Kirurgimaskist lendab viiruseosakene läbi nagu varblane laudauksest mõlemas suunas. Kui ta on tatitilgas, siis küll jääb pidama. Samas maski oskamatult maha võttes ja seejärel nägu puudutades saab inimene ikka viiruse külge.
3. taseme respiraator peab küll viiruse paremini kinni, kuid selle mahavõtmisel võib end kätega ikka nakatada. Lisaks veel, et väljalaskeklapist lendab kõik läbi, nagu ka filtreerival gaasimaskil.
Maski peaks vahetama iga paari tunni tagant, kuid miljoni või paari maskiga kogu Eesti kohta pole see reaalne. Äravisatud maskidega võivad kaabakad hakata ka kauplema.

Maski sisepinnale koguneb higi ja sülg, mis on soodne kasvupinnas bakteritele. Ühest tõvest hoidudes võib nii teised külge saada.
Koroonaviirus ei hõlju pikalt õhus, vaid langeb reeglina 1-1,5 meetri kaugusel maha. Erandiks vast köhimine, kuid köhijast oskavad inimesed end eemale hoida. Samas mahalangenud viiruseosakesed jäävad jalatsitele.
Jalatsite desinfitseerimiseks võiks esikus olla UV lamp. Tähtis on, et UV ei paistaks otse silma. Pindadelt see praktiliselt ei peegeldu, seetõttu on kasutusel valerahadetektorites ja näiteks küünetehnikutel, ohtu põhjustamata. Ka kaubanduskeskustes on kauba vastuvõtu ruumis UV lamp.
Kõige tähtsam distantsi hoidmise kõrval on hügieen - eriti käte pesemine. Kas kasutada desoainet või seepi, on maitse asi. Mõlemad aitavad.
Ja kõige tähtsamast veel tähtsam on optimismi säilitamine ja paanika vältimine. Kes väga kardab, saabki tõve kõlge. Negativism nõrgendab organismi.