REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[blueant]

Siin võib epideemia mudeliga ise mängida: http://gabgoh.github.io/COVID/index.html
Ei modelleeri küll ähvardavat meditsiinisüsteemi ülekoormust, aga kui praegused meetmed suudavad hoida R-i märgatavalt alla ühe, siis pole see teema ja vähemalt esialgu pääseb Eesti <10 surmaga.

[Manurhin]

Teemaväline küsimus, aga hetkel ma ei saagi aru, kas on tehnilised probleemid või ei meeldi minu poolt avaldatud isiklikud kogemused perearstindusega?


Need kogemused said tõesti teemavälistena eemaldatud.

Kriku

[vanahalb]

Kalevipoegadel on nüüd tõsine otsustuskoht, kas minna ja jääda mõneks perioodiks (kestus?) Soome või olla kodus. Nädalavahetuse laevaliiklus näitab. Kas valik langeb rahvuslik-konservatiivse või vasakliberaalse valitsuse kasuks (kõik mõisted ja liigitused tasub muidugi nüüd prügikorvi visata). Soome valitsus teatas, et Eesti töölised on vajalik ja hinnatud ressurss. Kas me oleme kah midagi oma poolelt toetavat kõnelenud?

Aga kas peaks?
See Soome tööliste hord reisisadamas (mitu tuhat inimest) on samaväärne nakkusrisk kui Lauluväljaku üritused. Eestis on ehitustööd küll, aga äratõusnud Kalevipojad ei paindu siinsete palkadega end liigutama.

Lisaks on veel üks nüanss - kui Soomes läheb peagi ressurssidega kitsaks, siis võite arvata, keda soomlased eelistavad, oma kodanikku või võõrtöölist? Näiteks hapnikuaparaatide nappuses? Testi nappuses?

Isiklikult samuti ei toeta seda pendeldajate erandit - karantiin ja piiride sulgemine kaotaksid oma mõtte.
Ometi Soome tegi selle erisuse Rootsi ja Norra puhul, kus käib endiselt väga palju soomlasi tööl.

Siin on mõned nüansid, mis on akf-del kahe silma vahele jäänud. Üle piiri, Norrast või Rootsist, tohib tööl käia minu arusaamist mööda vahetult maismaapiiri taga.
https://www.raja.fi/tietoa/tiedotteet/1 ... seen_79189

Noh, Botnia lahe põhjatipus on näiteks Tornio suur tööstuslinn kus tööl käiaks piiri ületades. Töllamist laevaga Turu ja Stockholmi vahel see erand ei luba ja Tallink on selle kruiisi nagunii reisijatepuuduses juba kinni pannud. Viimases lõpus sõitis Galaxy 65 inimest pardal nagu ma kohalikust ajalehest lugesin.
Küsimus pole mitte selles , et rootslased oleks puhtamad kui eestlased vaid rahva hulgas ja koosviibimise ajas. Kui ükskõik millise laevaga ollakse teel vähemalt kaks tundi ja 2000 inimest on ninapidi koos on see oluliselt suurem risk kui tööline tuleb oma autoga üle piiri, maksimum neli inimest kaasas.
Analoogselt on ka Eesti lubanud Lätist tööl käia sest oma transpordiga liikudes pole võimalik suuri rahvamasse nakatada.

