https://epl.delfi.ee/uudised/kord-pole- ... d=89278391
Kord pole teste, siis pole kaitsevahendeid. Mida ei ole meile koroonatestidest varem räägitud?
Jüri Ratas lubab, et nädala lõpuks saab võtta tuhat koroonaproovi päevas. Ent terviseamet lõpetab laialdase kontrolli ja alles töötab välja uut mudelit.
Ikka küsitakse, kas inimesed, kes kahtlustavad endal koroonaviiruse sümptomeid, saavad või peaksid saama end kontrollida lasta. Eriolukorra lahendajate jutud ja sammud on nii vastukäivad, et pole võimalik aru saada, milline on Eesti proovide võtmise suund.
Eile oli selles mõttes taas ilmekas päev. Kell 12 algas Tallinnas korraga kaks sündmust, kus selgitati koroonaviiruse proovide võtmise edasist saatust. Ühelt poolt alustas riigikogu ees küsimustele vastamist eriolukorra juht, peaminister Jüri Ratas. All-linnas, superministeeriumi majas toimus ametnike igapäevane pressikonverents, kus andis viiruse kohta seletusi taas terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai.
Alustame tähtsamast mehest ja justkui headest uudistest. Opositsiooni juht Kaja Kallas palus peaminister Rataselt seletust proovide võtmise kohta ja Ratas nõustus, et testimine on olnud ühiskonnas kuum teema.
Ratas andis lootust, et iga päev analüüsitavate koroonaviiruse proovide hulka saab kohe suurendada. Ta selgitas, et reedel peaks Eestisse jõudma suur hulk teste – vähemalt 20 000. Praegu on Eestis tema sõnul 10 000 testi ja igapäevast proovide võtmist ongi juba suurendatud, kuid enne uue laadungi saabumist on piiri hoitud.
8000 testi peab olema varuks
„Meie soov on tõsta [proovide võtmist] nädala lõpuks kordades, kui reedesed testid Eestisse jõuavad. Kas see on 700 või 1000 juurde, oleneb sellest, kuidas saadakse käima kiirem testimine erasektori poolt,” rääkis Ratas riigikogus.
Aga nii kaua hoitakse tagasi, et varu ei jääks alla vajaliku piiri, milleks hinnatakse 8000 testi. „COVID-19 komisjoni soov on olnud, et me ei läheks alla 8000 testi. Reservi peab jääma, sest kroonilised haiged, riskigrupis olevad ja eesliinil töötavad inimesed võivad ühel päeval vajada neid teiste palju rohkem kui täna. Nii et see reserv peaks olema vähemalt 8000.”
Reedel peaks Eestisse jõudma suur hulk teste – vähemalt 20 000.
Nii et paari päeva pärast saabub leevendus ja saab rohkem proove võtta? Ratas viitas hiljem ühele riigikogulasele vastates, et lõppeesmärk on – kui kõigi riskirühmade testimisvajadus on tagatud – jõuda selleni, et „kui on sümptom, saab testi teha”.
Ent peaminister märkis siiski, et nii ei pruugi minna. „Ma rõhutan, et see eeldab väga paljude tingimuste täitmist. See eeldab, et isikukaitsevahendeid on piisavalt. See eeldab, et inimesi on piisavalt. See eeldab, et tarneraskusi ei teki.”
Täpselt samal ajal teatas terviseameti koroonaviiruse vastase võitluse esieksperdiks saanud Martin Kadai, et olgu teste pealegi rohkem, terviseamet ei tagane sammugi sellest, et kontrollimine peab keskenduma ainult riskirühmadele (eakad, meditsiinitöötajad, korrakaitsjad jne). Enamgi veel, Kadai ütles sisuliselt, et isikukaitsevahendite tarneraskused on juba reaalsus.
DRIVE-IN’IS PROOVE ENAM EI VÕETA. UUS „LAIENDATUD” MUDEL ON TEGELIKULT KITSAM?
Isikukaitsevahendite suure probleemi kõrval paistis eile silma teinegi aspekt, mis ei näi proovide võtmise laiendamisele kaasa aitavat.
