REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[Fucs]

Hispaanlaste ravitehnoloogia leevendab koroonaviirusest põhjustatud kopsukahjustusi

COVID-19 tekitatud kahjustused inimese hingamisteedele võivad põhjustada astmaga sarnanevat hingamisteede ahenemist ning koguni hootist lämbumistunnet. Neid sümptomeid põhjustab veresoonte ahenemine kopsudes, mille tulemusena halveneb märkimisväärselt kopsus õhuvarustust tagavate kopsusompude töö ning selle tagajärjeks on hingeldamine ja kopsude töövõime langus - seisund, mis eelneb ka koroonaviirusest tingitud kopsude lõplikule kollapsile ja surmale. Nagu ka kroonilise astma puhul, on neid sümptomeid võimalik leevendada TECAR-tehnoloogia abil, mis on ka Eestis saadaval.....

https://tervis.postimees.ee/6941973/his ... kahjustusi

[Fucs]

TTJA koostas juhendi, kuidas valmistada nii meditsiinilisi kui isetehtud maske

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) töötas koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ekspertidega välja juhendi kaitsemaskide valmistamiseks nii eraisikutele kui ka ettevõtjatele.

TTJA peadirektori Kaur Kajaki sõnul on juhendi koostamine tingitud suurest kaitsemaskide puudusest. «Olukorras, kus kogu maailmas on maskide puudus ning maskide tarned viibivad, peame leidma kiireid ja alternatiivseid võimalusi kaitsemaskide tootmiseks. Seetõttu koostasime kaks juhendit – ühe ettevõtetele, kel on maskide tootmise võimekus ning teise juhendi inimestele, kes soovivad ise maske õmmelda,» rääkis Kajak.

Juhendis on toodud ülevaade meditsiinilise maski materjalidest ja neile seatud funktsionaalsetest tingimustest. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste professor Andres Krumme ja vanemlektor Tiia Plamuse sõnul on samas ära toodud ka võimalikud alternatiivsed materjalid, mis pandeemia olukorras võiksid samuti tootes kasutamiseks sobilikud olla. Võimalikele maske tootvatele ettevõtetele on ära toodud maskide tootmise tehnoloogia, mida iga ettevõte võib vastavalt oma seadmepargile ja võimalustele oma tootmisele kohandada.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu, kes eelmise nädala keskpaigast tegeleb eriolukorra juhi Jüri Ratase palvel isikukaitsevahendite tootmisvõimekuse kaardistamisega Eestis, soovitab kõigil tõsiselt kaaluda avalikus kohas viibides maski kandmist. «Oleme MKMi, EASi ning TTJA koostöös kogunud infot, rääkinud läbi potentsiaalsete tootjatega ning teinud kiirendatud tootehindamist. Ma tänan väga kõiki neid ettevõtjaid, kes on endast märku andnud! Esimesed lepingud on juba sõlmimisel,» kommenteeris Karu.

«Neid inimesi, kes maske vajavad, on palju – nii meditsiinisektoris kui mujal. Eesliinitöötajad, kirjakandjad, poemüüjad jne. Tegelikult võiksime kõik avalikes kohtades (sh kaupluses) viibides maski kanda, kuid kindlasti teha seda õigesti, et kasu asemel kahju ei sünniks. Selleks, et ettevõtted, kes pole varem maske tootnud, saaksid seda kiiresti tegema hakata, ning et ka eraisikud saaksid maske kodus valmistada, koostaski TTJA nii lihtsa valmistamisjuhendi eraisikutele kui põhjaliku tootmisjuhendi ettevõtjatele,» lisas Karu.

Kaur Kajaki sõnul ei kaitse isetehtud mask võimaliku nakatumise eest sajaprotsendiliselt. Erinevate uuringute kohaselt võib isetehtud mask, sõltuvalt kasutatud materjalist, pidada kinni 30 protsenti, tihedama materjali puhul kuni 50% pisikestest osakestest. «Samas võib isetehtud maski kandmine koos teiste ennetavate meetmetega – regulaarne kätehügieen, teiste inimestega distantsi hoidmine, haigena koju jäämine – vähendada sissehingamise kaudu nakkuse saamise ohtu ning teiste nakatamist,» ütles Kajak.

