Kuressaare haigla ravijuhi Edward Laane tööpäevadest suure osa hammustavad kriisikoosolekud. Peret nägi Laane viimati naistepäeval ja koju pääseb alles siis, kui eriolukord läbi saab. «Koroonaviirust mandrile viia ei tohi. Covid-19 suremus pole Saaremaal küll nii suur nagu Itaalias, aga näeme, kui raskelt üks kahepoolne kopsupõletik kulgeb.» Eile suri esimene haigla töötaja.
Mandrimeestele paistab Eesti suurim saar kui must lammas. Eelmise nädala 404st koroonaviirusega nakatunust avastati 44 protsenti taas sealt. Kriisi alguses oli haiguskolle ka Võrus, aga läinud nädal lisas maakonnale vaid kaks positiivset proovi. Esmaspäeval ütles terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai, et kui tervishoiutöötaja ei pea kontakti patsiendiga nakkusohtlikuks ega kasuta isikukaitsevahendeid, siis sealt see nakatumine tulebki. Anonüümse allika sõnul kiputakse võrokesi saarlastele eeskujuks seadma.
Saarlastel ajab niisugune võrdlus hinge täis. Just terviseameti loal toimus märtsi alguses Kuressaares 1400 pealtvaataja silme all kaks võrkpallikohtumist itaallastega. Ka Laanele helistati ja küsiti arvamust. «Kui meeskond on terve ja testitud, siis ohtu ei ole,» ütles ta. Hiljem selgus, et välisvõistkonnas oli siiski haigeid. Esimeste nakatunute avastamiseni jäi nädal ja vahepeal käis tavapärane töö haiglas täistuuridel, nagu ka viiruse levitamine kogu saarel.
Vähest ettevaatlikkust võib ette heita ükskõik kellele, mitte Laanele. Eriolukorra välja kuulutamisel, 12. märtsil küsis ta nõu Tartu Ülikooli ekspertidelt. Kaks päeva hiljem kirjutas haigla sotsiaalmeedias, et ei saa kogukonnale lubada, et töötajate seas pole nakatunuid. Terviseameti soovitustest liiguti sammu jagu ees. «Juba enne eriolukorda püstitasime EMO sissepääsu ette triaažitelgi,» meenutas Laane, «sealt edasi pääsesid vaid sümptomiteta patsiendid.» Ülejäänud saadeti isoleeritud palatitesse, kus haigetega tegelesid analüüsi tulemuste selgumiseni täielikus kaitsevarustuses töötajad. «Terviseamet lubas kiirabil testida ainult osa sümptomitega inimesi.» Aga neidki sai järsku palju, kiirabiga proovide võtmise järjekord kerkis 36 tunnini. Mandrilt abi ei tulnud. Otsustati end ise aidata. Hädaabinumbrile 112 helistanud ning testi vajanud inimesed sõitsid autoga kohale ja andsid haigla ees analüüsi. Hoiti kokku kiirabi aega ning isikukaitsevahendeid, sest ära jäi kaitseülikonna vahetus enne uue patsiendi juurde sõitu. Terviseamet keelas haigla isetegevuse ära, suurima viiruse levikuga Saaremaa pidi käituma nagu teised maakonnad.
Veel 26. märtsil arvas terviseameti kriisistaabiga vastselt liitunud meditsiinijuht Arkadi Popov, et Eestis Hiina moodi välihaiglaid vaja ei lähe. Positiivsete proovide kasv Saaremaal aga ei peatunud, haigeid tuli juurde. «Täis said haiglas Covid-19 esimene ja teine osakond. Tekkis küsimus, mis saab siis, kui täitub ka viimane,» rääkis Laane. Appi saabus kaitsevägi ja Kuressaare haigla ette paigaldati välihaigla. Eelmise reede õhtul saabus telki esimene patsient. «See ehmatas vist viiruse ära, sest teisipäeval lebas välihaiglas vaid neli haiget, kes tegelikult oleks mahtunud ka majja.» Covid-haigetele oli kolmapäeval haiglas 16 vaba kohta.» Analüütikute arvates võib lähipäevil saarlasi tabada uus haigestumise laine, sest kaks nädalat tagasi tuvastati suur hulk nakatunuid. Olukorra halvenedes saaks haigla vastu võtta kuni 41 inimest.
Koos välihaiglaga saabus saarele lisapersonal. Nii sai lõpuks haigla töötajad ära analüüsida. «Kui oleksime testinud varem ja saanud teada, et meil on 50 viirusega nakatunut, oleks see tähendanud haigla sulgemist,» rääkis Laane. Kolmapäeval oli Kuressaare haiglas avastatud 75 viirusekandjast töötajat, kellest on tööle naasnud kaks arsti ja lähiajal on tööle naasmas veel ligi 20 töötajat. Üks töötaja, 53-aastane hooldaja, suri teisipäeval Covid-19 tagajärjel. Viirus võis haiglasse jõuda mitut teed pidi. «Lähedased – lapsed või lapselapsed – tõid vana inimese haiglasse, noored olid käinud ise või kokku puutunud nendega, kes käisid võrkpalli vaatamas, või tõid töötajad või tõid patsiendid,» rääkis Laane. Viroloogiline olukord näitab, mida ja kui kiiresti tuleks teine kord ette võtta. «See on õppetund tulevikuks ja õppetund teistele haiglatele.»
