi on ettevõtetele nõus pakkuma ka Ülemiste keskus. Pärnits tunnistas, et rentnikud on olnud üpris aktiivsed ning ise keskusega ühendust võtnud. "2008. ja 2009. aastal saime kriisi üle elatud," meenutas Pärnits eelmist majanduskriisi.
ps. Ega me ei saa ajakirjanikke ka väga siinse foorumi lugemisest tõrjuda kui me ise ka nende artikleid siia kopeerime...