Isetehtud maski kandmine aitab kaasa viiruse leviku takistamisele eelkõige avalikes ruumides nagu näiteks pood, apteek, meditsiiniasutused, ühistransport jne. Kaitsemaski ei ole üldjuhul vaja kanda kodus ja õues.

Samal seisukohal on ka Tartu Ülikooli mikrobioloogia osakonna professor Reet Mändar: «Praegu oleme jõudnud olukorda, kus kõige targem on kõiki inimesi käsitleda kui potentsiaalselt nakkusohtlikke. Paljudel viirusekandjatel ei ole haigussümptomeid või on need väga nõrgad. Või ei ole sümptomid jõudnud veel avalduda, aga 1–2 päeva enne nende teket on inimene juba väga nakkusohtlik. Maski kandmine ühiskondlikes ruumides (poes, apteegis, raviasutuses, ühistranspordis) aitab meil haigust vältida.»

Soovitused isetehtud maski valmistamiseks

1. Riidemask peab olema õmmeldud mitmekordsest riidest, mis kannatab 60 kraadist pesu ja kuumutamist.

2. Maskiks sobivad muuhulgas näiteks puhastuslappide ja mikrokiududega rätikutes kasutatavad materjalid, tihedam nõude kuivatusrätiku kangas, antimikroobsete omadustega padjapüür.

3. Materjal peab olema selline, millest saab mugavalt läbi hingata.

4. Maski materjal ei tohiks olla liiga jäik, vaid naha vastas mugav, sest maski pidev kohendamine vähendab oluliselt maskikandmise efektiivsust.

5. Mask tuleb kinnitada kõrvade taha ning kinnitamiseks kasutada kummipaela või paelu.

Soovitused isetehtud maski kasutajale

1. Mask peab olema korralikult näo ees, nii et suu ja nina on kaetud.

2. Läbi maski peab olema mugav hingata.

3. Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada, sõltuvalt valitud materjalist 2–3 tunni järel. Pideva kasutamise puhul kulub ühel inimesel keskmiselt päevas 4–5 maski.

4. Kui mask on korra lõua peale tõmmatud, seda on käega korduvalt kohendatud, katsutud või see on niiskeks läinud, tuleb mask välja vahetada.

5. Kasutamise järel tuleb mask panna kinnisesse plastikkotti, panna otse pesumasinasse või visata prügikonteinerisse. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta vedelema.

6. Kui maski kasutatakse korduvalt, tuleb maski pärast kasutamist pesta pesumasinas vähemalt 60 kraadi juures ja pärast üle triikida või panna praeahju 60 kraadise kuumuse juurde.

Juhend «Kuidas valmistada kodus kaitsemask 5 minutiga?»
https://www.ttja.ee/sites/default/files ... 97_est.pdf

«Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele ja Meditsiinilise maski valmistamise juhised ettevõtjatele»
https://www.ttja.ee/sites/default/files ... 4.2020.pdf

[Kriku]

brittide juhtiv tervishoiunõunik on umbes samal seisukohal millel mitmed foorumlased, et õigem oleks karjaimmuunsus saavutada ja majanduse huvides vanurid ohvriks tuua. Tegu nakkushaiguste professoriga, et cõiks nagu eriala teada

https://www.err.ee/1072949/briti-valits ... immuunsust

See, kas vanurid ohvriks tuua, ei ole ju tema erialane küsimus.

[Fucs]

ETTEVAATUST! Ringi liiguvad libasotsiaaltöötajad

Politsei ja Lasnamäe linnaosa valitsus hoiatab inimeste eest, kes tutvustavad end sotsiaaltöötajatena ning lubavad eakatele tuua koju vajaliku toidukraami.