Kadai jäi ikka selle juurde, et proovide võtmine peab olema suunatud riskirühmade laiemaks kontrolliks. „Praegu on välja töötamisel lahendus, kuidas saaksid ennast testida koroonaviiruse suhtes need riskirühma patsiendid, kes ei vaja haiglaravi,” lausus Kadai. Tema sõnul peaks selline võimalus tekkima perearstide abiga.
Ometi on varem näiteks sotsiaalminister Tanel Kiik öelnud, et kõige asjakohasem olem proovide võtmist laiendada Saaremaal tegutsenud nn drive-in-mudeliga: teha ka Eesti mandriossa jaamad, kus saab lühema ajaga ja vähema ressursikuluga (sealhulgas isikukaitsevahendite kuluga) võtta rohkem proove.
Kuid kolmapäeva õhtul teatas Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane „Ringvaates”, et terviseameti käsul lõpetas haigla sellise proovide võtmise.
Kui proovide võtmisse kaasatakse perearstid, suureneb nende koormus ja jäävad surve alla vastavad isikukaitsevahendite varud. Eesti Päevaleht küsis eile selle kohta Kadailt ja sai üpris krüptilise vastuse.
„See on kompromissi koht. Selleks et läbi perearsti laiendada riskirühmadele, kaasame ka erasektori, Synlabi ja Medicumi, et tagada sihtrühmapõhine ja suunatud testimine,” vastas Kadai.
Sellest tuleb välja, et koroonaviiruse teste võib ju Eestisse juurde tulla, kuid testimise otsustav laienemine ei olene enam proovikomplektidest ega diagnostikutest. Asi võib jääda isikukaitsevahendite puuduse taha, millele vihjas ka peaminister.
„Isikukaitsevahendid on tervishoiusüsteemi kõige suurem mure. Oleme teinud erakorralisi hankeid, avanud riigi tervishoiuvaru, oleme saanud kaitseväelt nende isikukaitsevahendeid ametiabi korras,” tunnistas Kadai.
Tarneprobleemid on käes
Eesti Päevaleht palus Kadail täpsustada, kas isikukaitsevahendite ja muu vajaliku tarneraskused, mida mainitakse piiride sulgumise ja muude piirangute tõttu, on praegu teoreetiline oht, mida alles kardetakse, või juba realiseerunud konkreetsete näidetega.
Kadai pidi tunnistama viimast.
„Tarneprobleemid on juba reaalsus, isikukaitsevahenditest rääkides on lepingupartnerid juba tunnistanud, et ei suuda lepingutingimusi ega tarneid täita. Seetõttu otsime tsentraalselt lahendusi,” märkis ta.
Kuid koroonaviiruse kahtlustustega inimestelt proovide turvaliselt võtmiseks on meditsiinipersonalile isikukaitsevahendeid vaja. Palju on räägitud, et proove võtvate kiirabibrigaadide töö on nii aeglane just seetõttu, et neil tuleb pärast iga patsiendi proovi võtmist isikukaitsevahendeid vahetada. See sööb aega ja mõistagi vahendite varu, millega on suuri probleeme.
Osalt ka seetõttu kommenteeris Kadai palju tsiteerimist leidnud maailma terviseorganisatsiooni juhi üleskutset koroonaviiruse leviku peatamiseks „testida-testida-testida”.
„WHO ka täpsustab selle juures, et kui testimisvõime on riigis piiratud, tuleb see riskirühmadele suunata. Meie ülesanne on keskenduda riskirühmadele. Siis hoiame ära kõige halvema, raskemad haigusjuhtumid ja surmajuhtumid. See on Itaalia ja muu maailma kogemus,” sõnas Kadai.
Eile avaldas peaminister riigikogu ees, millised on täpselt riigi tervishoiusüsteemi isikukaitsevahendite puudujäägid. Need arvud on muljet avaldavad (vt graafik). Ehkki testide vallas võib reedeks saabuda leevendust, tagatakse proovivõtt isikukaitsevahendite puuduse tõttu ikka üksnes riskirühma kuuluvatele patsientidele.