Haigestunud töötajate asemele on haiglasse saabunud 30 töötajat. Poolteist nädalat on täis tiksunud pealinnast tulnud südamearstil Hasso Uuetoal, kes võtab vastu haiglasse saabunud koroonakahtlusega patsiente. Iga haige paigutatakse eraldi palatisse, kus ta ootab esmalt kuni 36 tundi oma proovi tulemust. «Kui ühest ruumist lahkun, viskan vanad kaitsevahendid ära, ja teise minekuks panen uue täisvarustuse selga. Riietumist jagub ja kaitsevahendeid kulub,» ütles Uuetoa. Koroonahaigetega tegelejad töötavad samas ülikonnas terve vahetuse. Uuetoa puutub koroonahaigetega kokku öiste valvete ajal. «Sinna sattusin suhteliselt kähku, sest haiglatöötajate laustestimisel selgunud positiivsed proovid viisid valvegraafikutest ka tohtreid ja augud tuli täita uutel, kaasa arvatud minul.» Osakonnas on palju kroonilisi haigeid hooldekodudest. «Nende tervis käib ainult alla ja nad on ilma koroonatagi rasked patsiendid, ka moraalselt.» Suur puudus on haiglas hooldajatest ja õdedest, Covid-19 osakondadesse appi tulijatele pakutakse sööki, öömaja, topeltpalka. Värbamiskutses lubab terviseamet tagada nõuetekohased kaitsevahendid, mistõttu polevat lahkumisel vaja kahenädalases karantiinis püsida. Julge lubadus.
Uuetoa sõnul on keeruline terveks jääda, kuigi majas on eraldatud alad tervetele ja haigetele, töötavad kvartslambid. «Ruumide koristamine käib nii, et poisid tulevad skafandrites, lasevad põrandad õunapuude mürgipritsi sarnasest aparaadist tugevasti piirituse järele lõhnava ollusega üle ja pesevad ära.» Laane sõnul on koroonaviirus ülinakkav. Ta loodab, et uuritakse edasi Jaapani teadlaste seisukohta, et koroonaviiruse mikropiisad, mis paiskuvad suust rääkimisel või aevastamisel, hõljuvad seisva õhuga ruumis üle 20 minuti. «Kui viirus leviks vaid pindadelt ja piisknakkusena nagu gripp, oleks nakatunuid vähem.» Pole teada, kui paljud kannavad viirust haigusnähtudeta ja millal see organismist kaob. Islandil on koroonaviiruse suhtes analüüsitud kuus protsenti rahvastikust ja pooltel positiivse proovi andjatest sümptomeid proovi tegemise hetkel kas veel või enam ei olnud. «Kui sümptomeid pole, võib kaks nädalat pärast haigestumist tööle naasta. Teisalt tunnistatakse terveks see, kes on andnud järjest kaks negatiivset proovi. Praegu töötajatele testi ei tehta, kuigi võiks.» Personalikriis aga kummitab. Haiglasse appi tulnud nakkushaiguste arst Kerstin Kase käis välja, et karantiini läbinud sümptomitevaba tohter, kes kannab kaitsevahendeid ja jälgib kõiki reegleid, võiks proovi andmiseni Covid-haigeid ravida. Samas ei tohiks ta kokku puutuda viirusevabade kolleegide ega patsientidega. Mõtte peaks enne heaks kiitma terviseamet.
Maski soovitab Laane kindlasti kanda. Kriitikud ütlevad, et mask kaitseb vaid teisi. Kuid viirusekandja võib olla ka väliselt terve inimene, nii ongi paras igaühel mask ette panna. «Olen teinud uurimistööd Bostonis, kus tegutsevad maailma nimekad ülikoolid. Kui Bostoni linnapea käib maskiga ringi ning ütleb, et see aitab, tasub teda uskuda.»
Eriarstide plaaniline töö on peatatud esialgu maini ja need, kes vajavad haiglas erakorralist abi, püütakse võimalikult kiiresti koju kirjutada. Krooniliste haigustega patsientide retseptid hakkavad järjest lõppema, perearstid kõiki ravimeid välja kirjutada ei saa. «See asi tuleb järgmisena üle vaadata. Reumatoloog või neuroloog käib meil mandrilt, lepime kokku, kuidas inimesed abi saavad.»
Kellelgi veel? Õhtuse viimase pesu järel kreemitamine kohustuslik.