Järgmiseks oleks paslik meenutada, et ka Soomes on mõnes valdkonnas otsi koomale tõmmatud ja need kes näiteks restoraniäris töötasid ilmselt Soomet ei vali. Mis seal vahtida kui tööd nagunii pole. Need aga kellel on tööd töötavad edasi kui Eestis just mind pakilised asjatoimetused ei oota. Mu tutvusringkonnas kasutatakse enamasti summeeritud tööaega ehk siis tehakse nüüd kaks-kolm nädalat jutti ja siis kavatsetakse Eestisse minna kus koheselt kaheks nädalaks karantiini satutakse. Ongi hea, saab kodus nokitseda. Aprillist tekib juba võimalus Soomes suvepuhkuseid hakata välja võtma (tasustatud puhkeaeg) ja mõni on puhkuseplaane pidanud.
Lisaks veel, et kui õieti mäletan kehtestas Soome eriolukorra esialgu 13. aprillini. (Eesti 1. maini) : Nii et pole vaja liiga pikalt ette mõelda. Järgmise töötsükli ajaks võib olla Soome liikumispiirangud juba kaotanud.
Eraldi on veel mõnede ettevõtete sisekorraeeskirjad mis võivad olla karmimad kui riiklikud nõuded. Meie firmas kehtestati 14 päevane karantiin igale välismaalt tulnule juba märtsi alguses. Nii Eesti kui Soome terviseametid kõnelesid toona alles kätepesu vajalikkusest
Ega välismaal pole keelatud käia ja üle Soome piiri saab tagasi samuti kui seal töökoht on. Arvestama peab ainult, et enne kahte nädalat ei saa midagi eriti laialt ette võtta. Kui on aga võimalus teistest isoleeritult või kodukontoris töötada siis senimaani on see sobinud.

Vahettegemist rahvuse või rassi põhjal mingite ressursside jagamisel pole mina täheldanud. Vaevalt, et seda ka hapnikuaparaatide puuduses tegema hakatakse. Saavad need kes rohkem vajavad.

[Avatar]

Vahettegemist rahvuse või rassi põhjal mingite ressursside jagamisel pole mina täheldanud. Vaevalt, et seda ka hapnikuaparaatide puuduses tegema hakatakse. Saavad need kes rohkem vajavad.

Rass ei loe aga väljavaade elulemiseks küll. Kui on vaja hakata valima, siis aparaadid lähevad nendele, kes tulevikus tööd rügavad ja raha teenivad. Sitt provokatsioon minu poolt, aga tõsi.

[atnekas]

Vahettegemist rahvuse või rassi põhjal mingite ressursside jagamisel pole mina täheldanud. Vaevalt, et seda ka hapnikuaparaatide puuduses tegema hakatakse. Saavad need kes rohkem vajavad.

Rass ei loe aga väljavaade elulemiseks küll. Kui on vaja hakata valima, siis aparaadid lähevad nendele, kes tulevikus tööd rügavad ja raha teenivad. Sitt provokatsioon minu poolt, aga tõsi.

OT küll, aga tõsi ta on. Teine asi mis on üle maailma suur probleem. Kui oled kirjas elundidoonorina, siis ei pruugita Sind väga elustada. Ei need ei ole linnalengendid, vaid lood erinevatest EMO'dest ja üle maailma. Itaalias näiteks tehakse valikut rassi/rahvuse asemel vanusest sõltuvalt. Noorem saab hingamisaparaadi ennem kui noorem jne.

Enamus meist siin klaveri taga ei kujuta neid olukordi ette (mis praegu Itaalias reaalselt intensiivis toimub). Need kes päriselt missioonil käinud, need peaksid teadma milline elu tegelikult on.

Nõusolek oma pulkade kasutuseks tuleks anda vanaduses, mitte noorena. See võib oluliselt mõjutada elulemust kui oled näiteks 30 aastat vana ja sattud õnnetusse.

OT lõpp.

[vanahalb]

Vahettegemist rahvuse või rassi põhjal mingite ressursside jagamisel pole mina täheldanud. Vaevalt, et seda ka hapnikuaparaatide puuduses tegema hakatakse. Saavad need kes rohkem vajavad.

Rass ei loe aga väljavaade elulemiseks küll. Kui on vaja hakata valima, siis aparaadid lähevad nendele, kes tulevikus tööd rügavad ja raha teenivad. Sitt provokatsioon minu poolt, aga tõsi.

Nujah, see on üks argument ja õige eeldusel, et aparaatide jagaja teab et kes tulevikus võtab tööda rügada ja makse maksta. Alati pole tal sellist infot.
Teine ja mitte vähem olulisem näitaja on - see, kelle juhtum on huvitavam. Sel põhjusel ehk inimkatseteks ravitakse ka päris lootusetuid haigeid ja vanainimesi kellest enam töölooma pole. Egas meditsiinis vaid palja teooriaga suurt ei saavutata.