Lasnamäe linnaosavanem Vladimir Svet kirjeldas olukorda reedest, mil Sikupilli asumi eake elaniku juures käisid end sotsiaaltöötajatena esitlenud inimesed ja pakkusid tema eest poes käimist....

https://www.ohtuleht.ee/997622/ettevaat ... altootajad

*

Arvamus.
Tauno Vahter. Koroonaaja meedia väljakutsed

Võib suurema kahtluseta öelda, et ka COVID-19 pandeemiast on saanud must luik. Arhiividest leiab paljude hoiatusi võimaliku epideemiaohu kohta, välja otsitakse paralleelid seoses varasemate suuremate ja väiksemate haiguspuhangutega. See on inimlik, kuid ühtlasi ka vildakas käsitlus, kuna fookus läheb lahenduse asemel süüdlaste otsimisele. Nagu kõigi eelmiste kriiside puhul hakatakse ka nüüd valmistuma järgmiseks samasuguseks kriisiks, kuid must luik ei ole iial samast valdkonnast, vaid tuleb kuskilt mujalt. Me kõik võime vaevata ette kujutada, et kui praegune viirus on ühel hetkel alistatud, hakatakse ärevust üles pumpama iga uue haiguseuudise peale kuskil maailma teises otsas, kuigi suure tõenäosusega (meie praeguste teadmiste juures) iga kord nii ei lähe, nagu on läinud sel korral.

Järgmistel aastatel jäävad meid saatma ennustused ja tagantjärele tarkus igasuguste haiguste kohta, kuid ilmselt saavad põhiküsimuseks hoopis majandus ja vabadusega seotud teemad. Me saame näha ka suurt hulka veidrusi, päevikuid ja koroonaaja kokaraamatuid, momendiks maha taotud vaktsiinivastaste uut pealetungi, üldinimlikke lugusid armastuse ja hoolimise võidust, koledaid realistlikke reportaaže ja nii ülimalt optimistlikke kui ka pessimistlikke tulevikunägemusi.

Järgmine must luik peab ilmuma kunagi natuke teise, aga siiski juba käsitletud teemaga seoses, et seda saaks hiljem pidada ootuspäraseks – olgu tegu kliimaga, maavärinaga tiheda asustusega piirkonnas, võimsa vulkaanipurske, eriti suure terroriakti, mingi ressursi puuduse või mõne ulmelisema teemaga. Kindlasti on keegi selle eest juba hoiatanud, kuid on meelevaldne väita, et mõni ametkond, riik või isegi rahvusvaheline organisatsioon peaks suutma seda ette näha.

https://kultuur.err.ee/1072956/tauno-va ... aljakutsed

*

FOTOD | Võtkem šnitti: Paide tänavad õpetavad liiklejaid kahemeetrist vahemaad pidama
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... uudised%29

[Health]

Tokiost ennustatakse uut New Yorki.

Eks ennustada võib ükskõik kes, ükskõik mida. Isiklikult olen selle vaatega, et kui see New York või Lombardia oleks seal juhtunud, siis see oleks juba ammu kohal. Arvestades, et too viirus on seal juba pikemat aega kohal kui Euroopas ja Ameerikamaal.

Olukord näib seal hirmus, sest valitsus on hakkanud tihedamalt testima. Samas hüppab leitud haigete hulk päevade vahel küllaltki palju. Isiklikult arvan, et eks see "uute haigestunute hulk päevas" seal kusagil 10% ligi ole. Testitakse aga küllaltki vähe, mis on muidugi probleem aga tundub, et liigutakse ka seal laiema testimise suunal.

Suurem probleem on seal pigem see, et proovitakse praegu kõiki tuvastatud haigeid haiglatesse pista. Samas jätkatakse tavalist ravi, see aga tekitab arusaadava probleemi. Praegult proovitakse Kanagawa prefektuuri näitel aga juurutada seda, et kergete sümptomitega lastakse kodusele ravile või ravile hotelli ning alles inimesed, kellel on keskmise raskusega sümptomid haiglasse lasta.

Seda, et seal mingi massiliselt surnuid juba oleks ka väga ei usu. Arstid pistsid Hiinas, kus oht "kaduda" on hullem kui olukord oli juba küllaltki halb. Eks need Jaapani arstid ka juba pröökaksid, et neil sureb massiivselt kopsupõletikku.

Kõige suurem probleem tundub olevat, valitsuse vähene valmidus lüüa käega lauale ning eriolukord välja kuulutada. Ei tea, kas kardetakse seda, et pärast eriolukorra lõppu, või ka selle ajal, hakkatakse sellepärast nöökima Lääne ning kohalike vabaühiskonna esindajate poolt, et Abe tahab Jaapanit tagasi autokraatlikuks riigiks teha või kardab Abe saada majanduse kahjustamise eest vast päid.

