Riho Terras: kõik peavad hakkama tööl käima. Uus masterplan Euroopale
Kõige tähtsam on leida koordineeritud lahendus, mis tagaks Euroopa Liidus oluliste kaupade liikumise.
RIHO TERRAS
Euroopa Parlamendi liige (Isamaa)
Mõni aeg tagasi juhtusin spordiuudiste põuas mööda võrguavarusi ekseldes artiklile „Andres Sõbra masterplan” (Õhtuleht, 19.9.18), kus vanameister oma otsekohesusega soovitas kogu Eesti korvpallimaastiku ümber korraldada. Peamiselt soovitas ta korvpalluritel tööle minna.
Kas ka Euroopal on vaja uut suurt plaani ehk toimimise täielikku ümbermõtestamist? Suured kriisid ikka muudavad maailma, eks muudab seegi. Esmasest šokist toibudes on Euroopa Komisjon hakanud tegema mõtestatud otsuseid, kuid nende hulk ja kiirus jätab soovida. Selle viivituse põhjus on kriisiplaani puudumine ja kui see ka kusagil on, siis väga kitsa valdkonna jaoks. EL jälgib pigem tähelepanelikult Aafrika kriise. Tundub, et mõne aasta taguse ebolapuhanguga võitlemiseks Aafrikas oldi paremini valmis kui praeguseks kriisiks Euroopa südames.
Euroopa Liit ei suutnud kriisi alguses tagada kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumist. Reageeritud on hilinemisega, aga üsna kiiresti on aru saadud riikide koostöö olulisusest. Samas peame aru saama, et EL-i tümitamine ei ole kasulik ei liikmesriikidele ega Euroopa Liidule. Ent tulevikuks on palju õppida. Kasu saavad Euroopa Liidu õõnestamisest Venemaa ja Hiina ning meie ülesanne on neid selles mitte aidata.
Meile ei peaks muret tegema see, et Eesti inimestele nii vajalik San Pellegrino vesi piiril seisab. Enim mõjutab meid tõsiasi, et piiril seisab selle moodsa traktori varuosa, milleta kevadkülv jääb tegemata. Praegu seisavad maailmas tehased ja spetsialist, keda on vaja uue toote seadistamiseks, istub kodus karantiinis.
Ajutine prioriteetide muutmine
Kõige tähtsam on leida Euroopa Liidu jaoks koordineeritud lahendus tagamaks oluliste kaupade liikumine üle piiride. See tagab majanduse, sealhulgas põllumajanduse toimimise. Kui üle Euroopa seiskuvad peamised tootvad tööstusettevõtted, on kriisist välja tulla mitu korda keerulisem. Riikidevahelise liikumise piirangud võivad kesta veel pikka aega. Seega tuleb Euroopa põllumeestel leida võimalus anda toodangut ka ilma Ukraina tööjõuta.
Edasi tuleb lükata ka EL-i plaanitavad uued kohustused, mis tulenevad roheleppest ja muudest strateegiatest. Neile, kes arvavad, et head kriisi ei saa raisku lasta ja sellest väljumine tuleb siduda rohepöördega, peaks kainestavalt mõjuma käimasoleva kriisi mastaapsus ja selle laastav mõju praktiliselt kõigile majandusharudele. Energiapöörde edu alus on riikidevaheline koostöö ja pikaaegsed selged sihid. Viimase kuu aja jooksul oleme näinud, kuidas riigid üleöö oma koostöö pausile panid. Tervete majandussektorite hääbumine tähendab, et ajutiselt tuleb prioriteete muuta. Kui maja põleb, siis keskendud esmalt tulekahju kustutamisele, mitte kõrvalhoone ehitamisele.
Eesti valitsuse edukas toimimine praeguses kriisiolukorras tõendab, et valitsuse tasemel kriisiõppused, mida on viimased viis-kuus aastat harjutatud, on loonud vajaliku oskuse tagada keerulistes olukordades rutiin.