==
MIKS ON OLULINE PROOVIVÕTU VÕIMALUSI LAIENDADA?
RAIMO POOM, AJAKIRJANIK
Terviseamet rõhutab pidevalt, et vaja on tagada riskirühmadelt proovide võtmine, sest see on seotud elude ja suurema ohuga. Kui riskirühma mitte kuuluval inimesel on kergemad sümptomid, tuleb tal koju karantiini jääda, end ravida ja kontakte vältida – olgu tal koroonaviirus või muu külmetushaigus.
Mingi maani on selline lähenemine hea. Kindlasti tuleb haigetel kodus olla. Aga nüüd peavad end rangelt kaheks nädalaks isoleerima isegi need inimesed, kes puutusid kokku teoreetilise koroonaviiruse kandjaga. See tähendab, et terved töökollektiivid kannatavad ja satuvad löögi alla kõigest kahtluse pärast, sest tööealise elanikkonna seas on praegu sisuliselt keelatud kontrollida ja välja selgitada, kas köhival inimesel oli koroonaviirus või mitte. Negatiivse proovi korral saaks totaalse karantiini nõude n-ö multiplikaatorefekti veidigi pehmendada.
Teisalt võidakse koroonaviirust põdeda väga kergelt. Laiendatud proovide võtmine, ka vähemate kahtluste korral, võib aidata võrku püüda riskirühma mittekuuluvad inimesed, kes ei oska endal koroonaviirust kahtlustadagi. Selliseid on Eestis juba esinenud. Sedasi saaks need inimesed samuti rangelt isoleerida ja vähendada võimalust, et nad viirust edasi kannavad.
Eesti Päevaleht küsis terviseametilt andmed seniste positiivse proovi andnud inimeste ealise jagunemise kohta ja neist nähtub, et enim on jäänud sõelale hoopis nooremate eagruppide inimesi. Kui võtta nüüd proov ainult vanemaealistelt, tekib oht, et viirus väljub nooremate seas kontrolli alt ja jõuab siis lõpuks ikkagi vanemate hulka.
===
ARSTIDEL ON KAITSEVAHENDEID JUBA PRAEGU PUUDU
KÄRT ANVELT
Arstid on mures, sest juba praegu on suur puudus isikukaitsevahenditest. „Meil on juba täna otsas isikukaitsevahendid: maskid, FFP2 või FFP3 respiraatorid, kitlid, mütsid, käised, kaitseprillid või kaitsevisiirid, vett hülgavad kaitsekitlid, vett hülgavad kaitseülikonnad, mütsid jne. Kahjuks tuledega vilgutamine meedikuid ei aita,” nentis Rapla perearst ja perearstide liidu juhatuse liige Argo Lätt. „Päris tõsiselt mõtlen, kus on poliitikute, diplomaatide, europarlamendi liikmete, riigipea abi meditsiinitöötajatele.”
Paljude arstide hinnangul on ametnikud liiga passiivsed. Arstide sõnul pole praegu aega õlgu kehitada ja öelda, et küll Euroopa Liit teeb ühishanke, vaid tuleks diplomaatide kaudu rääkida Hiina ja Singapuriga. Singapuris on nakatunuid vähe, Hiinas on tehased taas tööle hakanud ja Eesti-suguse väikeriigi vajadus toodetaks imekiiresti.
Eesti Päevalehele on öeldud, et möödunud nädalal käisid sotsiaalministeeriumi ametnikud Hiina saatkonnas võimalusi uurimas, ent esialgu tulemusteta. Arstid saavad aru, et Hiina puhul on paljuski asjad seotud poliitikaga, aga kuna probleem puudutab Euroopa Liitu tervikuna, on ametkonnad liiga passiivsed oma määruste, direktiivide ja piiratud mõtlemisega. „Kui on kriis, siis tuleb tegutseda otsustavalt ja lahendada meie probleem,” kritiseerisid arstid. „Ja on tõsine probleem, et politseil on kaitsevahendeid, aga arstidel mitte.”