[loomake]

Kas siinsetel on mõnda Eestikeelset linki/artiklit jagada selle karjaimuunsuse tekke kohta. Eriti just midagi mis oleks vanem kui 3 kuud ja ei sisaldaks vaktsineerimist?

[Kriku]

Ma ei saa küsimusest aru.

Karjaimmuunsus = populatsioonis haiguse suhtes immuunsuse saavutanud indiviidide kõrge tase. Mingist protsendist alates jääb nakatumise koefitsent ehk R0 alla 1 ning puhang vaibub. Selle jaoks pole mingit vahet, kas karjaimmuunsus saavutatakse läbipõdemise või vaktsineerimise teel. Siin oletatakse, et koroona puhul võiks see olla 50% lähedal nagu 1918. aasta gripi puhul: https://www.technologyreview.com/s/6153 ... ronavirus/

Leetrite puhul on aga üle 90%.

Millest see eestikeelne artikkel peaks olema?

[trs]

Kui lähtume sellest, et miski ei viita sellele, et praeguste meetmetega oleks võimalik seda viirust "ära lõpetada", siis jäävadki stsenaariumiteks vaktsiin/ravi ,või siis kollektiivne immuunsus. Kollektiivne immuunsus sisaldab ikkagi põhimõtteliselt seda sama "vanurite ohverdamist". Keegi ei ohverda kedagi, aga selle stsenaariumi järgi saavad nii hästi leviva viiruse lõpuks nagunii kõik kätte. Küsimus on ajas. Kui lähtuda sellest, et intensiivi sattunutest 50% on edukas, siis teoreetiliselt vähendab nakatumise "ajatamine" suremust 50%. Tegelikult ilmselt rohkem. Siin peab muidugi võimalusena meeles pidama, et meditsiiniteenuste koormust leevendab ka otsus mingi diagnoosiga perspektiivitute juhtumitega kuidagi teisiti tegeleda(seda tehakse meditsiinis igapäevaselt). Aga rääkides ajast, siis hetkel on meil siin ca 1000 diagnoositud. See on tegelikult immuunsuse saanutest/saavatest mitu %? 1%, 10%, 50%? Kui oletame, et see on 10%, siis olukorra muutumiseks peaks praeguse edukusega testimist jätkates diagnoositute real olema meil näiteks 100000. Kui see protsent on 50%, siis eeldaks seal real numbrit 400000, lähtudes sellest, et sellise leviku takistamiseks on vaja üle 50% inimestel immuunsust. Samas on ka välja käidud numbreid 70-80%. Seega see 50% ei annaks veel kindlust, et meil ei pruugiks mõni nädal tulla näiteks 30 surnut mõnest kollektiivselt nakatunud vanadekodust või haiglast. Hetkel tundub, et tegemist on ikkagi päris nakkava asjaga ja piisab mõnest haigest õiges kohas, et põhimõtteliselt kogu ring jälle otsast peale hakkaks. Kui kaua praeguse tempoga selliste diagnoositute numbriteni jõudmiseks kulub? Seega on siin ilmselt mõtteainet otsustajatele üle maailma omajagu.

[Peter[L+]]

Mind tegelikult väga häiris desovahendi hind poes. 10€ 300ml. See on väga räige. Teadvamad võiksid ümber lükata, aga omahind võiks jääda sinna 50 sendi kanti. Eesti tootja- mis teeme?

[loomake]

Ma ei saa küsimusest aru.

Karjaimmuunsus = populatsioonis haiguse suhtes immuunsuse saavutanud indiviidide kõrge tase. Mingist protsendist alates jääb nakatumise koefitsent ehk R0 alla 1 ning puhang vaibub. Selle jaoks pole mingit vahet, kas karjaimmuunsus saavutatakse läbipõdemise või vaktsineerimise teel. Siin oletatakse, et koroona puhul võiks see olla 50% lähedal nagu 1918. aasta gripi puhul: https://www.technologyreview.com/s/6153 ... ronavirus/

Leetrite puhul on aga üle 90%.