[Avatar]

Vist om mölapidamatus aga..
Pärast x närverahustavat viinapistsi, siis ma usun, et me saame hakkama. Kuidagi ikka. Täitsa kindlalt!
Pliks mängib tahvlil oma mööblipaigutust (oeh, mis vanem südaööl) ja üleüldse on õppekava üle võlli läinud.
Esialgu on isegi halvemate prognooside järgi nakatumus alla 1% elanikkonnast.
Olge junnid ja vaatame järgmine nädal!

[blueant]

Mitte miski ülaltoodust ei ole õige:
...
* juhtumi raskus ei sõltu viiruse hulgast nakatumise ajal.

Seda me ei tea ja pigem, nagu ma juba kirjutasin, on alust arvata, et sõltub. Klassikaline näide on rõuged. Kui peres oli mitu last, siis esimese lapse, kes viiruse majja tõi, haiguse kulg oli tihti kergem. Järgmistel lastel juba raskem, sest need pidid haigega külg-külje kõrval elama ja said suurema doosi.

Üldiselt tundub, et seda on vähe uuritud/raske uurida. Hea märksõna otsimiseks on inoculum. Üks näide, kus ahve nakatati erinevate b-hepatiidi doosidega. Statistika ütleb, et 2020 märtsis on selle 10+ aastat vana artikli vastu hüppeline huvi tekkinud

[Vilks]

https://www.err.ee/1066641/soome-keelab ... de-eestist
Kalevipoegadel ikka raskei valik homme, viimase laeva peale minekuks jääda Eestisse, minna Soome?
Jääda eestis töötuks või jätta pere rahata. Kui piirid absoluutselt kinni pannakse, siis saavad kalevipoegadest soome mimmide abiga varsti päris suomalaised.

[Kriku]

Mitte miski ülaltoodust ei ole õige:
...
* juhtumi raskus ei sõltu viiruse hulgast nakatumise ajal.

Seda me ei tea ja pigem, nagu ma juba kirjutasin, on alust arvata, et sõltub. Klassikaline näide on rõuged. Kui peres oli mitu last, siis esimese lapse, kes viiruse majja tõi, haiguse kulg oli tihti kergem. Järgmistel lastel juba raskem, sest need pidid haigega külg-külje kõrval elama ja said suurema doosi.

Üldiselt tundub, et seda on vähe uuritud/raske uurida. Hea märksõna otsimiseks on inoculum. Üks näide, kus ahve nakatati erinevate b-hepatiidi doosidega. Statistika ütleb, et 2020 märtsis on selle 10+ aastat vana artikli vastu hüppeline huvi tekkinud

Siin võib asi olla ka muus - mida rohkem osakesi, seda rohkem erinevaid sama viiruse genotüüpe: https://www.sciencedaily.com/releases/2 ... 150254.htm

Ma sõnastan siis ümber - pole tõestatud, et juhtumi raskus sõltuks viiruse hulgast nakatumise ajal. Selle tõestamiseks peaks arvesse võtma ka muid faktoreid, mis haiguse kulgu märkimisväärselt mõjutada võivad, nii keskkonnast kui patsiendist tulenevaid.

[Kriku]

Hongkongi gripist 1969/70 ENSV-s:

Eestis haigestus 1969. aastal 214 548 inimest grippi ja 112 536 ülemiste hingamisteede muudesse haigustesse, seega umbes veerand Eesti NSV elanikest (1,37 miljonit). 75 inimest suri, neist 19 alla aastast last. Linnades oli haigestumine ligi kaks ja pool korda kõrgem kui maal. Kõige rohkem oli haigeid Kohtla-Järvel, seal oli ka kõige madalam vaktsineeritute hulk. Lapsi haigestus kõige enam Paides ja Kohtla-Järvel, veidi üle kolmandiku haigestunute üldarvust. 1969. a algas haigestumine vara – juba jaanuaris 77 000 haiget, veebruaris 97 000, märtsis 22 000. Siis järgnes juba ühtlane langus kuni 6500 haigeni suvekuudel.