Kriisijärgne faas
Euroopa Liidu tugevus on majandusühenduses. Praegu on hea võimalus muuta EL-i fondide kasutamine vähem bürokraatlikuks ja leida sisemist ressurssi, hoidmaks elus väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, mida kriis on kõige valusamalt tabanud. Oluline on mõelda ka pika plaaniga lahendustele, mis tagaksid Euroopa äärealadel majanduse toimimise nii praegu kui ka tulevikus.
Kindlasti tuleb teha kõik, et hoida üleval lennuühendusi, sest toimivad lennuühendused on majanduse taastamise alus. Peaksime töötama selles suunas, et Eesti saaks lihtsamini endale tekitada lennuliine, mille operaatorile saab anda liinitoetust. Riigi piires (näiteks saarte lennuühendus) pole see praegugi keeruline, kuid välisühendustega on kõvasti rohkem vaeva, seda tuleks oluliselt lihtsustada.
Euroopa peab pöörama oma majanduse Aasiast tagasi Euroopa poole ja leidma endas sisemist jõudu konkureerida kriisis olulist poliitilist ja majanduslikku võimu juurde võitnud Hiinaga. Unustamata sealjuures igal võimalusel Hiinale meelde tuletamast, kus on praeguse kriisi algallikas, ja küsima ausalt, mida nad on ette võtnud, et vältida tulevikus uusi metsloomadelt levivaid viiruspuhanguid.
Mõtelgem siis kõik sellele, millised on Eestile, Euroopale ja maailmale head uued lahendused. Sunnitud kodus istumine ja igavus annavad võimaluse võtta aeg maha ja mõelda uutele lahendustele, ka muutuvale ilmakorrale. Üks on kindel, nagu Andres Sõber oma masterplan’is sedastas – kõik peavad hakkama tööl käima.
KRIISIKÄITUMINE PÕHINEB INSTINKTIDEL
Riikide reaktsioon COVID-19 algfaasis näitas, et kriisikäitumine põhineb instinktidel.
Hiina esimene instinktiivne reaktsioon oli viiruse levikut ja ulatust maailma eest varjata ja sellest rääkivad arstid vangi panna. Seda, et viirus pärineb turgudelt, kus kaubeldakse muu hulgas elus metsloomadega, ei soovitud maailmaga jagada ega isegi endale tunnistada.
Osa Euroopa riike tormas piire sulgema, tekitades sellega kaupade, teenuste ja tööjõu liikumisse ulatusliku ummiku, mille tagajärjel seiskus majandustegevus. Teised keeldusid tunnistamast, et mõnikord on karmid meetmed ja kui vaja, ka teatud õiguste piiramine õigustatud. Näiteks ei suutnud suusa- ja rannakuurordid piisavalt kiiresti oma tegevust peatada.
Kõige hullemad meetmete läbikukkumise näited on Itaalia ja Hispaania. Mõned hakkasid piiranguid seadma alles siis, kui telekanalid näitasid õõvastavaid pilte Itaalia improviseeritud surnukuuridest.
Kahjuks on USA reaktsioon olnud sama heitlik kui kevadine ilm. Üleilmse kriisivõitluse juhtrolli on endale võtnud Hiina, kes kangelaslikult võitleb, saades üle terve maailma enda loodud kriisist kasu. Maailmale kõikuva kvaliteediga kaitsevahendite müüki näidatakse kui päästerõngast.
Riigid toimisid kriisi ajal ootuspäraselt, aga institutsioonid, mis on loodud just riikidevahelise suhtlemise ja toimimise paremaks tagamiseks, kukkusid omadega läbi.
Esimene ja olulisim läbikukkumine on selgelt Hiina poliitilise mõju all oleva maailma terviseorganisatsiooni reageering kriisile ehk pandeemia väljakuulutamisega nädalaid, kui mitte kuid venitamine.