Millest see eestikeelne artikkel peaks olema?

Tänud. Sain siit juba vastuse.

Ühed pooldavad kiiret vaba karjaimmuunsuse teket. Teised aga Kontrollitud aeglasemat karjaimmuunsuse teket.

[Z03]

Mind tegelikult väga häiris desovahendi hind poes. 10€ 300ml. See on väga räige. Teadvamad võiksid ümber lükata, aga omahind võiks jääda sinna 50 sendi kanti. Eesti tootja- mis teeme?

Mind häiris väga 80% "Viru Valge" hind - 500 ml 15,99 - mille ma desinfitseerimiseks koju ostsin. Räige hind. Ja täitsa Eesti tootja toodetud.

[loomake]

Mind tegelikult väga häiris desovahendi hind poes. 10€ 300ml. See on väga räige. Teadvamad võiksid ümber lükata, aga omahind võiks jääda sinna 50 sendi kanti. Eesti tootja- mis teeme?

Mind häiris väga 80% "Viru Valge" hind - 500 ml 15,99 - mille ma desinfitseerimiseks koju ostsin. Räige hind. Ja täitsa Eesti tootja toodetud.

https://hansashop.eu/et/lv-kate-desinfi ... se-1l.html Saadavus: Laos
17,00 €

[ruger]

Odavaimat nägin ca 30 euro ringis 5L eest. Tegu vedeliku, mitte geeliga. Kallimad hinnad on olnud üle 110 euro sarnase (suurusega pakendis)toote eest. Tegu siis käte puhastusainega. Pindade puhastusaine võib olla odavam või kallim aga sellised hinnad hetkel on.

Peterburgis haiglas nakatus 5 arsti ja 11 patsienti.

Five employees of a hospital in St. Petersburg and 11 patients have coronavirus. They were tested after someone who died from a heart attack tested positive.

https://twitter.com/XSovietNews/status/ ... 9435139072

Uljanovskis meditsiinitöötajad kasutavad maske, mis on tehtud mähkmetest. Pikem ülevaade Venemaa kohalikust meditsiini olukorrast.

A pediatrician in Ulyanovsk, Dmitry Malykh, told The Moscow Times that there was a catastrophic shortage of personal protective equipment for both medical personnel and residents. “There are no medical masks for sale in pharmacies and a complete lack of professional respirators and biohazard suits in medical centers. I personally buy respirators for my own use with my own money and pay way more than official prices. There just aren’t enough, so the market dictates the price.” He said that doctors and nurses have been forced to sew their own masks out of diapers and cheesecloth. And there is now a region-wide shortage of cheesecloth.

https://ukrainetoday.org/2020/04/03/a-c ... -pandemic/

[Fucs]

Pühapäeval saabuvast kolmest miljonist maskist müüakse kaks miljonit apteekides

Pühapäeval saabub Eestisse ettevõtete Magnum ja Semetron koostöös esimene suurem partii isikukaitsevahendeid, mis sisaldab kolm miljonit kaitsemaski. Suurem enamus maskidest suunatakse apteekidesse jaemüüki, teatas ravimite hulgimüüja Magnum.

Magnum AS juhatuse esimehe Ahti Kallikormi sõnul hoitakse pöidlad pihus, et homne tarne kenasti kohale jõuaks. "Loodetavasti on Eesti inimestel võimalik soetada maske apteegist järgmise nädala esimeses pooles," ütles Kallikorm.

Selleks, et maske jätkuks võimalikult paljudele soovijatele kuni järgmise koguse saabumiseni, on ühel inimesel võimalik osta maksimaalselt üks pakk, mis sisaldab 50 maski. Ühe maski soovituslik jaehind on selle partii puhul alla 70 sendi, kuigi otsustajaks on iga apteek ise.

Kallikormi sõnul on maske on võimalik saada ka e-apteegist.

Kaks miljonit maski suunatakse apteekidesse jaemüüki ning osa neist jagatakse ettevõtete poolt heategevuse korras. Miljon maski läheb Eesti riigile, et aidata eesliinil tegutsevaid asutusi.