1970. aastal kordus paraku eelmise aasta stsenaarium: 199 786 gripihaiget ja 110 268 muud ülemiste hingamisteede haigust, kokku 310 054. Haigus algas veel varem: detsembris 1969 32 700 haigestunut (gripp ja muud külmetushaigused). 1970. a jaanuaris haigestus juba 37 457 inimest, veebruaris saabus absoluutne tipp, 111 508 gripihaiget. Seega, kuigi aastate arvestuses jäi kõige suurema levikuga aastaks 1969, on kõige rängem 1969/1970 hooaeg. Haigus oli raskem – haiguslehel oldi keskmiselt 5–6 päeva. Haiglasse paigutati 404 gripi- ja 105 muu viirushaigusega inimest, kes viibisid haiglas keskmiselt kümme päeva, 1969. aastal veidi vähem. Jaanuarist märtsini registreeriti 44 surmajuhtumit, neist alla aastasi lapsi kaheksa. Vaktsineeritud oli 170 353 ehk 27,6 protsenti 12–50aastastest inimestest. Tunduvalt vähem kui mõni aasta tagasi.

Suremus selle järgi kuni 0,035%, 2 suurusjärku väiksem kui praegusel koroonal.

Võrreldes Hispaania gripiga, mis laastas maailma Esimese maailmasõja lõpuaastail ja mis hinnanguliselt viis hauda 17 miljonit kuni 100 miljonit inimest, oli Hongkongi gripp pandeemiate kategoorias teise grupi pandeemia, nagu ka kümnend varem levinud Aasia gripp. Saja aasta eest vaibuma hakanud Hispaania gripp ja tänavune koroonaviiruse pandeemia on viienda (kõige kõrgema) kategooria pandeemiad – sureb ligi kaks protsenti haigestunutest.

https://leht.postimees.ee/6928656/sajad ... 1577723337

[Kriku]

Professor Merits testimisest:

Mis oleks Eestis praegu peamine, mida tuleks viiruse ohjeldamiseks teha?

Probleem on selles, et me ei tea kõike täpselt, sest viimased kolm päeva ei ole meil adekvaatset informatsiooni, mis toimub.

See oli terviseameti vale ja ohtlik otsus testida ainult riskirühmasid. Siin tuleb aru saada kõige lihtsamatest asjadest. Kõigepealt: haigus nimega Covid-19 ei ole kerge, keskmine ega raske haigus. See on kõik kolm korraga, kuidas kellelegi. Ei ole olemas ühte Covid-19 riskirühma. On kaks riskirühma: need, kes selle haiguse all kannatavad, ja need, kes viirust levitavad. Kannatavad vanemad inimesed ja levitavad need, kes ei tea, et nad on haiged, või teavad, et nad on haiged, aga ei pea sellest midagi.

Sel viirusel õnnestus erinevalt SARS-CoV-1st levida nii laialt sellepärast, et 84 protsendil juhtudest on selle sümptomid ebaspetsiifilised ja tagasihoidlikud. Inimesed Hiinas ei teadnud algul üldse, millega tegemist on, ja käitusid nii, nagu tavaliselt: võtame tableti paratsetamooli ja teeme oma tähtsad tööd ära. Kui uskuda viimaseid andmeid, siis selliste inimeste võime viirust levitada oli umbes kaks korda väiksem kui nendel, kellel olid selged tugevad sümptomid. Aga kuna neid [tagasihoidlike sümptomitega] inimesi oli palju kordi rohkem, siis 80 protsenti viiruse leviku eest vastutasid nemad.

Ega kaks nädalat tagasi me ka täpselt teadnud, kui halb on olukord Euroopas. Oli näha, et eriti hea ei ole. Aga et see on sedavõrd halb, et meile tagasi tulevatest inimestest on nii paljud nakatunud, poleks mina küll osanud arvata. Arvasin, et need arvud on palju väiksemad.

Nüüd on saanud suureks küsimuseks, keda siis ikkagi peaks testima.