Magnum kutsus pressiteate vahendusel inimesi üles mõistlikkusele maskide varumisel ja rõhutas, et nii apteegis kui ka väljaspool tuleb juhinduda eriolukorra reeglitest, mis on kehtestatud viiruse leviku tõkestamiseks.

"Head inimesed, palun arvestage, et apteegis ja sellest väljaspool kehtivad kõik eriolukorra reeglid, sh 2 meetrise vahe hoidmise nõue. Teeme koostööd ka kaubanduskeskustega, et reguleerida nõuetest kinnipidamist," ütles Kallikorm.

Magnumi teatel oli suureks abiks ka välisministeerium.

https://www.err.ee/1072990/puhapaeval-s ... apteekides

*

GALERII | Kuidas rakendavad kauplused laupäeval kehtima hakanud reegleid?

Laupäevast hakkas kehtima uus eriolukorra korraldus, mille kohaselt peavad kauplused vajadusel piirama teenindussaali külastajate arvu, et inimesed saaksid järgida 2+2 reeglit. Ühtlasi peavad poed tagama vajaliku kahemeetrise vahe ka poest väljaulatuvas järjekorras ning tagama desovahendid.

Laupäeva päeval Tallinna erinevaid kauplusi külastanud Õhtulehe fotograafidele jäi silma, et kõik kauplused on lühikesest etteteatamisajast hoolimata rakendanud vastavad meetmed, et inimesed hoiakasid ka kassajärjekorras minimaalselt kahemeetrist vahe ning saaksid desovahenditega käsi puhastada.

Fotograafidele jäi silma ukse taga looklev järjekord ainult Sõpruse puiesteel asuvas Rimis, kuid ka seal seisid inimesed silma järgi hinnates piisava vahega ning sissepääsu juures olnu töötaja reguleeris, kas järgmine klient tohib siseneda.

https://www.ohtuleht.ee/997628/galerii- ... d-reegleid

[Dr.Sci]

Ma ei saa küsimusest aru.

Karjaimmuunsus = populatsioonis haiguse suhtes immuunsuse saavutanud indiviidide kõrge tase. Mingist protsendist alates jääb nakatumise koefitsent ehk R0 alla 1 ning puhang vaibub. Selle jaoks pole mingit vahet, kas karjaimmuunsus saavutatakse läbipõdemise või vaktsineerimise teel. Siin oletatakse, et koroona puhul võiks see olla 50% lähedal nagu 1918. aasta gripi puhul: https://www.technologyreview.com/s/6153 ... ronavirus/

Leetrite puhul on aga üle 90%.

Millest see eestikeelne artikkel peaks olema?

Tänud. Sain siit juba vastuse.

Ühed pooldavad kiiret vaba karjaimmuunsuse teket. Teised aga Kontrollitud aeglasemat karjaimmuunsuse teket.

Nojah.
Nakatumise kaudu kiire karjaimmuunsuse teke tähendab jah kõrgemat suremust - kuna nende jaoks kes intensiivi satuvad on vaja väga spetsiifilisi tehnilisi vahendeid ja nendega ümberkäimise oskajaid. Kui raskete juhtude raviks piisaks tilguti alla panemisest ja soojas ruumis hoidmisest oleks mõttel hoopis rohkem jumet.
Nakatumisperioodi pikale venitamine tähendab aga seda et kui paremat ravimeetodit välja ei mõelda siis need kes surevad, surevad hiljem ja vähemalt enamusele tagatakse koht ventilaatori all. Kui kunagi peaks toimiv ja laialdane alternatiivravi leiduma, siis ilmselt leevendatakse eriolukordi ja karantiine, aga seni on poliitikutel ees vaid halvad valikud ja iseenesest mõjutab keskmist poliitikut või natuke rikkamat majanduskriis ikkagi vähem kui võimalik haigestumine surmatõppe. Nii et hakkame end pika kriisiga harjutama, vanasti kestsid sõjad sadu aastaid ja näljahäda mitu aastat järjest, praegu oleme eriolukorras 3-ndat nädalat alles ja tegelikult kui jalutamas väljas käia on endiselt kõik endine, täna oli rannas rohkem rahvast kui teinekord suvel soojema ilmaga...