Kõigi testimine oleks viga. Meil ei jätku selleks ka võimekust. Ja testida igasugu hüpohondrikuid ei ole samuti mõistlik tegu. Testida inimesi, kes on küll haigestunuga kokku puutunud, kuid kellel sümptomeid pole, ei ole ka mõtet, sest tulemused ei tule õiged.

Miks ei tule õiged?

Sest meetod, mida kasutatakse, on väga-väga tundlik. See võib anda mõlemat tüüpi, nii negatiivseid kui positiivseid valetulemusi. Lugesin ühest artiklist, mis tundus väga mõistlik, et Hiinas saadi lihtsalt haigestunutega kokku puutunutelt proove võttes kuni 80 protsenti valepositiivseid vastuseid, sest näiteks viiruse kandjaga koos viibides saad sa ilmtingimata mingisuguse viiruselt pärineva geneetilise materjali saastuse. On suur šanss, et inimestelt, kes olid kuskil haigega kontaktis, on võimalik leida suurel hulgal viiruse osakestest pärinevat RNAd, mis on võib-olla inaktiveerunud viirus või lihtsalt nakatunud rakust pärinev mittenakkuslik materjal. Kui viirus püsib infektsioonivõimelisena mingil pinnal kaks päeva, siis ega ta sealt õhku haihtu. Ta lihtsalt enam ei tööta, aga geneetiline materjal on endiselt kättesaadav, nagu muumiatest DNA.

Peale selle, enne kui sümptomid ilmnevad, on sama võimalik ka valenegatiivne tulemus. Me saaksime testides igal juhul moonutatud tulemuse ja teeksime ilmaasjata tühja tööd.

See, et lihtsalt lähen ja testin, ei anna midagi. See tekitab ainult infomüra ja kokkuvõttes võib juhtuda ükskõik milline halb stsenaarium. Kui inimene on valepositiivne, siis ta närvitseb ilmaasjata, hakkab ootama sümptomeid, siis hakkavad tema tuttavad midagi tegema ja siis läheb asi taevas teab kuhu. Ja kui inimene saab valenegatiivse tulemuse, läheb ta halvemal juhul näiteks seda koos sõpradega tähistama.

Kellele ja mis juhtudel siis analüüse teha?

Testida tuleb põhjendatud juhtudel ja ainult sümptomitega inimesi. Sümptomite all ei pea ma silmas, et ilmtingimata peab olema köha, nohu, läkastamine, kõrge palavik. Need võivad olla ka palju kergemad sümptomid. Aga sümptomid peavad olema, muidu ei ole võimalik midagi näha.

Olen sada protsenti nõus, et [sümptomite ilmnedes] tuleb testida inimesi, kes võivad sellest viirusest tõsiselt haigeks jääda ja surra. Kindlasti olen nõus sellega, et testida tuleb eesliinil olevaid inimesi, sest mitte ainult nende enda tervis pole ohus, vaid nad on ka potentsiaalsed superlevitajad.

Aga ülejäänud, kellel on sümptomid ja kes ei tea, mis neil viga on?

Näen siin kolme tõsist probleemi. Esiteks, me ei tea, kus viirus on. Enamikul juhtudel on sellel viirusel võime olla ja pikalt püsida ning levida n-ö väikeses fookuses, näiteks Lasnamäe kortermajas või Kapa-Kohilas. Me ei saa sellest enne teada, kui kuskil haigestub mõni väga tundlik inimene. Seni püsib asi märkamata, piltlikult öeldes allpool radari vaatevälja. Aga siis [haigestunu ilmnedes] on asja kontrolli alla saada tohutult raskem. Lõuna-Korea probleemid algasid suhteliselt süütust ususektist. Viirusel oli piisavalt palju aega levida, enne kui talle järele saadi.

Teiseks, mis mind väga häirib: kui inimesed ei tea, et neil on Covid-19 haigus, on neil raske jälgida enesekarantiini nõudeid. Kui ma tean, et mul on Covid-19, siis ma tean, kuidas pean käituma. Peale selle, ega diagnoosi teadmine iseenesest kedagi ravi. Aga diagnoosi saanud ja mittesaanud inimeste käitumine võib olla erinev. Kust me teame nii uue haiguse puhul, nagu COVID-19, et käitumise erinevused ei põhjusta peale viiruse leviku soodustamise veel mingeid probleeme? Räägitakse nooremate täiskasvanute rasketest haigustest. Kust see tuleb? Me ei tea. Informatsioon on vastuoluline.

Ja kolmas on puhtmajanduslik probleem. Inimene, kellel on diagnoositud Covid-19 haigus, loetakse tervenenuks, kui ta annab kaks negatiivset proovi vähemalt päevase vahega. Tüüpiliselt kulub 40 ja rohkem päeva enne, kui see juhtub. Kas on mõtet hoida inimest, kellel ei olnud Covid-19 haigust, karantiinis või isolatsioonis kaks-kolm nädalat? Mõelge, kui palju see töötu- ja haigekassale maksab!

Siin tekib vastuolu. Kui inimene on kohusetundlik, isoleerib ta iseenda külmetushaiguse puhul ja lülitab end viiruse ülekandeahelast välja. Arvan, et praegu ongi 90 protsenti ja rohkemgi kõikidest külmetushaigustest lihtsalt külmetushaigused. Kui vastutustundlik inimene istub kodus rohkem kui sümptomite möödumiseks või tervenemiseks, on aega vaja lihtsalt sellepärast, et ta on vastutustundlik ega tea [kas tal on Covid-19], läheb see meile maksma päris kõvasti. Kui inimene läheb aga tööle pärast sümptomite kadumist ega tea [kas tal on Covid-19], on ta jällegi vastutustundetu. Selline olukord ei saa olla ratsionaalne.

Ega me kõigi Eesti inimeste testimisega selles plaanis midagi päästaks, et see raviks kõike. See maksab sada miljonit eurot. Oletame, et meil on selleks võimalus, siis mis me sellest võidaksime? Et kogume kõik haiged kokku ja saadame Naissaarele? Olgu. Aga kas me sellega viiruse likvideerime? Kõigepealt saadaksime sinna valepositiivsete tulemuste tõttu viis korda rohkem inimesi, kui vaja. Valenegatiivid jääksid ju alles. Nii et seda kõike tuleks korrata veel kaks või kolm korda. Kokkuvõttes tuleks see võib-olla odavam kui need kaks miljardit eurot kahjusid, millest räägime, aga see on lihtsalt teostamatu, nii et selle üle pole mõtet isegi spekuleerida.

Küsimus on selles, kui kaua peame karantiini ja distantseerumist hoidma. Kui reedesed arvud, kuusteist uut Covid-19 juhtumit, oleks võetud kõikide haigete pealt, siis ma ütleks, et hakkame juba võitma. Võib-olla ongi nii? Mine võta kinni! Teisalt käivad kõlakad, et Saaremaal on 10 000 nakatunut. Aga võib-olla ongi nii? Ülimalt vähetõenäoline, aga täpselt me ei tea. Peaksin esmaspäeval osalema komisjonis, kes annab peaministrile nõu, aga mis nõu ma annan, kui mul sellist olulist informatsiooni ei ole?

Meil ei tasu olla naiivsed. Ma ei usu, et see viirus ära kaob. Eestist saame selle tõenäoliselt ainuüksi karantiiniga välja, kui me seda tõsiselt järgime. Aga inimesed hakkavad mingil ajal sellest väsima ja kui neil pole informatsiooni, siis keegi kindlasti käitub kuidagi valesti. Viirusel on kahjuks komme kõik nn augud, mis talle jätame, üles leida ja ära kasutada.

Nii et viirus tuleb tagasi?

Arvan, et ta tuleb tagasi järgmisel hooajal. Kui me lööme ta praegu karantiini abil välja, siis ainuüksi karantiinist ei jää meile mingit muud teadmist kui see, et niiviisi saab. Aga me teame seda juba 500 aastat, keskajast saadik. Kas me teeme järgmisel aastal sellesama kampaania uuesti läbi?

Mul ei ole mingit usku, et see viirus õnnestub suruda niivõrd välja, et meil temaga enam probleemi ei tule. Lõunapoolkeral algas sügis, viirus on täiesti võimeline troopikas püsima. Praegu on maailmas minu arvates vähemalt kolm punast laternat: Iraak, Filipiinid ja Indoneesia. Neis riikides on väga väike juhtumite arv, Eestist väiksem, aga suur surmajuhtumite arv. Selline haigestumiste ja surmajuhtumite vahekord on seni olnud Hiinas Hubei provintsis, Euroopas Itaalias ja Aasias Iraanis. Me teame, et kõigis kolmes kohas läks asi kontrolli alt välja. Need on selged ohumärgid. See tähendab, et isegi kui me viiruse meilt välja lööme, jääb see kuskile pidama. Inimesed hakkavad uuesti liikuma, sest liikumine kindlasti taastub, ja nii võib viirus meile uuesti tagasi sattuda.

Loomulikult õpitakse Euroopas suurte epideemiate pealt, tehakse palju järeldusi – väga hea, sellest kõigest saab targemaks. Aga kui palju sobivad Itaalia järeldused meile, kui me ei tea, kuidas meil viirus liikus, mida ta siin tegi? Itaalias on ju täiesti teistsugune situatsioon. Praegu on seal suremise ja haigestumise vahekord 1:10. Nad läksid haigusjuhtumite arvult päeva kohta isegi Hiinast mööda. Suremusega on nad samuti möödas. Kui nad viiruse tõrjumisel edukaks osutuvad, lõpetavad nad ilmselt enam kui 100 000 nakatumisjuhtumiga.

Kui me ei tunneta ära, kus on meie kitsaskohad, siis mis me järgmisel korral viirusele vastu seame? Jälle karantiini? Jälle kaks miljardit eurot? Isegi kui me tuleme praegusest olukorrast täiesti puhtalt välja, nii et keegi ei sure, siis majandusliku paugu saame sellise, et anna aga olla.

Me peame aru saama sellest, mis on meil spetsiifiline, kus tegime midagi õigesti ja kus valesti. See informatsioon maksab meeletult palju rohkem kui mingisugune analüüsimise kulu.

https://leht.postimees.ee/6929304/profe ... 1577723337

[Kriku]

Vahettegemist rahvuse või rassi põhjal mingite ressursside jagamisel pole mina täheldanud. Vaevalt, et seda ka hapnikuaparaatide puuduses tegema hakatakse. Saavad need kes rohkem vajavad.

Rass ei loe aga väljavaade elulemiseks küll. Kui on vaja hakata valima, siis aparaadid lähevad nendele, kes tulevikus tööd rügavad ja raha teenivad. Sitt provokatsioon minu poolt, aga tõsi.

NYT patsientide prioritiseerimisest USA-s:

Medical leaders in Washington State, which has the highest number of coronavirus deaths in the country, have quietly begun preparing a bleak triage strategy to determine which patients may have to be denied complete medical care in the event that the health system becomes overwhelmed by the coronavirus in the coming weeks.

“They look at the criteria — in this case it would likely be age and underlying disease conditions — and then determine that this person, though this person has a chance of survival with a ventilator, does not get one,” Ms. Sauer said.

“This is a shift to caring for the population, where you look at the whole population of people who need care and make a determination about who is most likely to survive, and you provide care to them,” she said. “Those that have a less good chance of survival — but still have a chance — you do not provide care to them, which guarantees their death.”

https://www.nytimes.com/2020/03/20/us/c ... state.html

[Fucs]

Hiina ei avastanud kolmandat päeva ühtegi kohalikku nakatumist
https://www.err.ee/1067050/hiina-ei-ava ... nakatumist

Türgi teatas veel viiest koroonaviiruse surmajuhtumist
https://maailm.postimees.ee/6929374/tur ... ajuhtumist



Situation report - 60
Coronavirus disease 2019 (COVID-19)
20 March 2020
https://www.who.int/docs/default-source ... 8894045a_2

[Kriku]

Eile suri Itaalias juba vähemalt 627 inimest: https://uk.reuters.com/article/uk-healt ... ce=twitter